www.militaar.net

Nõrganärvilistel soovitan siinkohal tulirelvad ära anda, või mis veelgi parem, seda teemat mitte väga pingsalt jälgida.
Võtsin käsile Zvezda ZIS 5V kokkupanemise.
Võrreldes sellega millest Kalle on suuteline lennukeid kokku panema on antud mudeli koostamine käkitegu.
Alguse sai siis kogu asi sellisest karbist.

Loomulikult palusin appi ka onu Eduardi

Algus superkohutav ei olnudki, mootorile sai viili antud suht vähe.


Raam koostus ka tüsistusteta.

Siiamaani on olukord kontrolli all.

Toomas

Ah et ikka veel ZVEZDA? Nimevahetust pole veel olnudki?

Masina kohta meenub artikkel ühest ammusest "Tehnika ja Tootmisest".
Seal kiideti autot ülivõrdes. Erinevalt Studedest ja teistest lend- lease masinatest olla see riistapuu ainsana vene tingimustes vastu pidanud.
Paaki võis häda korral kallata kasvõi petrooli ja bensupumba memraani sai remontida kirsanahaga.
Kehvapoolne vedrustus sai ülekoormuse ja santide teede puhul tõhusat täiendust "vedelast" raamist. Viimane võis auklikul pinnasel päris "propellerisse" minna. "Normaalselt" koostatud ja jäik raam oleks üpris ruttu lihtsalt neetidest lahti pudisenud.
Rindesohvrite meenutuste põhjal olla masin vajaduse korral ka 5tonnise koormaga hakkama saanud.

Hea, et Eduardiga sinasõber oled: võimaldab ta ju koosta kogu kapotimajanduse, mis mootorit ümbritseb, ehtsast plekist.

Jõudu edaspidiseks!

von manstein kirjutas: Hea, et Eduardiga sinasõber oled: võimaldab ta ju koosta kogu kapotimajanduse, mis mootorit ümbritseb, ehtsast plekist.

Kahjuks ei ole Eduardi komplektis kogu plekiringi.Külgmised osad ainult, ülemised osad jäävad ----da omad.

See täiesti ise välja mõeldud ja Nõukogude oludele vastavalt konstrueeritud auto osteti koos saba ja karvadega 1929 aastal USA tootjalt Autocar.Autocar SA oli konstrueeritud kesk-ameerika oludesse ja piisavalt vastupidav.
Ämber hakkas kolisema siis kui avastati, et ameeriklased suutsid juba tollal edukalt kasutada allhankekette.Nimelt tootis Autocar ise ainult tagasilda ja vähemal hulgal tähtsusetuid pisidetaile ning pani auto kokku osadest, mis olid toodetud mingi koostu tootmisele spetsialiseerunud firmades.
Kogu sellest pikast allhankijate jadast otsustati lahti saada ja teha vajaminevad sõlmed ise ja paremini.Siit juttu jätkates jätkub seda kauemaks...

Toomas

Kuna Urmas juhtis mu tähelepanu kabiini mõõtmetele siis tegin põgusa kontrolli.Aluseks sai võetud joonis ajakirjast:

Mõningased möödalaskmised on täiesti olemas kuid minust jäävad need korrigeerimata.Ütleme, et minusugusele käpardile jäävad kõikumised lubatud tolerantsivälja piiresse.Kõige suurem on vahe torpeedo pikkuses, 0,9mm lühem kui joonisel. Päris masinal sama vääring 31mm 1300mm pikkuse peale.Väga hea silmamõõduga inimene võibolla suudab seda 2,3% vahet eristada aga enamasti ei ole selline vahe hoomatav.
Kokkuvõttes on möötmistulemused järgmised:







Niisiis saab mu autojuht vähe lahedama kabiini kuhu vatijopega ära mahtuda.

Toomas

Tsiknat!

Õnneks ei ole enamus meid fossiiliks sündinud.

Milleks siis eputada supleriga ja mõnitada maailmakuulsat firmat.
ZVEZDA kvaliteedis pole põhjust kahelda.
Ostavad ju tema tooteid miljonid rahulolevad fännid üle kogu maailma.

Eelpool õeldu kinnituseks julgen väita, et asjatundlikult koostatud ja värvitud mudel näeb tõesti välja nagu kaheteljeline kastiga veoauto.

Kohe kindlasti ei meenuta ta näiteks Scouti.

Nojah, eks ta ole - kontrollimine on muidugi tore asi, aga ainult ühel juhul - kui too graafika ka mõõtudele vastab. Nimelt peaks ZIS-5 telgede vahe olema 3810 mm, seega siis 1:35 mastaapi ümberpanduna ~108,86 mm. Kuid see "Vojennõe Mashinõ" seeria raamatuke on trükitud üsna tavalisele pehmele paberile, mis tekitab jooniste puhul tavaliselt kõiksugu moonutusi. Kahjuks ka sel korral - kui kontrollid telgede vahet joonisel, saad arvatavasti tulemuseks ~107,3 mm.
Ma kontrollisin igaks juhuks M-Hobbi -st üle, see on trükitud vähe paremale paberile ja moonutustega tavaliselt maadelda ei tule - telgede vahe klappis täiega. Torpeedo pikkuseks sain umbestäpselt 38,3 mm (erinevus 1,7 mm) ja kabiini pikkuseks ~31 mm (erinevus 0,6 mm), mis klappis ka joonisega, kabiin + torpeedo = 69,3 mm.

Iseasi muidugi, kas selliste asjade pärast tasub kogu kupatust saagima-viilima hakata, kuna onu Eduardi jupid ei lähe siis kohe kindlasti paika (mistõttu ma neid endale pole muretsenudki).

Aga kogu protsessi üldmulje on paljulubav, nii et jõudu!

Urmas.

No selle Fossiili malekäigu arvasin ma ette ära.Tegelikult on paberile tavatrükisega tekitatud joonis alati kahtlasevõitu. Loota on, et M-Hobby on paremini täkkesse pannud sest kontrolliks võetud baas klapib. Küsimuse tekitab miks mõlemal variandil on kabiini pikkus ühesugune? Aga see selleks, mina olen ikka rõõmus, korjan kuuseriisikaid ja ikka elan ära. Ja niipalju te mind hirmutada ei suuda, et ma töö pooleli jätaks.
Igasugused arvamused on teretulnud ka edaspidi.

Toomas

Mis te siin ikka pikalt vaidlete, tegelikult on ju asi väga lihtne. Kõigepealt tuleb masin valmis ehitada ja seejärel ARK-i minna, et see ametlikult arvele võtta. Seal on tähtsad onud, kes kontrollivad, kas auto vastab tehase nõuetele. Ja kui siis selgub, et midagi on nihu, siis seda masinat lihtsalt arvele ei saa. No ja siis on edasine sõidusuund teada - otse Kuusakoski platsile ja seal pressi alla. Milleks vaielda ja aega viita!

seoses raamatu joonistega yks kysimus , et kas tasub neid usaldada, ...
võib olla nii, et pilt ei mahu korralikult raamatusse ja siis proportsioone muudetakse.
,...
et asjaga mitte kursis olev mees asjast vaevalt aru saab....ja sealt tulevadgi segadused

Kui võtta mingi mudeli kontrollimise aluseks ajakirjades-raamatutes leiduv graafika (aga mida sa hing muud ikka võtad - tehase dokumentatsioonist võib üldjuhul ainult und näha ja iseasi, kas niivõrd detailset materjali on ikka mudeli jonksuajamiseks tarvis?), siis tuleb alati kõigepealt üle kontrollida graafika. Teinekord on tegu, et leida usaldusväärseid andmeid mõne masina mõõtmete kohta, kuna erinevates teatmikes ära toodud mõõtmed erinevad. Kuid kui mingi konkreetne mõõt on teada, siis tuleb seda lihtsalt graafikaga võrrelda ja vajadusel viimast näiteks koopiamasina abil korrigeerida.
Mitu aastat tagasi üks tuttav tegija Omskist võttis ette Zvezda IS-2 järeleaitamise ning kasutas mudeli mõõtuajamiseks graafikat, mis on ära toodud raamatus "Tanki IS". Kirjutasin küll talle, et võtku ja suurendagu kõigepealt joonist koopiamasina abil 2 protsenti, aga ta kas ei saanud aru või ei viitsinud mu juttu lugeda. No ja nühkiski kogu mudeli igatpidi tiba väiksemaks kui vaja...

Aga Tsiknat - tema teab tavaliselt täpselt, mida ta mudelist saada tahab.
Urmas.

Visalt edeneb aga midagi on siiski arenenud.




Toomas

Tom!

Kavala rebasena tahad osa saladusi enda teada jätta.
Ridakuuesel mootoril on ju selgesti näha küünlajuhtmed koos piipudega.
Ühe pildi peal võib aimata ka asjatundlikult valmistatud jagajakaant.
Mitte ei usu, et ZVEZDA nii detailne on ja et etsist abi oli.
Endal seisab neljandat aastat ZIL157 just samasuguse tehnilise probleemi taga.
Aga fotod kus mootor üldplaanis, on nii kavalalt pildistatud, et muhvigi näha ei ole. Oleks võinud ikka lähemale zoomida.
Millisest ja kui paksust materjalist sa juhtmed tegid ja kuidas sa jagajakaane tegid? Lao aga välja.

Sohvril on vist tuli rummus, jõudnud juba astmelaua ära määrida.
Ju ta oli maani täis, pole tähelegi pannud et sillad ja rattad ning rooliratas on alles puudu.

Aga kas tolleaegsete masinate mootoriplokid olidki alumiiniumikarva?

Seekord ma tahtlikult pettusega tegelenud küll ei ole.Kasutatud on ainult Zvezda karbis olnud detaile ja Eduardi söövitusi.Küündlajuhtmed on fotosöövituste vasakpoolsel fotol olev ämblik aknaraami ja armatuurlaua kohal.Juhtmete otsad on liimitud sekundiliimi tilgakestega jagaja kaanele ja mingit makrofotot see lahendus ei kannata.Küünaldel piipe tollal ei olnud, juhe käis mutriga küünla otsa.Valge värvi tilgaga proovisin tekitada Zvezda valatud jämedatest junnidest küünla keraamilise osa.
Paksus mudas on süüdi uudishimu. Sai nimelt IPMSilt soetatud MIG pulber Russian Earth. Kuna ma varem sellist asja kasutanud ei ole siis see lihtsalt sügeles väga kõvasti ja ei lasknud kaua kannatada.

Toomas

Edeneb ilusasti - ootan aga järge. Pori tundub pildil vaadates päris loomutruu, kuidas ise pulbriga rahule jääd?

Urmas.

Pulfrid mulle meeldivad. Kahjuks ei suuda need aga loomupäraseid isikuomadusi muuta ja päris tihti vaatan ma teiste töid mokk töllakile kui püüdmatut kaugust.

Toomas