www.militaar.net

Reedel on põhjust jälle pead kuklasse ajada.

Reedel, 17. juulil tähistab Eesti õhuvägi väeliigi 90. aastapäeva, tähtpäevaga seoses lendavad üle Tallinna ja Ämari Lennubaasi liitlaste hävitajad ning pommituslennuk, teatab Kaitseväe Peastaap.

http://www.kalev.ee/est/?news=988102
http://www.mil.ee/

Huvitav on ka päev, mis tähistamiseks valiti. 17. juuli ehk Elja-päev (või kuidas see pühaku nimi korrektselt tänapäeval kirjutatakse )

Lennuvägi tähistas kuni 1930. a. samuti Elja-päeval oma sünnipäeva. Kuigi tegelikult loeti lennuväe alguseks Lennu(pool)roodu moodustamise päeva 21. novembrit 1918. Suvel tähistamisel oli puht praktiline põhjus - siis oli ilus ilm, saadi teha lennudemonstratsioone ning paraade. Ei pidanud vihma ja lörtsi pärast pabistama...

1930. a. alates tähistati peamiselt iseseisvunud väeosade sünnipäevi. Ka näiteks Õhukaitse asutamise päeva (4. oktoobrit 1928) peeti meeles.

Nüüd aga tuldi siis tagasi Elja-päeva juurde. Elias oli teatavasti see pühak, kes "tulises vankris" taeva läks...

Uuemal ajal tavatsetakse kasutada nimekuju Eelija. Ausalt öeldes pole päris selge, millega ta olevat ära sõitnud: "... tulised vankrid ja tulised hobused lahutasid neid üksteisest ja Eelija läks tuulepöörises taevasse."

Hm, pean ennast kohe parandama - Eelijapäev on ikka 20. juuli ning sel päeval "vanasti" lennuvägi ka oma "sünnipäeva" tähistas.

17. juuli seost Eesti õhuväe sünniga ma ei ole seni veel suutnud tuvastada. Ilmselt valiti päev samas stiilis nagu britid peavad "kuninganna sünnipäeva" - tegu peab olema ilusa ilmaga pühapäevase päevaga

Küll aga pidutsevad 17. juulil Venemaa merelendurid - neil loetakse seda merelennuväe sünnipäevaks. 17. juulil (4. juulil vkj) 1916 saavutasid 4 nende lennukiemalaeva "Orlitsa" lennukit väidetavalt õhuvõidu mingite saksa lennukite üle. Mida vist oli ka neli.
http://www.calend.ru/holidays/0/0/2451/

Seda sündmust pidas tänapäeva vene merelennuvägi piisavalt tähtsaks, et võtta see oma sünnipäevaks

Eestiga on sel pistmist niipalju, et üks neist neljast vene lendurist oli Boriss Schtschepotjev, Narvas sündinud eesti venelane. Kes hiljem teenis ka Eesti lennuväes. Sai selles õhulahingus osalemise ning ühe vastase lennuki allatulistamise(s osalemise?) eest veel Püha Vladimiri ordeni IV järgu lindi ja mõõkadega...

Et huvitav - kas sealt siis peetakse seda eesti lennuväe järjepidevust või?

Natukene off-topic, aga ei tahtnud uut teemat teha.

Just praegu lendas 2 Gripenit lennuvälja poole üle Mustamäe, telik väljas. Samas ei lehtedest ega mil.ee'st infot selle kohta ei leidnud ? Mingi mitterutiinne maandumine ?

Käisin seda B-52 lendu Piritalt kaemas ja mulje oli ootamatult lahja. Võib-olla olin ma eelmise selle klassi lennuki nägemuse kogemuse (Tu-22M3 madallend täiskiirusel) mõju all. Vennikesed lendasid kõrgelt ja üliaeglase kiirusega, lisaboonusena läks kesklinna koha tehtud kursikorrektsiooni ajal Gripenite kolmene formatsioon lootuselt sassi

Olin parajasti põhjarannikul (vist Keila-Joal) rannas, kui lennukid üle lendasid. Selleks ajaks olid juba üsna kõrgel, aga lärmi tegi B-52 küll: elan ise Nõmmel ja aeg-ajalt lendavad siit ka NATO kotkad madalamalt üle, kuid B-52lt kostuv heli oli ikka võimsam. Kolme hävitaja heli ei olnud vaat et kuuldagi.

Kuna siis ei teadnud, mis puhul ülelend toimus, jäin neljandat hävitajat ootama, mida ei tulnudki. Lendavad nad ju tavaliselt paarikaupa.....

Lisaks ka pilte ülelennust Ämaris oma täies hiilguses:

http://fotoalbum.ee/photos/jooos/55957267