www.militaar.net

jäi tuttava pool silma selline lehter oskab keegi öelda milleks seda kasutati.mingi versiooni räägiti mingiks orava laskmiseks.kuid oskab siit keegi pajatada sellest või isegi pilti näidata tervest relvast.pildid http://album.ee/node/20034865/50177633

Need oravad hüplesid oksalt oksale päris mitu sajandit tagasi.
Pealegi see ju relva kõige olulisem osa peale kuuli.

Tore pasun! Kuulaja kaotas muidugi igasuguse isu "puhkpillimuusika" järele

eks need oravad hüppavad ka praegu edasi.juhul kui sa ei tea et need elukad surustega välja ei surnud.aga huvitav oleks teada mis sajandist see toruke pärineb .tean vaid et see tuttavatel juba aasta kümneid suguvõsaga kaasas käinud.kuid kust algset pärit seda ei tea keegi elavatest.nii et tere tulnud on info toru kohta muu mula mind ei huvita.või oskab keegi soovitada mingit saiti.

Küsi Ajaloomuuseumist Jaak Mälli käest! E-posti aadressi leiad muuseumi kodukalt.

tänks vihje eest üritan homme uurida.

Sedasorti tulenuiasid olla ladina maades tromboloonideks kutsutet...

nii siis tänu ARNOLDI soovitusel sai antud inimesega ühendust võetud ning sain vähe targemaks .teen siia alla kopi antud tekstist ehk kedagi veel huvitab selle ajajärk ja kasutus.kuid ühendust pole mõtet võtta kuna toru pole minu ja müügiks kindlasti ei lähe.pigem lubas muuseumi anda.

Tegemist on eestlaetava laieneva rauasuudmega haavlipüssi ehk
tromblooniga (ingl. k . blunderbuss, vn. k. musketon, saksa kl.
Tromblone). See konkreetne raud on tong- ehk perkussioonlukuga (raua
tagumise otsa paremal küljel tonginippel) Võimalik et on ümber ehitatud
ränilukult (seda saaks aga kindlaks teha lähemal vaatlemisel).
Tonglukk e perkussioonlukk tuli kasutusele alates 1820. aastatest, 1850.
aastatel levivad juba kesk-ja servatulega metallpadrunid ka
haavlipüssidele. Nii et ajaline päritolu võiks olla kuskil 1830-1850.
Trombloon tulistab haavlilaengutega, mõjuvtuli ei ületa 15-20 m. Sõjaliselt kasutati 17.-19. sajandil mereväes abordaaživõitluse ajal (parras-pardaga), vähemal määral kergeratsaväes ja suurtükiväelaste enesekaitserelvana.
Tsiviilkasutuses olid trombloonid levinud koduse enesekaitserelvana ja
neid kandsid kaasas ka reisitõldade kutsarid kaitseks teeröövlite vastu.
Relva idee on selles et lähidistantsil on pealetungijat võimalik tabada
ka siis kui laskja on tulirelvade käsitsemises kogenematu - sihtida
pole vaja, kuna laieneva rauasuudme tõttu on haavlipilv juba paari
meetri peal laiali hajunud ja mõni tabab ikka.

nii siis tänu ARNOLDI soovitusel

Võta heaks! Ega kõike ei saa teada, aga hea on teada, kust küsida!

"Võimalik et on ümber ehitatud
ränilukult (seda saaks aga kindlaks teha lähemal vaatlemisel). "

Kaheksakandiline raud viitab tõesti sellele, et see relv on ümber tehtud varasemast püssirauast, seega ka varasema lukutüübiga relvast.