www.militaar.net

Juhtusin eile Rahva-Raamatus Varraku uut "tellist" sirvima ja leidsin, et seegi kirjastus on otsustanud truuks jääda vaegtõlgetele. Taas on sõjandusteema kallale lastud inimesed, kellel selleks ülesandeks liiga põgusad teadmised. See torkas teravalt silma eelmisel aastal üllitatud relvaraamatu juures, kus eestikeelsete relvaosade nimetuste asemel oli kasutatud mingit nõukanostalgiat (salve asemel magasin, kaba asemel relva lagi) jne jne). Ka uus raamat hiilgab kõikide tõlkimise tüüpvigadega - formations=formatsioonid (nii väekoondised kui lahingurivistused); barracks=barakid; loyalty=lojaalsus jne. Padrunipideme asemel kasutatakse uudiskeelendit "klipp"; relvaraud on muidugi "toru"; välivormi uus nimi on "lahinguvorm", hävituslennuväe lüliülem on "liider" ja juhitav "tiivamees". Loomulikult on igasugune power ja force tõlgitud kui "jõud", sobides tüüpvasteks nii väeosadele, vägedele kui riikidele, rääkimata relvade omadustest. Kes viitsib, võib välja nuputada, mida võiks tähendada IIMS õhusõja kontekstis "suur tiib" Need asjad jäid üksnes põgusal lehitsemisel silma. Kui jaksaks kogu üllitise läbi lugeda, leiaks ilmselt rohkemgi uut ja silmariivavat.
Moositilgaks pudrukausis on raamatus pakutav tekst ss-meeste vöörihma pandlalt "Lojaalsus on minu au". Jõudu teenistuseks, "Varrak"!!

Palju õnne ka kõikidele neile, kes oma raha Varrakule raatsivad anda selle "nikerdise" eest

http://www.varrak.ee/product/6631/[quote]Inglise keelest tõlkinud Jaak Mäll ja Jaanus Õunpuu[/quote]

Huvitav, kumba peaks konkreetsete pärlite eest tänama?

Õunpuust kirjutab kirjaneitsi Murutar järgmist:

Üks spontaanne põige viis mind kokku Sitchini suurtöö eestindaja Jaanus Õunpuuga. Audruranna kaupluses. Õunpuu töötas varem Postimehes välissuhete peal, siis alustas polüglotist tõlgina vabakutselise elu. Kui tal oli aga vaja osta uus arvuti ja üles kasvatada koerakutsikas, läks ta ühte Paide firmasse ehitajaks. Ja Paide omad ehitavad praegu Lindile uut kooli.

Õunpuu paistis paljurahvuselisest ehitajatekambast oma eriliste suurte läbipaistvate sinisilmadega kaugele välja. Teiste stiilide mehed neid pühendatud silmi pikalt ei talunud, läksid tulnukale mõnekuulise talumise järel kallale ja peletasid ta labida ähvardusel tagasi arvuti taha oma päristööle. Mis on üliütlemata tänuväärt tegu, sest Õunpuu tõlked on tase omaette.

http://www.parnupostimees.ee/020707/kul ... 075488.php

Eesti Ajaloomuuseumi teadur Jaak Mäll peaks olema ju küll vähe kompetentsem tegelane, ametikoha järgi otsustades. On ennegi relvade ja nende väljanäituste korraldamisega tegelenud (oli vististi 2005 aastal Suurgildi hoones selline üritus nagu Meeste mängud) ja kas mitte tema ei ehitanud mingil ajal algupäraseid töövõtteid kasutades 14. sajandist pärit tulirelva(nn Otepää püss). Samuti on ta eestindanud 2008 aastal raamatu "Relvad"

Otepää püssi entusiast oli ajaloolane Mäesalu, kui ma ei eksi, koos kaitseväelasest hobiajaloolase Särega.

Mis puutub Varraku "Relvaraamatusse", siis paistis juba see silma vähese pädevusega. Kaitseväes igatahes nimetatakse relvaosi teistmoodi.
Mõned näited siinkohal: magasin = salv (seejuures tekkis selline peen sõnaühend, nagu "sarvmagasin"); magasinvintpüss = salvega vintpüss; silinderlukk = poltlukk; kamber = padrunipesa; ründeautomaat (Sturmgewehr); kestade väljaheitmisava = kestaheiteava; kelgulukusti = kelguriiv; automaattule selektor ja automaattule lüliti = tuleümberseadur; padrunihoidik = padrunipide ja nii aina edasi.
Rida ajaloolisi relvi on varem olnud tuntud teistsuguste nimetega: sõjahaamer = sõjavasar; süütenöör = musketi süütetaht; metsseaoda = kuldioda jne jne. Lisaks kõigele oli ka emakeel selles tõlkes kohati kõvasti muljuda saanud. Miks nad ometi ei lase oma tekste asjatundjatel toimetada??!!
470 krooni eest tahaks ikkagi korralikku teost, mitte üleõla kokkusobratud käkerdist. Ma ise kavatsen küll hankida hoopis ingliskeelse originaali

Saa sa siis aru, filmivennad ütlevad, et Mäll...

Otepää linnamäelt kaevati 1955.a. välja Eesti vanima tulirelva jäänused. Eesti Ajaloomuuseumi teadur Jaak Mäll valmistas selle - nn. Otepää püssi - koopia.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur Jaak Mäll valmistas selle - nn. Otepää püssi - koopia. Mälli eesmärk oli kasutada töös neid tehnoloogiad ja materjale, mis olid kättesaadavad keskaegsetele meistritele. Ligi kaks aastat kestnud jõupingutuste tulemusena valmis prototüüp, millega Mäll tegi edukalt proovilaskmisi.

Filmimehed Arvo Vilu ja Riho Västrik dokumenteerisid suure osa sellest eksperimentaalarheoloogia projektist. Tulemuseks on pooletunnine film, mis on huvitav vaadata kõigile teadmishimulistele inimestele, rääkimata arheoloogidest.

“600 aastat tagasi valmistatud Otepää püss võib tänapäeva seisukohast tundunda naeruväärselt väikse ja nõrgajõulisena,” ütleb arheoloog Jaak Mäll, “ometi muutis taoliste tulirelvade kasutuselevõtt maailma ajaloo käiku tundmatuseni, juhatades sisse niinimetatud tulirelvade revolutsiooni.”

http://www.efsa.ee/index.php?article_id ... on=article&

Võimalik, et ka Mäll mässas Otepää püssiga. See on beside the point
Tigedaks teeb see, et kvaliteetraamatu pähe sokutatakse pahaaimamatule ostjale täielik haltuura. Varrak võiks need vanad rehad ükskord juba jalust koristada

Tsiteerin::
Inglise keelest tõlkinud Jaak Mäll ja Jaanus Õunpuu


Huvitav, kumba peaks konkreetsete pärlite eest tänama?

Mäll tõlkis kuni uusajani. Kommentaar originaali kohta: ja ooh, kui te mehikesed veel originaali oleks näinud

kas pead silmas inglisekeelset originaali või seda "toorikut", mis tõlkijate sule all valmis?

See pagana Õunapuu ei jätagi militaartõlgete solkimist järele!
Loen, et mul on täielik õigus nii väljenduda, kuna olen lugenud tema "tõlgitud" raamatut "Kamikaze", mis tõlkena on täielik jamps. Tänan džentelmenid, et hoiatasite, ma juba ka hiilisin seda raamatut ja mõtlesin homme poodi ise kaema minna.
Muideks nende "tõlkijate" enesekindlus ja kriitikameele puudumine paneb imestama, või siis tõepoolest raha ei haise?
Tunnen isiklikult üht meie parimat tõlkijat( kahju, et ta ei ole militaarteemadele pühendunud!) Marek Laanet, kes pole kunagi laisk poiss konsulteerima, kui vähimgi kahtlus tekib. Loen ise ka palju ja tundub, et enamikul tõlkega tegelejatest kahtlusi lihtsalt ei teki... Ma ei püüa kõneldagi tõlgitud tekstide toimetamisest, see on hoopis omaette mahukas ja äärmiselt kurb teema.
Oli mis oli ja ma ei ihka nõuka aega iial tagasi, kuid raamatute tõlikimise- tolimetamisega oli kõik korras!

Vabandust läksin tigedaks kätte, aga kaua võib!? Muide ega midagi teha pole: see mitukümmend aastat puuduvat militaarkutluuri igas mõttes annab veel oma metastaaside kaudu kaua tunda. Osa inimesi lihtsalt ei teagai, kui ebakompetntsed nad mõne teema osas on. See ahel ju lihtne: tõlkija- toimetaja, kes samuti militaria koah pealt tuhm on ja nii need "pärlid2 trükki lähevadki. Punkt.

Njahh - jagan kamraadide pahameelt viimasel ajal levivate s...de militaartõlgete üle

Loodan vaid, et siin alateemas mainit patuoinad ise ka lugima juhtuvad, mida raffas nende kräpist arvab

Kommentaarina lisaks, et mõlemad raamatud on tehtud heas usus, et töö on/saab kvaliteetne. Teema püstitajalt [---] ootaks tulevikus ka tõlke tugevuste väljatoomist (need ei saanud nii asjatundlikul arvustajal märkamata jääda). Näiteks "Relvade" puhul oleks materjali leidunud küllaga, eriti kui võrrelda originaaliga (tekst sai põhjalikult ümber töötatud) ja arvestada asjaolu, et relvade osas on eestikeelne
terminoloogia üsna puudulik. Mis puutub pädevate tõlkijate-toimetajate leidmisesse, siis ütlesid mitmed tegijad just nimelt sel põhjusel ära, et ei soovinud hiljem lugeda-kuulda, kuidas oleks pidanud kõik teisiti tegema.
Arusaamatuks jäi ka väljend "Varrak võiks need vanad rehad ükskord juba jalust ära koristada". Kas peeti silmas tõlkijaid/toimetajaid? Kui, siis meil on ikka kehtinud kord, et kõigil on võimalik kandideerida, nimetada eelistatumad valdkonnad, sooritada proovitöö ja hakata tööle. Kahjuks läbivad selle proovitöö arvestataval tasemel vaid üksikud. Jõudu!

Üks tõlke tugevusi oleks kaheldamatult juba see "Lojaalsus on minu au". Kui tegu oleks huumoriraamatuga. Mind ajab siiani naerma. Aga tõsimeeli toimetatud kirjatükkides on selle asemel siiani ikka arvatud, et "Minu au on minu truudus". Ja hea usk on muidugi kiiduväärt, aga veel kiiduväärsem oleks olnud mõnel asjatundjal see tekst lasta üle vaadata. Või küsida. Nõu. Selmet nüüd siin end vabandada ja mis veel hullem- lasta raamatupoes näituseks pahaaimamatul pereisal poisslatsekesele jõuludeks see hingehinnaga kirjatükk osta . Millise ämbri ma ilma siinkohal tänatud kaasfoorumlaste tähelepanu juhtimiseta endalegi jala otsa oleks toppinud. Seda enam, et paljudes raamatuid müüvates kohtades puudub võimalus sisuga tutvumiseks. Kilepakendi tõttu. Mille avamise võrdsustavad müüjannad enda süütuse röövimisega.
Küll aga igakülgne respekt lugupeetud Une Trikile enda siinilmutamise eest. Mis annab lootust, et asi ikka paranema saab. Erinevalt Rudeli raamatu üllitanud põhulõugade kompaniist Mõtsküla ja Tiisvälja taktikepi all, kel paistab sügav savi olevat, mis neist arvatakse. ja kes pole vaevunud neile saadetud selleteemalise maili peale isegi tagumikku sügama. Vastamisest- vabandamisest rääkimata.

Teema alustaja toodud näited (ja tegu pole mitte "nõukanostalgikaga", vaid n-ö inglišismidega) viitavad sellele, et kirjastuses puudub keeleline toimetaja. Selle arvelt on vist nüüd kombeks kokku hoida. Tekst on ju üldjoontes arusaadav, milleks veel maksta inimesele palka selle eest, et ta parandab igal leheküljel näiteks 2-20 viga?

Aga väide, et "kõigil on võimalik kandideerida", on minule uudiseks. Mulle on jäänud mulje, et tõlketööpakkumised käivad meil rohkem tutvuse kaudu. Teisiti ma ei oska meie trükitoodangus vohavaid hinnaalandusi seletada.

relvade osas on eestikeelne
terminoloogia üsna puudulik

ÕS-i ja "Võõrsõnade leksikoni" ostmine käib üle jõu? Kaitseväelastega konsulteerimiseks pole aega? Küsinud kasvõi siit foorumist ja oleks saanud õiged terminid.
Samas - tegemist on ärilise ettevõtmisega - kiirelt tõlgitud, kiirelt trükitud ja müüki! Paber kannatab kõike.