www.militaar.net

Lugesin veebist ühe kirikuõpetaja kohta, kes ütles, et temale nõukogude võim ei sobi ja keeldub seda teenimast, mis peale seltsimehed ta muidugi sealsamas maha lasid.

Minu küsimus: kas keegi teab, kust võiks selle kohta täpsemalt lugeda? Proovisin google abil mitmete märksõnadega seda artiklit leida, aga tulutult.

Sündmus leidis aset Eestis ja millegipärast mul on tunne, et lugesin seda okupatsioon.ee lehelt, aga pole kindel.

Küsimused, millega saab vastused - kirikuõpetaja nimi, sündmuse koht ja aeg? Üldiselt oli ikka nii, et kirikuõpetajad ei pidanud ja keegi neilt ka ei nõudnud nõukavõimu teenimist (Jeesus ütles: "Minu riik ei ole sellest maailmast" ja "Need, kes on siin esimesed, on minu isa riigis viimased" - vabandan raamatuinimeste ees, aga nii on mulle mõte meelde jäänud). Muidugi nõukaaja alguses alates 1917 tapeti kirikuõpetajaid hirmsal hulgal ja ENSV-s sunniti neid KGB agentideks, aga ükski õige kirikuõpetaja ei saanud öelda, et ta ei teeni nõukogude võimu - kirikuõpetajad ei teeninud ega teeni tänini ühtegi maapealset võimu.

Arvata, et nõukogude võim lasi kirikuõpetajatel rahulikult oma taevaste asjadega tegeleda, on kahjuks ekslik. Paljud õpetajad olid EV ajal olnud näiteks seotud kaitseliiduga või osalenud poliitilises tegevuses ja kuulusid repressioonide alla nagu muudki KL liikmed.
Ka hilisematel aastatel toimus õpetajate ametissepanek ainult Usuasjade Voliniku kaudu, nii et võim sekkus kirikuasjadesse küll.
See, mida konkreetse inimesega seoses mõeldi "nõukogude võimu teenimise" all, võib olla väga erinev. Selle alla võib kuuluda kasvõi kellegi väljaandmine või mingi ülesande täitmine, mida õpetaja pidas oma sobimatuks või ebaeetiliseks. Kahjuks ei tea, kellest võib jutt olla.

1941 hukatutest leiab Aksel Vooremaa (Wöhrmanni) ja peapiiskop Rahamäe.

Otseselt igal pühapäeval nõukogude võimu kiitmist ei nõutud, aga vastupidist (kui seda otsesemalt öeldi) ei sallitud sugugi ja selline inimene vaimulikuna töötada ei saanud. Kui sügavalt oli kirik allutatud, saab aimu, kui lugeda Indrek Jürjo "Pagulus ja nõukogude Eesti".

Seda soovitan ka:

Altnurme, Riho, 1969-
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik ja Nõukogude riik 1944-1949 / Riho Altnurme
Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2001
321 lk., [4] l. ill., portr.
Bibliograafia lk. 303-308. - Register lk. 316-[322]

Avapostituses olevale loole kohati sarnane on siin:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=55

lamjak kirjutas:Avapostituses olevale loole kohati sarnane on siin:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=55

Teda ma taga otsisingi. Polnud küll kirikuõpetaja, aga eks mälu vedas natuke alt. Igaljuhul aitäh!

1940-1941.aastal keeldusid teenimast 21 õigeusu kiriku vaimulikku. Nad põhjendasid seda sellega et neid pühitseti Konstantinopoli patriarhaadi poolt, sovjetid liitsid aga Eesti iseseisva õigeusu kiriku Moskva patriarhaadiga.
Selle kiriku vaimulikke represseeriti hulgaliselt erineval ajal.

Nõukariik ei vabastanud usulistel põhjustel sõjaväest kedagi. MItmes väosas ahistati usklikke.