www.militaar.net

Kas keegi teab midagi täpsemalt Eesti ratsaväeüksuste kohtumisest Poola sõjaväega 1919 aasta mais, Daugava jõe ääres? Ja mis seal toimus?

See oli vist 1.ratsapolk kes jõudis kiiluna nii kaugele."Eesti Vabadussõja" 2köites on sellest juttu.Järele vaadates lk 130-131.Aga mingit intsidenti seal ei mainita.Arvata võib ,et esimese ehmatuse peale paar pauku ikka tehti enne kui selgus kes või mis.
Sellest Eesti ratsaväe retkest oli vist juttu mingis ajalehes paar päeva tagasi?

Jah, Lauri Vahtre artiklis oli lause Postimehes.

On Hannes Walteri jaTiina Tojak`i raamat "Nad andsid kõik." Selle raamatu 42 leheküljel on kirjas: "Ka Eesti Vabadussõjas etendas ratsavägi kohati otsustavat osa. Nii oli 2.diviisi sügav haardeoperatsioon Põhja- Lätis 1919. aasta kevad-suvel eeskätt ratsaväe ettevõtmine, kus osalesid mõlemad meie ratsarügemendid - kokku ligemale 1000 mõõka. Nimelt Eesti ratsavägi tungis kaugemale kui ükski teine Eesti sõdur Vabadussõja ajal, lüües käed põhja suunas liikuva Poola ratsaväega Jekabpilsi lähistel 5. juunil 1919. Sel retkel kattis meie 1. ratsarügement kümne päevaga 150 km, võttis 2000 vangi ja sai hiiglasliku sõjasaagi. Vabadussõjas kasutas ratsavägi hobust põhiliselt liikumisvahendina, lüües lahingut jalastunult. Siiski võeti vahel ette ka klassikalisi terarelvaga ratsarünnakuid nagu Munamäe jalamil 20. märtsil 1919."

Äärmiselt kahtlane värk on see kohtumine.
Esiteks Poola ja Eesti vägede vahel oli väga suur vahemaa (vt skeemi http://pygmy-wars.50megs.com/latvia/sovietfallback.xls). Mis hea pärast see Poola ratsavägi või selle patrull oleks pidanud nii kaugel vastase tagalas seiklema?
Teiseks, oma teada olen lugenud, et kui vist millalgi 30-il selle väitega lagedale tuldi (H. Onni oma sõjakooli lõputöös 1. ratsapolgust?), siis Vabadussõja-aegsed Eesti ratsaväe juhid ei teadnud sellest midagi.

Muide, see, et Vabadussõja ametlikus ajaloos seda ei mainita, osutab minu arvates, et lugu kohtumisest eriti tõsiselt ei võetud või siis vähemalt veenvalt tõestatuks ei peetud

Mina lugesin seda Poola ulaanidega kohtumise juttu kunagi selle taani vabatahtlike kontingendi (kompanii) ülema kpt. või mjr. Borgelini mälestustest (eesti keeles mitu trükki, juba vist enne sõda ja paguluses ning hiljuti vist jälle välja antud). Seal oli märgitud ka kpt. Onni KSK tööd ja vanemate meeste kriitikat selle poolakatega seikluse väite kohta.
Muidugi jah, poolakatega olid hiljem sõjavägede vahel soojad suhted ja nii võidi asju ka müstifitseerida ja legende luua vanast relvavendlusest jne.
Samas oli I ms lõpul Idarindel ja Vene kodusõja ajal selline taktika-praktika küll, et tihti kakerdati hobustel pikalt mööda vastase avaraid-tagalaid ringi, mistõttu ka ei saa sellist seika ka päris välistada.

Lugesin isaisa vab. sõja aegset toimikut- seal kirjas, et ta Ratsaväe 1. eskadronis teenis- polgu nimetuse kohta polnud sõnagi-- kas hiljem alles nim polguks?

Väeosade nimetusega on nagu on, vahel juhtus, et ametlikesse dokumentidesse ei pandud väeosa nime, põhjuseid võis olla mitmeid, alates lihtsast unustamisest kuni selleni, et ametlikult ei olnud veel kinnitatud väeosa nime vms. Meeldetuletuseks: Vabadussõjas osales kokku 6 ratsaväe üksust.
1 ratsapolk
2. ratsapolk
Ratsa-tagavara divisjon
Tallinna üksik-eskadron
Soomusrongide diviisi eskadron
Balti pataljoni eskadron

Ja veel tegutsesid väeosade juures ka ratsamaakuulajate komandod ja sideratsanikud.

malt laal kirjutas:Lugesin isaisa vab. sõja aegset toimikut- seal kirjas, et ta Ratsaväe 1. eskadronis teenis- polgu nimetuse kohta polnud sõnagi-- kas hiljem alles nim polguks?

Kui saladus ei ole, mis Teie vanaisa nimi oli?

6. juunil 1919 toimetas 1. ratsapolk luuret Jakobstadtist lõuna poole kuni Buschhofi [Birzi] mõisani, mis osutuski kõige lõunapoolsemaks punktiks, kuhu jõudsid Eesti väed. Siit lõuna pool Swieciany- Lyngmiany rajoonis, asus Poola enamlastevastaste rinde vasak tiib.
1919 . maikuus ei saanud Eesti ratsapolgul ei 1. ega 2. olla Daugava jõega mingit pistmist, veel vähem sõjalisest kokkupuutest poola üksustega, kuna 31 . mai 1919 a. viibis 1. ratsaväepolk alles Alt - Schwaneburgis [nüüd Gulbene], mis asub oma 70-80 versta Jakobstadt-Kreuzbergist põhja suunas, seda enam, et Alt-Schwaneburgist alustati liikumist alles 2. juunil.

Ilmselt on lembetu pidanud silmas punast eesti kütidiviisi ratsapolku:

1919. aasta aprilli lõpus saadeti eesti punase kütidiviisi ratsapolk Marienburgi rindelõiku, kus peeti ägedaid lahinguid.
1919. aasta suvel, kui eesti kütidiviis võitles Poola vägede vastu, formeeriti eesti ratsapolgust kaks divisjoni. 1. ratsadivisjoni komandöriks sai J. M. Portsmuth ning 2. ratsadivisjoni komandöriks J. Roman.

Ilmselt on lembetu pidanud silmas punast eesti kütidiviisi ratsapolku

Peeti ikka silmas just poolakaid (see on vana legend); maikuu on lembetul eksitus, Daugava äärde jõuti 5. juunil. 8. juuniks saabus Jēkabpilsi üks Leedu ratsasalk (Läti brigaadi staabül – divül3 8.06.1919: ERA 1560/1/257. L 76), mis ilmselt muutus hilisemas kirjanduses ekslikult Poola eskadroniks.

Ei-ei Reigo, ma just mõtlesin, et äkki lembetu pidas selle Eesti ratsaväeüksuse all silmas punase eesti kütidiviisi ratsapolku, kellel oli poola vägedega ägedad lahingud

Võib muidugi ka nii läheneda, aga arvan, et siis oleks lembetu ikkagi kuidagi märkinud, et peab silmas just punaeestlaste ratsaväge.

Vahest detailseima kirjelduse kõnealusest sündmusest võib leida sestsamast eespool mainitud Taani vabatahtlike kompanii ülema kol-ltn Richard Gustav Borgelini teosest "Dannebrogi lipu all", redigeerituna Jüri Remmelgase poolt. 1973. aasta väljaandes lk 190-191; 2004. aasta uustrükis lk 201:

Viibisime Jakobstadtis 7. juuni varahommikuni. Peale meie viibis linnas veel osa 1. ratsarügemendi 3. eskadronist. (See eesti ratsaväeüksus teostas Jakobstadtist retke lõuna poole, et leida kontakti Poola ratsaväga, kes samaaegselt oli jõudnud Jakobstadti lähistele. Eesti ja poola ratsurid kohtusid tõepoolest, poolakad kuulusid sellesse väekoondisse, mida juhtis kindral Rydz-Smigly, hiljem marssal ja poola vägede ülemjuhataja Teise maailmasõja algul, mis poolakatele algas nii traagiliselt. Toim.)

EESTI JA POOLA RATSAMEESTE KOHTUMINE

1. ratsaväepolgu 3. eskadroni ühe rühma ja Poola kindral Rydz-Smigly armee mingi ratsaväe luureüksuse kohtumine leidis aset 7. juunil Kreuzburgist lõuna pool. Eesti ratsaüksuse ülemaks oli ltn. Artur Nieminen ja poolakaid käsutas rittmeister Wachowski. Kohtumine olevat olnud väga südamlik ja sellel kohtumisel olevat pudeli "samagonni" juures määratud kindlaks ka tulevased Eesti-Poola piirid...

Selle harukordse sündmuse ja kohtumise kohta oli Poola Sõjaarhiivis olemas rittm. Wachowski ettekanne.

Andmed on pärit toimetaja A. Joonsonilt, kes meie omariikuse komnekümnendil viibis Eesti Kaitseliidu esindajana Poolas ja on uurinud seda seika.

---

Artur (Arthur Hemming) Nieminen VR II/3 (22.04.1893 Turu – 27.07.1942 Irkutsk):
http://amphora1.carlsman.com/prosopos/i ... 1&id=27315
http://www.okupatsioon.ee/raamat1/alfab/n1.html
http://web.zone.ee/tkirik/kavaler.pdf - lk 8
ERA.2124.3.841 - olemas digiteeritud kujul www.ra.ee/saaga/

Pullati raamatus Eesti-Poola suhetest seletatakse, et tänapäeva Poola ajaloolased on sellele arhiivist proovinud tõestust leida, aga ei õnnestunud. Kahtlen, kas Joonson edastas midagi muud, kui kuulujuttu.