www.militaar.net

Eestlased on sõdinud juba aastaid Afganistaanis ja Iraagis. Paljud mehed on käinud seal korduvalt. Sõjatsoonis läbielatust on kirjutanud vaid Kunnas. Miks nii?

Kus on ülejäänud sõduritest kirjanikud?

Viimasel aastal on ilmunud kaks raamatut. Üks räägib esimesest afgaani rühmast . Pealkiri "Afganistaani päevik" Autorit ei mäleta kahjuks.
Teine ja väga hea raamat on nõuka aegsest sõjast eesti poisi silme läbi . Mees keda autasustati punalipu ordeniga või midagi sellist . See on julm raamat nendest oludest kuhu need poisid 25 aastat tagasi sattusid. Raamatus on mitmed isikud kes on hilisemas Eestis tuntud tegelased. Raamat siis " Võitlus kahel rindel" .Autor Alar Nigul

Ega sõduritel see kirjutamine nii lihtne ka pole. Igasugu filtreid tuleb enne läbida, kui mingi tekst võiks avalikkuse ette ilmuda. See on sõjaväelaste puhul täiesti normaalne nähtus, nii Eestis kui igas teises riigis. Ilmselt need "filtrid" ongi põhiliseks demotivaatoriks potentsiaalsetele kirjutajatele, et kirjutada midagi tõsist, mis oleks huvitav lugemine ka teistele kui oma jao või rühma poistele, kellega ühiselt kõik läbi elatud.

Sel aastal hakatakse kirjutama ja koguma materjale esimese info järgi "mahuka suurkogumiku" tarbeks "eestlased afganistanis". Kindlasti käib info ka meediast edaspidi läbi.

tervit,

Kellegil ei ole keelatud päevikut pidada - keel ka nagu navahodel, seega langenu rüüstamisel lekkimist pole karta. Ootame ära, kui mehed ka mõtestada jõuavad ja see tuleb ju teinekord 40 ja peale.

Ja millest te kuulda tahate? Lahingutest-eluolust-tunnetest?

KAS sellele olete mõelnud, et tavasõduril pole väga palju kirjutada ja kas pärast missi ka TAHTMIST on?
Lahingute kirjeldus on salajane ja seda rääkida ei saa. Elu-olust kuuleb neti vahendusel ka, keda huvitab. Ja neid tundeid nagunii kirjeldada pole võimalik, mis poistel siin on.

Keda niiväga huvitab, otsib üles mõne sõbra-tuttava, kes missil käinud on ja kuuleb temalt, keda huvitab rohkem... VÄRBAMISKESKUSESSE ja sealt Scoutsi.

Marksman, ma otsin Su novembris üles ja teen viski välja ja vaatame, palju Sa sellest rääkida tahad... Väga lähedastele inimestele võibolla. Ja siiski mitte kõike.

Üks asi on see, mida rääkida ei tohi. Teine asi on see, mida rääkida ei taha. Ja ülejäänu ei ole laiemale avalikkusele enam huvitav. Ja milleks oma rühmale neid raamatuid kirjutada? Teraapia mõttes muidugi, aga kas Eestis on võimalik teraapia korras kirjastajat leida? Karusoo pidi päris palju vaeva nägema, et mõned aastad tagasi eelmise Afgaani sõja veteranide lood lavale tuua. Ja kui nii mõnigi asjaga mitte seotu peale vaatamist avalikult välja ütles, et milleks seda siis nüüd vaja oli, siis mõni neist veteranidest jõi mitu nädalat takkajärgi. Kui kõik see, mis seal läbi elatud, igale soovijale tutvumiseks laiali laotada, peab väga kindel olema, et "ajalehekommentaatorid" seda lugema ei satu. Kahjuks satuvad. Ja paljud sõdurid on valmis avama oma hinge inimestele, kes selle kohe porri tallavad?

Ja see ka, et lisaks läbielamisele ja läbielatu mõtestamise oskusele on kirjutamiseks ka kirjutamisoskust vaja. Ja ei, seda ei ole igal kolmandal mehel, olgu tal või poeedi hing. Samas tean paari raamatut, mis on vaja ainult paberile panna. Ja need jõuavad sinna. Kümne aasta pärast või nii...

Kõik need põhjused on mõistetavad ja arusaadavad. Asi on lihtsalt selles, et kirjutama peab ikkagi...

Vastasel juhul jääme me ilma väga tähtsatest inimlikest õppetundidest.

kelguga poiss kirjutas:Kõik need põhjused on mõistetavad ja arusaadavad. Asi on lihtsalt selles, et kirjutama peab ikkagi...

Vastasel juhul jääme me ilma väga tähtsatest inimlikest õppetundidest.

MILLEST sa räägid?

Spirit Sa võid mu juba juuli algul üles otsida. Alati võib rääkida omadele (SCP) , mis muutunud on ja mis mitte. Jutt oli pigem laiemale avalikkusele selle kõige rääkimisest...

Üks räägib esimesest afgaani rühmast . Pealkiri "Afganistaani päevik" Autorit ei mäleta kahjuks

Autor Mairot Merirand kui ma ei eksi.....lugesin alles seda raamatut, minuarust polnud just kõige huvitavam.

Kunagi olen näinud vilksamisi sellist raamatut nagu ESTPLA-13...kuid netist selle raamatu kohta ei leia midagi.
Küsimus siis, teab keegi sellisest teosest veel midagi?

junkers kirjutas:Kunagi olen näinud vilksamisi sellist raamatut nagu ESTPLA-13...kuid netist selle raamatu kohta ei leia midagi.
Küsimus siis, teab keegi sellisest teosest veel midagi?

Autor on Alar Villiko. Toksi orkutisse näiteks ESTPLA-13 sisse, neil on oma kommuun, seal on terve hiiglapikk teema raamatu kohta ja kui seda üldse kuskilt saab, siis poiste endi kaudu ilmselt:)

Meriranna "Afganistani päevikud" ei ole igav, see on lihtsalt konkreetse eesmärgiga kirja pandud ja puhtalt reasõduri nägemus toimuvast. Väga informatiivne näiteks soojal maal olijate lähedastele jne.

Minuarust kirjatatakse sel põhjusel, et kutseline sõdur on selline lihtne tüüp, kes mingeid ilukirjanduslikke knihve ei valda ja see asi teda eriti ei huvita. On olnud võimalus sellistega metsas mütata ja väike ettekujutus on, milline on üks missioonisõdur.

Haha:D Äkki peab oskama vaadata, Kapten Trumm? Mina olen kokku puutunud selliste poeedihingedega, et teevad kutselistele kirjanikele silmad ette. Ande olemasolu ei tähenda veel soovi midagi avaldada, isegi kui kirjutatakse...

Toksi orkutisse näiteks ESTPLA-13 sisse, neil on oma kommuun

Orkutist ei tea midagi. Ei ole kunagi kasutanud ja ei oska ka. niipalju tean, et kui tahad seal midagi näha peab vist liituma. Mujal vist infot pole ka`?

Seda raamatut ei tehtud, jah, kaubandusvõrgu jaoks, vaid Villiko ja poisid ise orgunnisid ja lasid trükkida oma tarbeks, niiet saab seda ilmselt siiski ainult nende kaudu.

Orkutis peab liituma jah, et midagi vaadata saaks, mujal ma ei ole kohanud informatsiooni. Ei ole otseselt otsinud ka...