www.militaar.net

Tere kõigile!
Ei leidnud selle teema jaoks sobivamat alafoorumit.

Täna sai kogemata taasavastatud kaks raudteerööpa tükki mis on kaua aega kuuri all vedelenud. Peal olid ka kirjad mida sai traatharjaga vähe puhastatud.
Piltidel vasakpoolsel on kirjas S. Wendel 18... (ülejäänud kiri lugematu)
Pildidel parempoolsel on kirjas B8 - C (kraadimärk) VI 1875 TD

Otsad paistavad olevat murtud (plahvatuse tagajärg?). Rööpad on pärit ilmselt Mõisakülast ja on siin olnud juba ilmselt sõja ajast.



http://img23.imageshack.us/i/picture002nrn.jpg/

http://img19.imageshack.us/i/picture003efw.jpg/

http://img19.imageshack.us/i/picture004lsj.jpg/

http://img23.imageshack.us/i/picture005ypf.jpg/

Postituse mõte oli selles, et äkki on mõnel kaaskodanikul ka huvitav vaadata.

Plahvatanud küll midagi ei ole.

Aga huvitav kuidas siis sellised murdumisjäljed sinna tekkisid?

Ei ole ühtegi raudteerööbast pidanud poolitama Eks ta ole kuumutatud ja raiutud - mis seal ikka muud! Aga sellist plahvatust tahaks küll näha, mis rööpa sirgelt pooleks teeb, samas seda sentimeetritki painutamata!

Ei olegi pooleks teinud vaid tegu on kuskil meetriste otsatükkidega.
Lisaks ei meenuta otsad ka raidumisjälge.

Otsad?
Gaasilõikus või Termiit.
Viimast kasutati vanasti raudteeroobaste lõikamiseks.
Umbes sama nagu alumiiniumpulbri ja kaaliumpergamanaadi segu.
Murdmisjälh aga sellest, et pea-aegu läbilõigatud roobas lihtsalt murti otsast kuni see veel kuum oli

Selge. Aga kui vaadata pildil parempoolsel oleva rööpa murtud otsa, siis on näha, et alumise osa ääred on natukene üles murtud. Millest võib see olla tingitud?

Need otsad on küll sellised nagu oleks gaasiga läbi lõigatud. Minumeelest lõikejälg väga perfektne pole, võib-olla oli pitsimehel pohmakas.

Relss on tegelikult väga habras materjal ja ilusti poolitamiseks tuleb relakaga ülemisse poolde, kuhu rongi ratas toetub, väike soon lõigata. Siis tuleb virutada ilge matakas kuvaldaga ja relss on nagu noaga lõigatud pooleks. Üks pool peab sel ajal muidugi õhus rippuma.
Gaasiga lõikamisel võib lõpuni läbi lõigata, aga tavaliselt ei viitsita või hoitakse gaasi kokku. Jälle soon sisse ja ekskavaatoriga vastu maad. Aga enne löömist peab laskma maha jahtuda, muidu läheb ainult kõveraks. Kui pole korralikult jahtunud ja väänama hakata, võib pooleks saada, aga otsad painduvad kuhugi poole.

See jutt oli tulevastele partisanidele kes vaenlase raudteevedusid peavad halvama
Selliseid tootjatehase kirjadega relsse võib välja tulla vanade majade keldrilagedest ja mujalt lammutusest.

Jah, aga need tükid on siin olnud juba enne raudtee ülesvõtmist ja ilmselt tol ajal talumeestel polnud kuuri all tehnikat selle katki lõikamiseks...
Kõik kes selle toomist võiksid mäletada on praeguseks mulla all

Miskid saksa relsid siis? Mäletamist mööda 1875 ei ole siiski aastanumber, vaid hoopis relsi kaal 18,75kg/m Selliseid on Lavassaares tees ka, on sellised natuke laiema peaga, kui vene P18 18kg/m relsid.

Äkki Inglise relsid? Isa olevat kuskilt kuulnud, et omal ajal olevat sinna rööpad tellitud Inglismaalt.

Sõja lõpus lasid taganevad sakslased Mõisaküla kandis raudtee puruks iga natukese maa tagant. Need jupid võivad küll sealt pärit olla.

Inglise relssidel oli kiri "EESTI WABARIIK 19KG M" ja vist midagi veel.

1932.aasta teeprofiilis on Mõisaküla ümber rööpavalik kirju: 2km peal on eri kaliibri relsse 18,25kg/m, 14,6kg/m, 17,75kg/m, 18,25kg/m ja 11kg/m.

Kusjuures 11-kilost relssi on mitu kilomeetrit Pärnu poole, vaata ja imesta, milliste traatide peal siis sõideti.

Olin kümmekond aastat tagasi haltuura korras Kärknal liipreid vahetamas ja siis imestasime kui käigus(haruteel) oli rööbas kirjaga "Krupp 1944."

Eesti Wabariik kirjaga relss peaks ka kuskil olema, aga täna ei leidnud seda üles