www.militaar.net

Nagu ikka: skalpell, liivapaberid, muukviilid...

Aga üks väga mugaav riist on pliiatstrell, mida enamalt jaolt kasutatakse graveerimiseks. Ja selle külge käib igasugu tarvikuid, tavalistest puuridest 2sentimeetriste käiadeni välja. Töötab 12voldi alalisvooluga.

Jutt õige mis õige, ainult et vähem või rohkem vajaminevate tööriistade nimistut võib vist lõpmatuseni pikendada Alustuseks sobivad esmalt mainitud vahendid küll, hiljem hakkab tasapisi järjest juurde tulema.
Omalt poolt soovitaksin väikeseid Revelli külglõikajaid - hea mugav detaile raamide küljest lahti kaksata - pärast saab detaili külge jäänud jupi kenasti tasaseks lõigata/lihvida, pole vaja murdunud kohtadega jamada ja pahteldada.

Mis on külglõikaja? Skalpellist parem riist? Min olen seni detaile raamilt skalpelliga eraldanud. Noad kipuvad olema veits töntsid selle töö tarbeks.

Külglõikaja - no kuidas seda selgitada - lõiketangid, millede lõikeserv on käepidemetega paralleelne, tuli vist ikkagi segasevõitu, otsisin netis aga midagi targemat hoobilt ei leidnud : http://www.allproducts.com/prc/lscholl/n8.jpg , sobivad põhimõtteliselt ka sellised, kuid tasuks otsida kas Revelli omad (kunagi ostsin, kuid nende lehel ei leidnud), või siis näiteks mõnest raadiojuppide poest analoogsed- kuna plastik on suht pehme, siis ei pea lõiketerad niiväga massiivsed olema, õhemate teradega pääseb paremini ligi kah. Sobivad ka analoogse kuju ja paraja suurusega küünetangid.
Ja naiste kosmeetikakottide sisu tasub kah terasemat revideerimist - mul õnnestus rekvireerimise ähvardusel saada nii klaasviili kui ka poleerimissvammi omanikuks. Esimene on hästi peeneteraline ja sobib ülihästi tillemate lõikeriistade, nagu näiteks skalpell, teritamiseks. Svammiga saab jälle plastikust autoratastelt vormipoole liitekohtade jälgi väga hästi eraldada - on piisavalt elastne ja jätab kohe ühtlase pinna.

zileti terad, linaleomi nugade komplekt, nõelad jms
pyrotehnika (uus aasta väikesed paugutajad paned liivasse tanki kõrval , pihustad uduna vett tankile ja tuld NB toas ei soovita teha ...liiva lendab 3 m raadjuses igas suunas kuid tekib realne myrsu lehter ja plahvatusest katub tanki mudel liiva/mullaga jms ) mulje jääb ehtne kuid ohutus ja eeskirjad enne kõike

Kuna eriti veel seda asja ei jaga siis oleks selline küsimus, et millega oleks mudeleid kõige parem värvida.Kas pintsliga või on midagi paremat.

Väiksemaid osasid olen isegi nõelaga värvinud. Sõdurile tegin raudristi
Aga muidu soovitan kasutada peeneid ja väikseid pintsleid. Soovitan osta kusagilt kunsti poest. Nimelt, kuna ned odavamad ( mis ei ole tehtud orava? vms karvadest) lasevad neid karvu küljest ja siis avastad, et tangil on hiigel orava karv küljes.

Aga muidu üks kord kasutasin ka pihustit. Müüakse mudelite poes. Mulle kogemus ei meeldinud. Kuna laseb liialt palju värvi. Muidugi mudelautode värvimiseks pidi see hea ja mugav olema.

Ise katan nii suuri kui väikseid pindu just värvipritsiga. Värvikiht saab tunduvalt ühtlasem ja õhem, ei kata mikroskopilisi detailegi kinni, ainult lahustit kulub rohkem. Samas võimalik ka köiksugu mustreid ja varjutusi teha, kui piisavalt osavust, nii häguse servaga üleminekuid kui teravaid (teibi vms abil). Loomulikult meil poes müüdavad lihtsamad variandid ei sobi, tuleks midagi kobedamat soetada. Endal on Badgeri prits ja Rootsist sain paar aastat tagasi kompressori ka, sarnane on/oli ka Juku kaupluses mustamäe teel.

See "Bagderi prits" on arvatavasti aerograaf?
Kui mudelite värvimise teemat tugevalt üldistada, siis neid saabki põhimõtteliselt kahel viisil värvida: kas siis pintsliga peale kandes või värvi pihustades. Esimene moodus on suhteliselt odav, võrreldes teisega, sest aerograafide hind algab kusagil veidi üle saja krooni piirilt ja veab mitme tuhande kroonini kallimate (paremate) riistapuude juures. No ja ega ta ilma kompressorita ikka piuksu ei tee kah, nii et selle hind veel otsa. Kuid siis on ka üle Nirvaana läve jõutud - värvimisprotsess muutub hoobilt üheks meeldivamaks osaks mudeli valmistamisel.
Nii et pintsli ja aerograafi vahel laiutab tükk tühja maad - ometi on olemas kõiksugused inhalaatorid, ja muud säärased käsipulverisaatorid - selliseid surrogaate kasutatakse samuti vahelduva eduga mudelite juures.
Mõte sügeles peas juba aastaid tagasi, ning pikaaegsete katsetamiste tulemusel tegin mõtted teoks: valmistasin endale käsipritsi (vaat nimega on raskusi, vene poisid ristisid teise kummipirni järgi hoobilt "klismoks") ja kasutan seda juba aastaid (ennast kiitmast ma ei väsi ) Siin ta siis on: http://pilt.ee/view/545672/ , seni olen hakkama saanud ja ka teistelegi valmistanud.

kle mis sa küsid sihukese pritsungi eest , kui lasta teha sul.

Küsin ikka üksjagu eekusid - ei tea kas tundub palju või parasjagu, aga viis sotti küsin ära - eks tööd on sihukese riistapuu kallal rohkem, kui oskaks arvata. Ainult et kui rahanumber liig suur ei tundugi, siis kallale asuda saan alles kuu - pooleteise pärast.

Ise olen mõelnud aerograafi soetamisest ja selle käitamisest auto õhukummiga. Tea, kas oleks asja? Pumpad auto õhukummi täis, paned vooliku külge ja hakkad pihta?

Õhukumm ikka ei kõlba küll. Ta ei anna sul õhku ühtlase survega - reduktorit on vahele tarvis. Aga muretse mõni vana vene külmutuskapi kompressor. Plastvoolik vahele, juhe seina ja Hola!

See "Bagderi prits" on arvatavasti aerograaf?

Ei tea, mis ta eest keeles on, aga inglise keeles airbrush mudel Universal 360. Tõsi ta on et kallis, hinda enam küll ei mäleta, aga minu meelest seda raha igati väärt.

Kui ta nimetus on "airbrush", siis on kindlam mis kindel, et tegu on aerograafiga , siinkohal peaks mainima, et ega see inglisekeelne väljend eriti täpsusega hiilga - "airbrush" peaks otseses tõlkes olema midagi "õhupintsli" taolist, no et õhu abil pintseldada või nii . Eestikeelne termin "aerograaf" tuleneb kreeka keelest - aero (õhk) + grapho (kirjutan), ning usun et badgeri omanik peaks nõus olema - badgeri aerograafiga on kirjutamine käkitegu