www.militaar.net

Ma olen kuulnud jutte, et konflikti korral olla olnud vene soomukite arvestuslik eluiga poolteist minutit ja tankidel vaid pisut rohkem.
Siis olid nad oma ülesande täitnud ja võisid koos meeskonnaga rahus õhku lennata.
See kõlab üsna pöörase raiskamisena.

Kas see oli tõesti nii?
Ja kui, siis oskate ehk ütelda, kuikaua pidid erinevad soomukid tarkade meeste poolt arvestatud sõjas vastu pidama?

Õhudessant pidi vastu pidama 45 minti(vot ei tea, kas viimase meheni), tankidiviis samatmoodi, ohvitseride jutt, ei oska täpsustada.

Kas see tähendab siis, et tegemist on linnalegendiga?

Tarmo Männard kirjutas:Kas see tähendab siis, et tegemist on linnalegendiga?

Ilmselt küll...

Viktor Suvorov kirjutab Jäämurdjas muu hulgas sellest, kui kauaks oli NSVL tankidele II MS ajal ette nähtud motoressurssi, aga hetkel pole raamatut käepärast ja peast ei mäleta.

Eks ta ilmselt linnalegend ole. Igasugu detailide vastupidavust võib ju ajaliselt arvestada, aga ka tänapäevased superarvutid ei suudaks ju öelda, kui kaua üks kompanii/pataljon/brigaad lahingus vastu peab. Muutujaid on liiga palju. Ning mida üldse vastupidamiseks lugeda? Ja niipalju kui mina sõda ette kujutan, ei alga ja lõpe lahingud kindlatel kellaaegadel, ning kogu tehnika ei satu üheaegselt tule alla.

Lohetapja kirjutas:Viktor Suvorov kirjutab Jäämurdjas muu hulgas sellest, kui kauaks oli NSVL tankidele II MS ajal ette nähtud motoressurssi, aga hetkel pole raamatut käepärast ja peast ei mäleta.

Viissada kilomeetrit oli minu arust see nummõr, mida mootori ressursiks peeti...

Täna hommikul sirvisin Jäälõhkujat ja raamatu alguses mainiti BT (bostrohodnõi tank, T34 eelkäija) käiguressursiks (tõlkija sõnastus) 700 km. Autori väitel hea tulemus.

Huvitav palju sakslaste soomustehnikal resurssi ettenähtud oli.Oleks huvitav võrrelda eelpool räägitud vene masinate omaga.

Solonin on toonud andmed vene tankide kohta mototundides st aeg mootori kapremondini see arv kõikus. BT-7 oli see näiteks 200 mototundi.
Arvestades, et see oli väga kiire kergtank kiirus ca 60-70km tunnis maanteel. Siis peaks 12 000 14 000km käiguvaru olema . Ilmselt veermiku vahetus oleks iga ca 300-400 km pärast?

Mingid teooriad on meelde jäänud kuigi ise tankiga ei sõitnud. Meie ülesanne oli neile mürske ja kütust lõugade vahele vedada.

Need loetud minutid ei olnud mitte tanki eluiga vaid lahingukomplekti kestmine. Mäletagi täpselt, aga alla 100 mürsu sai korraga tank peale võtta. Ja kui kõva andmine oli siis veerand tunniga said otsa. Tank oli venelastel ikka ründe või läbimurderelv ja 20-30 minutiga pidi lahing läbi olema (kui kõik plaani kohaselt läks). Ja kui poole tunniga kõik mürsud otsas ja edenemist ei ole siis võis tehnika põhimõtteliselt hävinuks lugeda.

500 km oli kõigil vene sõjamasinatel (ükskõik kas tank või mootorratas) minimaalne autonoomne tegevusraadius. Kaasasolevast kütusest pidi selleks jätkuma. Peale seda kilometraazi tankimine vajalik ja me pidime oma tünnidega kohale veerema.

Mootori ja muud ressursid olid ikka tunduvalt suuremad. Sõber oli Ida-Saksas T-80 õppetanki juht. 1000 km ja ei pidanud isegi linte pingutama. Tema sõitis poligoonil kokku 3000 km maha ja mootor jäi täiesti ühte tükki. 80 oli kopterimootoriga tank, diisel peaks isegi töökindlam olema.

Selline eelpool viidatud arvestus oli siiski olemas, näiteks: arvestati Kurskil või Stalingradis nt. leitnandite eluiga lahingus oli ca 20 minutit. Millistel arvudel või metoodikal see põhines ei tea.
Kus raamatus see meelde on jäänud ei tea.

Tarmo Männard kirjutas:Ma olen kuulnud jutte, et konflikti korral olla olnud vene soomukite arvestuslik eluiga poolteist minutit ja tankidel vaid pisut rohkem.
Siis olid nad oma ülesande täitnud ja võisid koos meeskonnaga rahus õhku lennata.
See kõlab üsna pöörase raiskamisena.

Kas see oli tõesti nii?

Väga kahtlen.
Eks ta üks legend ole.
Kui loogiliselt arutleda siis on sellist asja ette näha üpris keeruline.
Kõik oleneb ju vastasest, varustusest, lahingu ajast ja kohast, võitlusmoraalist ja veel sajast ja ühest asjaolust.
Stalingradi kohta jah tehti statistikat...
Tagantjärgi ilmselt

II MS aegsetes vene tankiüksustes oli paar kuud, ehk ca 3 lahingut rivis püsinud tankist juba harulduseks. Mingite memuaaride järgi viidi nii väärt kaader juba tagalasse instruktoriks.

See 3min juttu mäletan 90-date algusest "tänapäeva" tankide kohta (tol ajal siis)
Äkki võeti mingi lähisida lahingu tankide eluiga terve täiega kokku, arvestades nii neid tanke, mis baasist välja said ja mõne paugu tegid kui ka need, mis minema ei saanud ja tükkis baasidega maatasa pommitati?