www.militaar.net

Tere mehed!

Viimane aasta keskkoolis on lõpuks kätte jõudnud, uhke on olla abiturient Peagi jõuab kätte ka riigieksamite aeg.
Olen suur ajaloohuviline, seega mõtlesin Tartu Ülikooli peale. Samas pelgan veidi tulevikku - mida hakata peale taolise haridusega? Mis on karjäärivõimalused? Arheoloogid, õpetajad, mis veel?

Soovin selle aasta ajaloo olümpiaadil riiklikule tasandile pääseda ning hea õnne korral TTÜ sissepääsu välja võidelda (I-III koht). Kui see ei õnnestu, lähenen asjale vanamoeliselt ehk siis loodan headele riigieksami tulemustele.

On siin foorumis inimesi, kellel endal taoline haridus või tunneb mõnda inimest, kellel on?

Ette tänades,
Uku

Ära pelga, äärmisel juhul võib ju selle haridusega kasvõi erakonna juhiks hakata... .

Ärge hirmutage, poliitikasse mina ei lähe

Never say never...praegune justiitsminister Molekul vandus kunagi kah "Keskpäevatunnis", et ei elu seeski lähe tema mitte poliitikasse...

Never say never. TTÜ kohta julgen väita, et kõik ei ole nii kuldne, nagu nende reklaamlaused seda väidavad. Ja ükskõik mis ala lähed õppima, peab väike huvi ka asja vastu olema et tööintervjuul konkureerida suudad. Muidugi ma olen näinud ka botaanika/kitarremängu/spordihuviga insenere, kes suudavad oma 8 tundi tööd ära teha kuid see tulemus on säärane, noh, et nt. Pasile projekteeritud torn laguneb raalist reaalsusse jõudes pilbasteks. Mitte et neis huvides midagi valesti oleks - lihtsalt valed inimesed on vale ala peale punnitanud oma 4 või 6 aastat omal ajal ära.

Uku kirjutas:Tere mehed!

Noh ma pole küll mees, seega ei tohiks kobiseda vist, aga kobisen siiski

Olen suur ajaloohuviline, seega mõtlesin Tartu Ülikooli peale. Samas pelgan veidi tulevikku - mida hakata peale taolise haridusega? Mis on karjäärivõimalused? Arheoloogid, õpetajad, mis veel?

Oh, võimalusi on ju sellel erialal väga palju

Mõned nimed meie eriala lõpetajate seast:
Lennart Meri, Edgar Savisaar, Tõnis Lukas, Mart Laar, Indrek Tarand, Ivari Padar, Kadri Simson + terve posu endise ja praegusi riigikogulasi. Ajaloo eriala on millegipäraast populaarne muide ka mundrikandjate seas.

Tunnen ja nagu oleks. Kuigi mitte TÜ oma konkreetsel juhul.
Minul oli laias laastus teada kuhu ja kelleks selle haridusega saab pürgida- mitte, et ma kusjuures oleks siis nendel kohtadel, läks paremini . Riigieksamite koondtulemuste järgi ei olnud ma pingereas kõige esimene vaid pigem keskmiste seas (nõrk oli kirjand näiteks, keeled ja ajalugu oli tipp-topp), vestluse tagajärjel tõusin teisele kohale ning maandusin lõppkokkuvõttes riigieelarvelisele kohale. Mingeid eesmärke olümpiaadil I-III tulla ei seadnud, vanamoeliselt võtsin ka üpris rahulikult ja vabalt. Kui huvi on siis paistab see ka välja (ka riigieksami vastustes ja sisseastumis katsetel), kui ei ole ja tegemist on ainult projektiga saada ajalooalane kõrgharidus siis... ilmselt selle idee nõrkusest antakse siis ka varsti märku.
Olen ka täheldanud, et kui ajaloohuvi piirdub üldjoontes tunnis saavutatud hindega "5" siis on seis samane. Mis see põhiline huvi on ka ajaloos, kui tohib küsida?

Mina astusin 2005 aastal Tallinna Ülikooli Ajaloo instituuti. 2008 aastal kaitsesin oma BA töö ja praegu olen sama kooli MA esimesel kursusel. Uurimisteemaks on põhiliselt Eesti Vabadussõda. Instituut on heal tasemel aga vahel on liiga palju bürokraatiat.

http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4329
http://www.ai.ee

Noh ma pole küll mees, seega ei tohiks kobiseda vist, aga kobisen siiski

Ah, ära põe! Paarkümmend aastat tagasi olime kõik "seltsiMEHED" ja polnud miskit lahti.

Mis on karjäärivõimalused? Arheoloogid, õpetajad, mis veel?

Muuseum, arhiiv.

Õpetaja, õppejõud...

Õpetaja, õppejõud...

No miks siis sedamoodi ... Teisalt, palju lihtsam teekond oleks:

tudeng, muidusöödik,

Seega - tee oma eluga midagi kasulikku

terv
o

Kui ikka nupp reaalaineid jagab, siis tasub selles suunas edasi minna! Neid pooletoobiseid "ajaloolasi" tuleb sealt vabrikust nagu Vändrast saelaudu ja peab ise väga eriline tegelane olema, et sellest soost eristuda. Ja kui kuidagi ei saa, siis võib ju ajalugu õppida edaspidi nö teiseks kõrghariduseks! Kunagi üks ajalugu õppima läinud keemik saavutas üsna palju.

Üks suund on jah pedagoogika või poliitika. Aga näiteks Saksa suurte autofirmade tippjuhtide seast olen mina leidnud päris mitmeid humanitaarharidusega mehi - need on visionäärid ja ei pea tingimata inseneridiplomit omama.
Üsna sarnane ala on juura. Kaugeltki mitte kõik lõpetajad ei tööta juristidena. Õpetatakse üldist maailmapilti, süsteemset mõtlemist ja oma aja planeerimist. Piiri taga karjääri teha on reaalainetega vististi lihtsam, 1+1 on igal pool 2.

No aga aja oma tulevase ajaloolaseharidusega Eestis korralik ametiühing püsti. Välismaal on see igati au sees asi. Võid ka sõjaväelaste ametiühingut proovida. Seda nimetatakse huntaks

Dan kirjutas:Muidugi ma olen näinud ka botaanika/kitarremängu/spordihuviga insenere, kes suudavad oma 8 tundi tööd ära teha kuid see tulemus on säärane, noh, et nt. Pasile projekteeritud torn laguneb raalist reaalsusse jõudes pilbasteks...

No mina olen näide ajaloo-huviga insenerist.
Noorpõlves oli ajalugu põhiline lemmik ja nagu austet teema algataja mõtlesin minagi oma elu sellega siduda.
Nii siiski ei läinud ja täpselt samade kahtluste tulemusel (mis edasi?)
Ajalugu on hobi, enda jaoks, püüne peale ei trügi.
Kuid kunagi loodan üht teist ka näiteks arheoloogi "relvastuse" tarvis välja nuputada