www.militaar.net

Sedavõrd dramaatilise sissejuhatuse peale vedasin end kohalikku raamatukokku ja lugesin selle üllitise huvipakkuvamad jutud läbi. Ega peale Nõmm'e relvajutu sealt suurt midagi lugeda ei olnud, üsna tüüpiline heietamine, mis nt minu kui relvakandja küsimuselele "kuidas", "millal" ja "mis moodi" traditsiooniliselt ei vastanud. Eriti ümmargune oli kahtlemata Aaviksoo jutt - tahaks juba ammu midagi konkreetsemat.

Näiteks pole tänaseni ilmunud (vähemalt ma pole kuskil näinud) sellist analüüsi, et mis saab siis, kui peale suurõppust Zapad 200X peaks idanaaber üritama siin Gruusiat korraldada.

Lihtsad küsimused
1. millised on vastase jõud ja kavatsused (tõenäolised)
2. mida on sellele vastu panemiseks x perioodil vaja
3. milline on liitlaste abi ja tõenäosus/kiirus seda saada
4. kuidas me selle saame ja millise raha eest

Midagi selget, konkreetset, vastused küsimustele millal, mis ja kuidas....paraku see akadeemia oli taaskord puralura uue ajastu assümmeetrilistest ohtudest ja muutunud julgeolekuolukorrast. Võib-olla läheks kaitsekulude peale viltu vaatavale pööblile asi korda, kui kord julgetaks tunnistada, et arvestades tõenäolises formaadis rünnakut ei ole EV võimeline vastu panema senikaua, kuni siia reaalsed abiväed jõuavad ning kogu EV "pokkeripasjanss" seisab meil püsti ainult hapral siseriiklikul tasakaalul ning NATO heidutusel. Ülejäänu on suht pakasuhha ja bluffimine. Ja selleks, et see jõud tekib, oleks vaja panustada kaugelt rohkem tööd ja raha, mitte ainult NATO briifingutel pingviinikostüümides "NATO Joint Champagne Drinking Capability't" arendada.

Seda me kõik juba teame ja oleme enam kui kord lugenud - tahaks midagi konkreetsemat.

Kui 10a arengukava kohta kirjutatakse tõsimeeli "ostetakse kas tankid või jalaväe lahingumasinad" (mille peale igal vähemalt aastase staaziga militaar.net'i lugejal irvitus näole tuleb), siis parafraseerides Ansipit "TULE TAEVAS APPI".....

Leidsin õhtul juhuslikult sõnniku hulgast pärli (Delfist asjaliku kommenti), Aaviksoo mõtteavalduse juurde julgeoleku teema avamisest diskussiooniks:

Akadeemia erinumbris oli väga häid artikleid, kuid oli ka halbu. Viimaste hulgas olid nt Möldri ja Mälksoo artiklid. Nende autorid on välismaa humanitaarkoolides omandanud "postmodernse diskursuse", aga sõjandusest nad ei taipa midagi. Kirjutavad väliselt just nagu haritult, aga tegelikult nad ei tunne ega mõista oma kirjutiste objekti.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... 6605&com=1

corvus kirjutas:Kui aga nii kibeleb, võta ja kirjuta oma vaatenurgast sisukas vastuartikkel või arvustus. Aaviksoole. Kasvõi siin. Muidu jääbki selline mõttetu mulina man juurde...

...pole ju paha mõte - miks mitte proovida

corvus kirjutas:Kuna sina ja mina kulla Trumm, me oleme marginaalsed tühikargajad ning meie tahtmine jääb vaid siia foorumi raamidesse, siis on tore, et vähemalt osagi neist "tsivilistidest", kes tegelikult meie julgeolekupoliitilikaga tegelevad on avaldanud oma mõtteid ühes terviklikus üllitises. Lisaks veel sisukad ajaloole tagasivaatavad artiklid.

Nendele toredatele humanitaaridele lisaks on Eestis päris palju inimesi, kes põhitööna ja kes vabast ajast tegelevad peale kahtlemata vajaliku poliitpokkeri kõrvalt selle julgeoleku mustema küljega. Noh nagu metsapori NATO pingviiniparaadi kõrval. Tahaks kuulda midagi tummisemat kui igikestev jutustamine "julgeolekuohtudest", "muutunud maailmast", "rahvusvahelisest koostööst" jne. Ses mõttes oligi hr Nõmme kirjutis midagi maist.

Näiteks
"Eesti otsustas alustada 2. jalaväebrigaadi formeerimist"
"Eesti hankis kümne miinipildujapatarei relvastuse ja varustuse"
"2010 aastal toimub esimene 1. brigaadi täismahus õppekogunemine"
jne
jne
Sellised artiklid on kahjuks kaduvas vähemuses, mitte ainult Akadeemias, vaid ka meedias üldse.

Kahjuks ei ole julgeolek ainult assümmeetriliste ohtude hindamine ning NATO ballidel klaaside kõlistamine. Eesti oludes tähendab see väga tõsist ASJAGA tegelemist ja sellega on jätkuvalt suuri probleeme, millest igasugu riigikaitse sulesepad ei kirjuta. Sedasi jääki pööblile (väär) mulje, et julgeolek=NATO või ÜRO.

Sina ilmselt ei saa aru neist "maistest" probleemidest, sest sellega sa ei puutu kokku. Samamoodi ei saa sellest aru paljud meie kodukamara klaussvitsid, kes sellistes väljaannetes põhimahu endale võtavad.

Viimased oleksid lausa tungivalt soovituslikud lugeda siinsetele "mustvalge" maailmavaate evijate pundile. Kasvõi selles kontekstis, et nad oma "oleksites" ja konstruktsioonides ei lähtuks vaid ühest, paremal juhul vaid kahest mõõtest... Sest kolmanda, ja jumal hoidku neljanda, mõõte arvestamine on neile juba kõrgem matemaatika.

Minu loogika on väga lihtne. Selleks, et vaadata neljandat mõõdet, peab enne esimene olemas olema. Nagu maja ehitus algab vundamendist, mitte korstnast või fassaadivärvist. Riigikaitseline mentaalsus, mis paistab sellistest humanitaarsetest kirjutistest välja, on täiesti eksitav. Nendest kirjutistest ei paista kuskilt välja, et riigikaitse ja julgeolek algab Eestist.

Mis puutub delfi kommentaari, siis mõlema nime puhul õhkub läbi kommija isiklik antipaatia. Eriti Mölderi "välismaisest" humanitaarülikoolist on kommijal ähmane arusaam. Ei viitsinud ta vast isegi artikli lõpus olevat Mölderi CV läbi lugeda. Ning Mälksoo puhul on vast eriti alandav, kui mingi humanitaarnaine "üritab end meeste maale suruda"...

Ma lihtsalt refereerisin vox populi arvamust. Minu arvamus asjast on ülevalpool.

Ning miks peakski keegi sulle kui relvakandjale vastama Akadeemias täna "kuidas" ja "mismoodi", kui hetkel puudub üldse selgus "kellega" elik kes üldse siin relva kätte võtab ja kuidas.

Mis siin ebaselget on? Relv tuleb vajadusel kätte võtta, minul, sinul ja veel hulgal inimestel. Vastane, kes meid ohustab, tuleb ida poolt. On sealt vähemalt 40 korda 1000 aasta jooksul tulnud, tapnud, röövinud ja vägistanud. Selleks, et selle kättevõtmise asjast ka efekti oleks, tuleb ettevalmistusi teha. Selle aseme, mis võinuks olla, on paljudel aladel üks suur minnalaskmine. Sõda meile ei tule, meil on ju NATO, trillallaa, trullallaa. Taliibid ja alkaiida ei ole meie vaenlased, kui me seal liiga palju esineme, hakkavad varsti ka siin pommid lõhkema ja lennukid majadesse sisse sõitma. Sellest pisiasjast on sellistes artiklites ikka lubamata vähe juttu. Näiteks asjaolust, et liiga eesrindlik rahvusvaheline koostöö soojadel maadel toob peale liitlaste tunnustuse (mahavaikitud tõsiasjana)siia ka uusi ohtusid plahvatavate autode ja muu sellise näol. Mis toovad kaasa ohvreid siin ja millega tuleb võidelda meil endil. Tuletame meelde, kuidas pani alkaiida Hispaania käpuli? Poliitpokkeri proffidel juhtub ka paremates peredes...

Seetõttu vast Aavikso artikli üldse kirjutas...arvatavasti.

Mina muretseks seepärast, et 888 sündmuste puhuks on meie valmisolek.....eee....mämm mämm..........(lause lõpeta ise).

Kui aga nii kibeleb, võta ja kirjuta oma vaatenurgast sisukas vastuartikkel või arvustus. Aaviksoole. Kasvõi siin. Muidu jääbki selline mõttetu mulina man juurde...

Ka siit foorumist on kirjutatud ja saadud kuu aja pärast mittemidagiütlevat ümmargust juttu vastuseks. Nagu nendes artiklites peale Nõmme tõeliselt asjaliku loo on. Pealegi olen ka ise ametnik olnud ja tean, et minister reeglina selliseid kirju ei loe-pole mõtet sel asjal....

Muretu elu lõpeb väga äkki. Ja siis selgub, et humanitaaridest pokkeriproffidel pole tagataskus mitte ässad, vaid kuued. Aga sellest pole ju hullu, iga sõja ajal on siit valgeid laevu väljunud ja kohvritega mindud eestlust maailmas alal hoidma. Ja läheb ka sellel korral.

Toe Nõmm oleks võinud oma artiklis mainida ajaloolise fakti fikseerimiseks vähemalt LAV'i relvade demonstratsiooni, mis Eestis 1990. aastate alguses toimus. Kuna ta mainib, et Iisrali relvi oleks saanud odavamalt kui oleks olnud ka konkurente, siis oleks hea teada millega LAV'i meeste Eestis käigu mõte oli.

NATO-vastalised võiks läbi lugeda T. Nõmme viimased lõigud.

kuna meid, foorumlasi ja marginaalseid tühikargajaid, ei piira toimetaja karvane käsi, siis täidame ise lünga T. Nõmme artiklis

http://www.postimees.ee/leht/97/05/08/uudis.htm

Ei toimetaja karvane käsi, rind ega jalg teinud TN artiklis selles kohas väljajätte ega muudatusi.

Kommenteerides veidi seda Akadeemia sisu.

Seal on Hellar Lille artikkel "Eesti riigikaitsepoliitika kujunemisest" 1992 aasta arvamus tulevase armee suuruse ja relvastuse kohta.
"Kaitseminiseeriumi poolt oli nimetatud 7000 meest, 54 tanki, 20 lennukit, 6 sõjalaeva ja 91 soomusmasinat(Tamme 1992)"

Viide siis Tõnis Tamme artiklile "Kaitsejõud lähevad kalliks maksma", mis ilmus 04.09.1992 Eesti Päevalehes.