www.militaar.net

Raplamaa matmispaik võib tuua selguse nelja saarlase surmaloosse

Teetööde käigus Raplamaalt Arankülast avastatud matmispaik võib tuua selguse, mis juhtus 1944. aasta septembris rindelt koju naasnud, kuid teel tapetud nelja Saksa mundris võidelnud saarlasega.


VÄLJAKAEVAMISED: Aranküla matmispaigas käivad aktiivsed väljakaevamised. Fotol vasakult muinsuskaitseameti Raplamaa vaneminspektor Armin Rudi, Saksa sõjahaudade hooldusliidu koostööline Arnold Unt, kohalik elanik Ludmilla Mätas ja arheoloog Villu Kadakas.
“Nende säilmeid me praegu veel avastanud ei ole, kuid kohalikud teavad rääkida, et need on siin kusagil lähedusse maetud,” kinnitas väljakaevamiste üks juhte, Saksa sõjahaudade hooldusliidu koostööline Arnold Unt. Tema sõnul ei saa kohalike juttudest siiski põhjapanevat järeldust teha.

Segased teated

“Kuigi meenutatakse, et hukkus neli saarlast, esineb selles versioonis mitmeid vasturääkivusi ja pole võimatu, et hukka võis saada ainult kaks saarlast,” lisas Arnold Unt.

Raplamaa kohalike elanike meenutuste kohaselt peatusid rindelt tulnud neli noort Saaremaa meest 1944. aasta septembri lõpus paar päeva Hagudi lähistel ühes talus. Saksa mundris mehed olnud rõõmsad, et on sõja üle elanud ja saavad tervelt koju naasta.

Pärast puhkust Hagudi lähedal hakati Saaremaa poole edasi liikuma. Kaks meest läinud ees ja umbes 300–400-meetrise vahega järgnesid ülejäänud kaks. Sel momendil, kui teine paar jõudis vana tuuleveski lähedusse, tuli Tallinna poolt venelaste sõjaväeešelon ning venelased lasid kõik saarlased maha.

Versiooni teeb ebausutavaks tõik, et kuna saarlased liikusid eraldi gruppides, pidanuks esimene paar ohu tekkides varjuma või pakku saama. Seetõttu oletabki Arnold Unt, et võib-olla oli hukkunuid siiski vähem ja hiljem on külafolkloor pannud juhtunule värvi juurde.

Saarlaste matmise korraldanud kaks kohalikku naist. Kumbagi pole enam elus, et täpsustada, kuhu nad saarlased matsid. Kohalikud mäletavad, et üks surmasaanutest võis olla Helmut B(P)ööm, sest ühel puust hauaristil olnud just see nimi.

Huvitav matmispaik

“Nüüdseks on see hävinud ja minu jaoks on küsimus, kas tegu võis olla sakslase või eestlasega. Seetõttu on tähtis teada, kas hauarist oli püsti ka pärast sõda. Kui oli, siis oli ilmselt tegu eestlasega. Ilmselt siis ühega Saaremaalt pärit meestest. Saksa hauad tehti ju maatasa,” arutles Arnold Unt. Samas tuleb märkida, et ei Böömi ega Pöömi nimelisi praegu Saaremaal ei ela, mistõttu ilmselt ka Aranküla all hukkunu ei pruukinud olla eestlane.

Seni on ajaloolased leidnud Arankülas toimuvatel väljakaevamistel keskaegse matmiskoha. Sinna peale on maetud 1941. aastal samas kohas toimunud lahingus hukkunud vene ja saksa sõdurite säilmed. Nii loodetakse lähiajal leida ka saarlaste säilmed, sest väljakaevamistööd Arankülas jätkuvad.

http://www.meiemaa.ee/index.php?content ... rtid=32628

Kas Arankülas võis olla kaks matmispaika?

Igasugune teave, mis aitab selgust tuua Arankülasse maetute kohta, on oodatud.

17.septembril teetööde käigus Tallinn-Rapla maantee 42,8 kilomeetril Aranküla raudteeülesõidu lähistel väljakaevatud inimluudega seoses on Nädaliseni jõudnud mitu võimalikku versiooni.

Lahing võis olla 1941.aasta suve lõpul
Ühest 1941.aasta augustis või septembris (vili oli veel koristamata) sealkandis peetud lahingust rääkis naabruses asuva Nõmme küla põliselanik Valter Meister, kes oli tol ajal 7 aastane. Tal on meeles Aranküla või Hagudi poolt kostnud lahingukära ja ta mäletab, kuidas varsti pärast seda suundus naabruses asuva Mäe talu poole grupp saksa sõdureid, kes kandis langenud võitluskaaslast. Veel on tal meeles kalm naabrite lauda taga, mida tähistasid rist ja sõdurikiiver. Rinde kaugenedes (Valter Meister ei oska öelda, kui pika aja pärast) lasid sakslased vene sõjavangidel sinna maetud sõjamehe välja kaevata ja viisid ta kuhugi mujale.

Hauas oli neli Saaremaalt pärit poissi
Teine versioon pärineb ühelt toimetusse helistanud inimeselt, kes kahjuks ei jätnud oma kontaktandmeid.Tema jutu järgi olid Arankülasse maetud neli saksa mundrites Saaremaalt pärit umbes kahekümneaastast noormeest, kes tegid 1944.aasta detsembri lõpus (äkki siiski septembri lõpus?) peatuse Arankülas Hagudi veski juures. Mehed liikunud kahekaupa – kaks luurates ees ja teised kaks julgestades taga. Nende eesmärk olnud jõuda Pärnusse, et sealt edasi kodusaarele pääseda. Veel oskas helistaja öelda, et ühe poisi ema nimi olnud kas Emmi või Ida. Kahjuks jättis ta ütlemata, kus ta seda teab. Helistaja versiooni järgi tulistatud mehi mööda sõitva rongi kuulipildujast.

Arankülas võis olla kaks hauda
Kolmas lugu Aranküla hauast (või haudadest?) pärineb matmispaiga lähistel elanud Helmet Palmilt. Seda võib sobitada nii esimese kui ka teise versiooniga.
Helmet Palm mäletab Aranküla teeristis kahte hauakääbast lapsepõlvest peale. Mingi ajani (palm ei oska meenutada, mis ajani) olnud ühel neist (tee poolt vaadatult vasakpoolsel) isegi tähis, kas rist või mingi tulp, millele olnud mingi kiri. Helmet Palmile tundub, et seal olnud üks nimi, kas Helmut Bööm või midagi sarnast.
Vanemad inimesed rääkinud, et seal sattunud 1941.aastal grupp Nõmme kõrtsi poolt tulnud sakslasi venelaste peale. Lahingus olnud langenuid nii ühel kui ka teisel poolel. Langenud maetud kahte hauda: tee poolt vaadatult olnud vasakpoolses puhkepaigas sakslased ja parempoolses venelased.
Helmet Palm mäletab, et kuuekümnendate aastate lõpus tekkinud parempoolse kääpa kohale umbes meetri või pooleteise sügavune auk, muld olnud seal veel kuidagi eriline, justkui kivisöe šlakiga segamini. Poisikesesd käinud seal turnimas.

Küsimused, mis ootavad vastuseid
Juhul kui lahing oli 1941.aasta suve lõpus, siis kellega sakslased konfrontatsiooni sattusid? Olid need vene sõdurid või hävituspataljoni mehed? Kas juba tollest lahingust võis sinna maha jääda kaks hauda? Või jäi ainult vene poolel võidelnute kalm, sest sakslased viisid oma langenu(d) varjulisemasse kohta puhkama ja teine kääbas tähistas 1944. aastal maetud nelja saarlase viimast puhkepaika? Ja kui see tõesti oli 1944.aastal, kas siis siiski mitte septembri lõpus, sest just sel ajal otsisid saksa mundris eestlased teed kodudesse? Detsembris naljalt saksa vormis enam ringi ei liigutud, selle aja peale oli võõras mundris liikumine silmatorkavalt ohtllik ja sõduririided oli juba erariiete vastu vahetatud.
Kui Arankülas oli tõesti nõukogude poolel langenute ühishaud, siis on usutav, et sealt võidi sõdurite jäänused 1969. aastal koos Rapla alevi keskele, praeguse haldushoone kohale, sängitatutega kirikuparki, uude ühishauda ümber matta. Aga kas ei võinud ümbermatmine teoks saada hoopis varem, juba viiekümnendatel aastatel? Ka võiksime täna mäletada, millal tekkis Rapla keskele sõjasölangenute ühishaud ja kelle viimaseks puhkepaigaks on kirikupargis asuv matmispaik.

Nädaline loodab, et on veel inimesi, kes ammuseid sündmusi mäletavad. Igasugune teave, mis aitab selgust tuua Arankülasse maetute kohta, on oodatud tööpäeviti kella 9-17ni telefonil 489 2240 (õhtuti 489 4874) või igal ajal taskutelefonil 5303 5799. Kui keegi, kes oskab lahtisi otsi kokku sõlmida, tahab tundmatuks jääda, siis austab toimetus inimese soovi ega avalikusta tema nime.

Tõnis Tõnisson

http://www.raplamaa.ee/index.php?newsID=1270