www.militaar.net

Huvitavat lugemist 6.5mm casless relvade ja moona kohta USAs, mis on endiselt arendamisel järgmise käsirelva projekti jaoks. Muljetavaldav on, et moon kaalub võrredlavalt 5.56mm samas in 7.62mm lennukaugusega ja läbivuse osas (kaugemal) isegi parem, vähese õhutakistuse tõttu. Teoreetiliselt peaks caseless plastikümbrisega moona ka odavam toota olema.

http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... s-program/
http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... on-part-1/

slaide:



Ja üks selline (küll 5.56m) caseless moonaga kuulipilduja:

Gideonic kirjutas:Huvitavat lugemist 6.5mm casless relvade ja moona kohta USAs, mis on endiselt arendamisel järgmise käsirelva projekti jaoks. Muljetavaldav on, et moon kaalub võrredlavalt 5.56mm samas in 7.62mm lennukaugusega ja läbivuse osas (kaugemal) isegi parem, vähese õhutakistuse tõttu. Teoreetiliselt peaks caseless plastikümbrisega moona ka odavam toota olema.

Väike täpsustus: jutt on cased telescopic, mitte caseless moonast. Esimene on küll kestaga, kuid kuul on uputatud kesta sisse, mitte ei seisa selle otsas.

Kest on tegelikult kuulipilduja moona jaoks suhteliselt vältimatu, sest sellel on väga suur osa kambrist soojuse välja viimisel ja kambri tihendamisel. Caseless moonaga kipub kamber lõpuks nii kuumaks minema, et moon autodetoneerub.

Juba aastat paarkümmend tagasi öeldi, et Rootsi Mauserist (6,5x55 mm) lastakse aupaugud viimaste Magnumite matustel.
Klassikalise 7,62 mm vintpüssikaliibriga Magnumite suure suudmeenergia sööb õhutakistus küllaltki kiiresti ära. Takistus on teatavasti kiirusest ruutsõltuvuses.
6,5 mm kaliibriga, seega väiksema ristlõikepindalaga ja väiksema algkiirusega kuul aga kaotab kiirust aeglasemalt. Seega ka energiat jätkub pikema maa peale ja saavutatakse kuuli lamedam lennutrajektoor. Boonuseks on ka nõrgem tagasilöök, mis on laskurile kergem taluda ja võimaldab relva kaalu vähendada.
Samad põhjused, miks suurekaliibrilised snaiprirelvad lähevad .50 BMG pealt üle kaliibrile .338 LM.

EOD kirjutas:Juba aastat paarkümmend tagasi öeldi, et Rootsi Mauserist (6,5x55 mm) lastakse aupaugud viimaste Magnumite matustel.
Klassikalise 7,62 mm vintpüssikaliibriga Magnumite suure suudmeenergia sööb õhutakistus küllaltki kiiresti ära. Takistus on teatavasti kiirusest ruutsõltuvuses.
6,5 mm kaliibriga, seega väiksema ristlõikepindalaga ja väiksema algkiirusega kuul aga kaotab kiirust aeglasemalt. Seega ka energiat jätkub pikema maa peale ja saavutatakse kuuli lamedam lennutrajektoor. Boonuseks on ka nõrgem tagasilöök, mis on laskurile kergem taluda ja võimaldab relva kaalu vähendada.
Samad põhjused, miks suurekaliibrilised snaiprirelvad lähevad .50 BMG pealt üle kaliibrile .338 LM.

Mingi aeg tagasi joonestasin ühe senisest väiksema takistusega aga samasuguse läbimõõdu/kahjustusvõimega kuul 7,62mm jaoks. Lasin simulaatorist läbi ja puha. Kui nüüd keegi tahaks sellega katsetada, siis võiks mõned isendid kusagil CNC treipingis valmis teha, mõned komplektid moona laadida ja proovida, kas lahendusel tegelikkuses kah mingit efekti on. Üksi ei viitsi asjaga mässata. Selleks on vaja natuke teadmisi relvade testimisest +low speed kaamerat +pisut andureid +relva, mille võib kaheldavate eksperimentide jaoks ohverdada, et aru saada, mis täpselt toimub.

Ei ole tegemist noolmoonaga. Erisuseks on mittesilinderjas ristlõige ja senisest madalam Cd.

Kilo Tango kirjutas:

EOD kirjutas:Juba aastat paarkümmend tagasi öeldi, et Rootsi Mauserist (6,5x55 mm) lastakse aupaugud viimaste Magnumite matustel.
Klassikalise 7,62 mm vintpüssikaliibriga Magnumite suure suudmeenergia sööb õhutakistus küllaltki kiiresti ära. Takistus on teatavasti kiirusest ruutsõltuvuses.
6,5 mm kaliibriga, seega väiksema ristlõikepindalaga ja väiksema algkiirusega kuul aga kaotab kiirust aeglasemalt. Seega ka energiat jätkub pikema maa peale ja saavutatakse kuuli lamedam lennutrajektoor. Boonuseks on ka nõrgem tagasilöök, mis on laskurile kergem taluda ja võimaldab relva kaalu vähendada.
Samad põhjused, miks suurekaliibrilised snaiprirelvad lähevad .50 BMG pealt üle kaliibrile .338 LM.

Mingi aeg tagasi joonestasin ühe senisest väiksema takistusega aga samasuguse läbimõõdu/kahjustusvõimega kuul 7,62mm jaoks. Lasin simulaatorist läbi ja puha. Kui nüüd keegi tahaks sellega katsetada, siis võiks mõned isendid kusagil CNC treipingis valmis teha, mõned komplektid moona laadida ja proovida, kas lahendusel tegelikkuses kah mingit efekti on. Üksi ei viitsi asjaga mässata. Selleks on vaja natuke teadmisi relvade testimisest +low speed kaamerat +pisut andureid +relva, mille võib kaheldavate eksperimentide jaoks ohverdada, et aru saada, mis täpselt toimub.

Ei ole tegemist noolmoonaga. Erisuseks on mittesilinderjas ristlõige ja senisest madalam Cd.

Selliste mõtete teostamise jaoks on 7,62 platvorm surnult sündinud idee.

Kui see väiksem takistuse koefitsient on saavutatud kuuli tagaosa tilgakujulisusega, siis hakkab kannatama täpsus. Sel põhjusel ei valmistata reeglina mürske, mille põhja läbimõõt on alla 80% kaliibrist.

EOD kirjutas:Samad põhjused, miks suurekaliibrilised snaiprirelvad lähevad .50 BMG pealt üle kaliibrile .338 LM.

USA armeel oli vähemalt mõni aeg tagasi arenduses ka teine sarnane projekt, millega plaaniti uue raskekuulipilduja tarbeks .338 LM moona edasi arendada, eesmärgiga Browning ja selle kaliiber välja vahetada. Sellega tehti algust peale seda, kui mitmed igasugused .50 kergendamise projektid osutusid ebaperspektiivikaks, kuna tulemus oli endiselt liiga raske (moon kaalus endiselt sitaks ning relva oli vaja liigutada mitme mehega) .338 edasiarenduse korral, väheneks tulejõudu küll lähedale veidi, aga relva annaks arendada tavalise 7.62mm kuulipilduja kaalukategooriasse (~11kg). Sama lähenemisnurk oli ka selle 6.5mm moona juures. Selle CT 6.5mm moona esiisa on tegelikult samuti 6.5mm Grendel.

Kilo Tango kirjutas: Mingi aeg tagasi joonestasin ühe senisest väiksema takistusega aga samasuguse läbimõõdu/kahjustusvõimega kuul 7,62mm jaoks. Lasin simulaatorist läbi ja puha. Kui nüüd keegi tahaks sellega katsetada, siis võiks mõned isendid kusagil CNC treipingis valmis teha, mõned komplektid moona laadida ja proovida, kas lahendusel tegelikkuses kah mingit efekti on. Üksi ei viitsi asjaga mässata. Selleks on vaja natuke teadmisi relvade testimisest +low speed kaamerat +pisut andureid +relva, mille võib kaheldavate eksperimentide jaoks ohverdada, et aru saada, mis täpselt toimub.

Ei ole tegemist noolmoonaga. Erisuseks on mittesilinderjas ristlõige ja senisest madalam Cd.

Ka eelnevas artiklis mainitud CT moona kuul on kaalult väga võrreldav 7.62mm kuuliga, lihtsalt märgatvalt piklikum. Tegelikult on ühilduvuse mõttes terve CT 6.5mm kest identne CT 7.62mm omaga. Sellest ka moona suhteliselt üsna suur kaal CT moona kohta (kest saaks tegelikult olla mõnevõrra pisem): Ka artikli autor on oma 6.5mm low-drag moona modeleerinud ning kirjutab teises osas asjast ka selle valguses:
http://www.thefirearmblog.com/blog/2016 ... on-part-2/

Gideonic kirjutas:

EOD kirjutas:Samad põhjused, miks suurekaliibrilised snaiprirelvad lähevad .50 BMG pealt üle kaliibrile .338 LM.

USA armeel oli vähemalt mõni aeg tagasi arenduses ka teine sarnane projekt, millega plaaniti uue raskekuulipilduja tarbeks .338 LM moona edasi arendada, eesmärgiga Browning ja selle kaliiber välja vahetada. Sellega tehti algust peale seda, kui mitmed igasugused .50 kergendamise projektid osutusid ebaperspektiivikaks, kuna tulemus oli endiselt liiga raske (moon kaalus endiselt sitaks ning relva oli vaja liigutada mitme mehega) .338 edasiarenduse korral, väheneks tulejõudu küll lähedale veidi, aga relva annaks arendada tavalise 7.62mm kuulipilduja kaalukategooriasse (~11kg). Sama lähenemisnurk oli ka selle 6.5mm moona juures. Selle CT 6.5mm moona esiisa on tegelikult samuti 6.5mm Grendel.

General Dynamics oma .338 KP-d taas reklaamimas.

http://www.dtic.mil/ndia/2016armament/1 ... undsen.pdf

EOD kirjutas:Kui see väiksem takistuse koefitsient on saavutatud kuuli tagaosa tilgakujulisusega, siis hakkab kannatama täpsus. Sel põhjusel ei valmistata reeglina mürske, mille põhja läbimõõt on alla 80% kaliibrist.

Ei ole. Võti on selles mittesilindrilises ristlõikes ehkki kuul täidab tihedalt raua. Kuulil on täiesti tavapärane boattail.

7,62 sai selle pärast aluseks võetud, et selle mõõdud juhtusid käepärast olema. Muud põhjust polnudki. Selline näpuharjutus oli. Pmst. saaks seda laiendada mistahes ülehelikiirusega tulistavale kaliibrile.

On püstolikuulil see võimalikult väikese tuulevihina ja madala kaarega kilomeetrite kaugusele lendamine nii oluline?

Kilo Tango kirjutas:

EOD kirjutas:Kui see väiksem takistuse koefitsient on saavutatud kuuli tagaosa tilgakujulisusega, siis hakkab kannatama täpsus. Sel põhjusel ei valmistata reeglina mürske, mille põhja läbimõõt on alla 80% kaliibrist.

Ei ole. Võti on selles mittesilindrilises ristlõikes ehkki kuul täidab tihedalt raua. Kuulil on täiesti tavapärane boattail.

7,62 sai selle pärast aluseks võetud, et selle mõõdud juhtusid käepärast olema. Muud põhjust polnudki. Selline näpuharjutus oli. Pmst. saaks seda laiendada mistahes ülehelikiirusega tulistavale kaliibrile.

-CNC pingis treitud kuuli ei saa koheselt mingiks eriliseks eduks tunnistada, messing, vask, pehmed terased on erikaalult kergemad
pliist seetõttu samade mõõtmetega kuul saab olema tavalisest täismantlist kergem. Kerge kuul ei lenda kaugele ja ei läbi hästi materjale.
-Kui hakata tegema seepeale tavakuulidega sarnase massiga asju siis tulevad nad jube pikad. Jube pikad kuulid ei mahu jällegi EKV
jaoks tavalistesse ''täpsusrelvadesse'' M-14, AG-3, Galil SN, NM149, kuna enamik sellest nimekirjast on lihtsalt ''battle rifled'' ja nende
salved ning väljaviskeavad on optimeeritud .308 kaliibrise, 8.0g kuuliga, madala impulsiga, ridatuld võimaldava laskemoona jaoks.
-Kui kuul suruda sügavamale hülssi siis väheneb 1952 aastal relvastusse võetud ''poolpika'' padruni laengukamber ja mingeid
positiivseid muutujaid lennukaares annab otsida..
-Siis sa avastad, et palju pikem kuul vajab hoopis tihedama sammuga vintrauda, kuna kõik su kuulid hoolimata sellest kui hästi sa oled
neid sihtinud lendavad sisselaskmise ajal 100m pealt rõõmsalt risti märgist läbi. Tavaline .308 1:12 vintraud ei stabiliseeri neid ära..

Sellise projekti jaoks on vaja konkreetset täpsusrelva, mis on disaini faasis ettenähtud kasutamaks ülipikki ja raskeid kuule, millel
on erakordselt pikk salv ning padrunihülsi väljaviskeava. Tõenäoliselt peaks olema vahetatava vintrauaga sest nagu eelnevalt mainitud
relv eriti ei saa lasta ühe vintraua sammuga vaheldumisi täismantlit ja HEADE parameetritega solidit.

Panen ühe pildi kus on näha sarnase kaaluga täismantlid ja CNC pingist tulnud solidid, paremalt viimane on nn. default laskemoon,
täismantelkuuliga, siis on solid mida on juba raske salvest laadida, siis on raske täismantel mida saab saab veel nibin-nabin
salve toppida ja viimane vasakult on raske solid mida laetakse ükshaaval käsitsi otse liftile.
Kaliiber on sobilik püstitatud eesmärkide täitmiseks.
Järgmine pilt on sellest kuidas näeksid välja nende kuulidega laetud padrunid. Jällegi parempoolne on tavaline plain vanilla poemoon,
vasakpoolne aga väääga erilliste soovide täitmiseks. Kuulidel on rohelised ja valged jooned peale tõmmatud orientiiriks.
Aga seda ''väikest näpuharjutust'' oleks ikkagi huvitav vaadata, kui ilmarahvast ligi lastakse..