Läti ja Leedu kaitsejõud

Vasta
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas gooligan »

mis on Läti plaani puhul üllatav - ajateenistuse kestvus tundub vaikimisi olema 12 kuud.
Igale ajateenistujale antakse kuni 400EURi kuus toetust. Samas profid saavad 1000-1050EURi kätte (ja selle raha eest ei suudeta üsna loomulikult endale kaadrit leida).
Niisama teenistuses molutamine viib ühtepidi alla teenijate motti/huvi teenima tulla ja teistpidi on riigile väga kulukas.
Soomlased nt katsuvad rms'idega 6-9 kuuga hakkama saada.

Saab olema põnev näha, kuidas nad suudavad ka oma kaitseelarve ja logistika uueks planeerida - seniste väikeste profiüksuste varustamine tuleb asendada tuhandete reservväelaste mobilisatsioonivarude, veokite, relvade + 1001 vajaminevaga. See on hoopis teine ooper ja väljakutse.

Aga võetud suun on igal juhul õige ja loodame, et poolele teele pidama ei jääda. See oht on olemas, vaadates kui suurelt ja kallilt nad seda asja ette võtta tahavad...
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Fucs »

gooligan kirjutas: 07 Juul, 2022 10:59 vastus, miks Lätis üleöö ajateenistuse tuhin tekkis on vist leitav siit -
"Sel aastal on värbamise protsent järsult langenud. Oleme selle aasta jooksul saanud juurde 98 sõjaväelast. Varasematel aastatel oli neid sel perioodil 300 ringis. On olemas demograafilised probleemid, võib-olla motiveerivad vanemad inimesed, et noored ei liituks armeega. Töötasu on ka tegur," ütles Kalninš.

Kalninši sõnul on riigis juba mitu aastat arendatud kõikehõlmavat riiklikku kaitset, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele sõjaväeelu. Kalninš toetas ka kaitseministeeriumi plaani taastada riigis järk-järgult ajateenistus. Tema sõnul aitaks see kaasa ka elukutseliste sõdurite värbamisele.
https://www.err.ee/1608650998/lati-arme ... m-sodureid

Kujutage ette - isegi Ukraina sõda ei tekitanud isamaalisuse lainet noorte seas, pigem vastupidi. Valiti "rahulikumaid" ameteid. Läti kaitsevägi on hetkel katki. Õnneks said sellest ka ise lõpuks aru.
Kapten Trumm kirjutas: 07 Juul, 2022 11:12 Eelmise 2005-2008 buumi ajal oli ka meil Scoutspat suurtes värbamisraskustes.
Probleemi lahendas masu, kui kipsi panemist mõttekamaks pidanud kaitseväkke tagasi maandusid. Siis õnnestus komplekteerida lõpuni.
Arvan, et probleem on ka praeguses majandusbuumis.
IMHO laotakse kodanike motivatsioonivundamenti pikalt enne ja pidevalt. S.t. "värbamisraskustele" peab olema midagi eelnenud või jäänud tegemata. Ühiskonna üldine meelsus, hoiakud ja seisukohad on kas kujundatud või jäetud kujundamata.

Ikka need samad infokanalid ja kasvatus mis motti ja teadlikust ning hoiakuid ja meelsust peaks tõstma. Noori huvituma panema ja KV tegevuste juurde kutsuma/meelitama.
Ikka need samad riigikaitselaagrid koolidele ja tsiviilidele suunatud erinevad avalikud KV-d tutvustavad üritused KV osalusel.
Ikka need samad KV ja KL paraadid koos "afterpartyga"
Ikka need samad pädevad regulaarsed TV saated, mis kajastavad KV tegevusi, ikka seesama "Sõdurileht" ja miks mitte ka igasugused kodanikualagatusel tegevad "FucsStudio"-d 8)
No ja ikka ka see samane kohustuslik riigikaitseõpetus...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Kriku »

Mida rohkem kodanikke on ajateenistusest ühes tükis, hea tujuga ja motiveerituna edaspidi osalema läbi tulnud, seda populaarsem see ka ühiskonnas on. Ma ei usu, et seda omaksvõtuks vajalikku aega saab kuidagi muud moodi osta ning Läti on nagu mõnes lauamängus suutnud ennast esimesele ruudule tagasi kukutada.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas nimetu »

Küsimusi tekitas ainult Läti kamina kilkamine 40-50 tuhandest sõjamehest 5 aastaga, 6000 matsi sissekutsumisega igal aastal läheb sellega 10+ aastat ikka.
Seda välja käidud arvu tuleb natukene teisiti tõlgendada kui meie 25 või 36 tuhande mehelist väge. See arv sisaldab juba olemasolevaid väljaõpetatud mehi, mis tähendab ca 6000 professionaali, 8000 vabatahtliku ja 3000 reservisti. Ehk siis praeguste kirjade järgi on neil kusagil 17 000 meest paberil olemas. Kui eesmärk on näiteks 40 000 meheni jõuda, siis vaja oleks veel 23 000 välja õpetada. Seega keskeltläbi oleks vaja aastas 4600 ajateenijat võtta. Teoreetiliselt isegi võimalik, kuigi mulle endalegi tundub veidi liiga ambitsioonikas, kui nende kogemusi, ressursse ja küsitlustel väljendatud kaitsetahet arvestada. Eks näeme mis saab. Ma ise arvan, et nad oleks pidanud palju varem piiratud ajateenistusega alustama, selle asemel, et nüüd paugust üritada nii suuri eesmärke täita. Aga olgem ausad, kogu see asi on juba üle kümnendi olnud poliitiline tabu. Kogu see asi on kõigile suureks üllatuseks (sealhulgas kõrgeimatele ohvitseridele), muidu oleks lähiminevikus hoopis teist juttu aetud.
Mulle jäi ka see Läti kaitseministri ülbamine häirivalt silma. See, mitme tunniga Läti sisevägede brigaad relvile tõstetakse, on sõjaliselt mitterelevantne küsimus, nagu on ka antud "armeemudel" kaheldava relevantsusega. Olen lätlaste maakaitse tegelastega õppustel natuke kokku puutunud ja nad ei tee midagi rohkem ega paremini kui meie KL lahinguüksused, st regulaararmeena nad arvesse ei lähegi. Läheb ainult see vene sisevägede eeskujul ehitatud kahe manööverpataljoniga missioonibrigaad.
Seda kõike ei maksa liialt hinge võtta. Kogu see värk ongi lihtsalt üks poliitiline tsirkus olnud. Vabatahtlikud, kes olid ja saavad ka tulevikus olema Läti riigikaitse üks alustaladest, nägid asju suht samades värvides, mis meie siinpool piiri. Võib-olla kohati isegi tumedamates toonides. Sellest tulenevalt oli (ja on) nende suhtumine kaitseväe juhtkonda ja poliitikutesse üsna terav.
Aga ärme rohkem ilgu, parem hilja kui mitte kunagi. Lahe muidugi oli ka müks "me võtame eeskuju Soomest" :P
Kui nad tunnistaksid, et eestlastelt (või leedukatelt) eeskuju võetakse, siis see oleks vist sama, mis haava sisse soola hõõruda. Soome on kauge ja edukas riik, millel pikad riigikaitse traditsioonid - Ohutu eeskuju võrreldes teiste Balti riikidega, kes on pidanud Lätiga väga sarnastes oludes oma tee raiuma. Kui nüüd öelda, et võetakse näiteks eestlastelt eeskuju, siis see tähendaks viimase kahe kümnendi kaitsepoliitika läbikukkumise tunnistamist. Millal viimati mõni poliitik sellist hirmsat asja on julgenud teha? :D
Mulle tundub, et lätlased usaldavad oma riiki vähem kui meie. Eks mingid oligarhiad ja suurkorruptsioonid ole asjad, mis pane nurka sülitama. Meil oleks ka sedasi, kui meil poleks palju suuremat Skandinaavia mõju (kõik suuremad ettevõtmised on Skandinaavia omanike käes, kes toovad sisse oma kultuuri, seal sellist "traditsiooni" pole.
Lätlaste kaitsetahe on küsitluste põhjal Balti riikidest selgelt nõrgim. Ja hoolimata sellest, et kaitsevägi on üks riigi usaldusväärsemaid asutusi, siis usalduse protsent jääb ikkagi meile alla. Tegelikult vist Leedu puhul oli näha seda fenomeni, et ajateenistuse taastamine muuhulgas suurendab kaitsetahet. Igasugused konfliktid mõjutavad seda ka, kuid see mõju kipub olema lühiajaline. Loomulikult käivad sellega veel muud eeldused seoses demokraatia, heaolu, ühiskondliku sidususe, ajateenistuse kvaliteedi ja kõige muu taolisega. Aga muidu tajutav seos riigikaitse "laiapindsuse" ning kaitsetahte vahel on täitsa olemas. Nii et lätlastel on hea võimalus oma riigi sidusust tõsta.
mis on Läti plaani puhul üllatav - ajateenistuse kestvus tundub vaikimisi olema 12 kuud.
Igale ajateenistujale antakse kuni 400EURi kuus toetust. Samas profid saavad 1000-1050EURi kätte (ja selle raha eest ei suudeta üsna loomulikult endale kaadrit leida).
Niisama teenistuses molutamine viib ühtepidi alla teenijate motti/huvi teenima tulla ja teistpidi on riigile väga kulukas.
Soomlased nt katsuvad rms'idega 6-9 kuuga hakkama saada.
Siin on vist muud kaalutlused. Lätlased ilmselt tahavad, et aktiivselt teenivaid sõdureid oleks võimalikult palju. Kui teenistus oleks 6 või 9 kuud, siis jääks teenistuste vahele teatavad augud. 12 kuuline teenistus võimaldaks neil kusagil 12 000 meest pidevalt relvis hoida. Loomulikult äsja teenistust alustavad noored pole päris samas klassis nendega, kes teenistuse lõpus, kuid eks nad peavad mingeid kompromisse tegema. Kui nüüd sammuke kaugemalt vaadelda, siis kasvõi mõned nädalad teeninud noorukid on tõenäoliselt paremal tasemel kui näiteks kolmandik rahvuskaartlastest, kes isegi oma miinimumtunde ei saa kokku. Seda ei ütle ma rahvuskaartlaste halvustamiseks, vaid lihtsalt nendi fakti, et lätlastel on väljaõppega probleeme.
Saab olema põnev näha, kuidas nad suudavad ka oma kaitseelarve ja logistika uueks planeerida - seniste väikeste profiüksuste varustamine tuleb asendada tuhandete reservväelaste mobilisatsioonivarude, veokite, relvade + 1001 vajaminevaga. See on hoopis teine ooper ja väljakutse.
Võtavad soomlastelt eeskuju. :wink:
QRX
Liige
Postitusi: 32
Liitunud: 22 Sept, 2017 16:52
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas QRX »

Kaitsetahte osas Lätit ja Leedut võrreldes tuleb arvesse võtta ka kodanike osakaalu ühiskonnas, ehk milline on venekeelse emakeelega kodanike/elanike suhe.

QRX
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Fucs »

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli eestlaste osakaal Eesti püsielanikest 69,72%. Venelasi oli 25,2%, ukrainlasi 1,74%, valgevenelasi 0,97%, soomlasi 0,59%, tatarlasi 0,15%, juute 0,15%, lätlasi 0,14%, leedulasi 0,13% ja poolakaid 0,13%.
2021. aasta hinnangu järgi muutus eestlaste osakaal suuremaks (+0,19%), venelaste väiksemaks (-0,54%), ukrainlaste suuremaks (+0,34%), valgevenelaste väiksemaks (-0,09%), soomlaste suuremaks (+0,06%), lätlaste suuremaks (+0,13%), leedulaste suuremaks (+0,03%) ning teiste rahvuste osakaal ei muutunud.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rah ... ik_koostis
Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased, kes moodustavad 2016. aasta seisuga 61,8% riigi elanikkonnast. Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased, kes moodustavad 25,6% rahvastikust.
Lisaks venelastele on suuremad vähemusrahvused valgevenelased (3,4%), ukrainlased (2,3%), poolakad (2,2%), leedulased (1,2%), juudid (0,3%), sakslased (0,3%), mustlased (0,1%) ja eestlased (0,1%).
https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti ... e_koosseis
2009. aasta alguses oli leedulasi arvestuslikult 2 815 700 (84,0%), poolakaid 205 500 (6,1%), venelasi 165 100 (4,9%), valgevenelasi 36 100 (1,1%) ja ukrainlasi 20 000 (0,6%). Inimesi, kelle rahvust ei olnud kirjas, oli 86 800 (2,6%).
https://et.wikipedia.org/wiki/Leedu#Rahvuslik_koosseis
.

.
2021. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul pigem või kindlasti vajalikuks 72% Eesti elanikkonnast. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 57% elanikkonnast. Kui Eestile tungitaks kallale, püüaks 27% eestimaalastest siit sõjaohu korral pigem või kindlasti lahkuda, 58% seda pigem või kindlasti ei teeks ning 15% puudub selles osas seisukoht. Viimase aastaga on soov sõjaolukorras Eestist lahkuda kasvanud oluliselt nii eestlaste (14%-lt 24%-ni) kui mitte-eestlaste seas (16%-lt 35%-le).
https://kaitseministeerium.ee/sites/def ... i_2021.pdf
Lätit oleks relvajõude toetades valmis sõjaliselt kaitsma 13 protsenti ja muul viisil 48 protsenti, selgus Progressiivsete erakonnaga seotud ühingu PRO platforma uuringuettevõttega Norstat 2022 läbiviidud uuringust.
https://maailm.postimees.ee/7526922/kus ... ahe-langeb
Ajalehe 15min.lt tellitud Norstat LT uuringus 16.-22. märtsini 2022 selgub, et üle poole leedulastest – 52 protsenti – kaitseks oma kodumaad relvaga, kui Venemaa seda ründaks ja ajateenijate/sõjaväekohuslaste - 18-55-aastaste meeste - seas ulatub see näitaja 70 protsendini. Küsitluse andmetel osaleks relvastatud ja relvastamata vastupanus ligi 80 protsenti leedulastest.
https://www-tv3-lt.translate.goog/nauji ... _tr_pto=sc
.

.

Mari-Liis Mänd
KAITSETAHTE SEOS RIIGIKAITSEÕPETUSEGA TALLINNA GÜMNAASIUMITE NÄITEL
Magistritöö
Uuringu tulemustest selgus, et riigikaitseõpetuse kursuse läbimine tõstab noorte kaitsetahet.
Peamise tulemusena toob autor esile riigikaitseõpetust õppinud ja mitteõppinud õpilaste
kaitsetahte taseme erinevuse. Uuringu tulemustest selgus, et riigikaitseõpetust õppinud
õpilaste kaitsetahe on riigikaitseõpetust mitteõppinud õpilaste kaitsetahtest kõrgem. Autor
toob esile, et enamik riigikaitseõpetust õppinud õpilastest leidis, et riigikaitseõpetuses
osalemine on nende kaitsetahet tõstnud ning enamik riigikaitseõpetust mitteõppinud
õpilastest arvas, et riigikaitseõpetuse kursuse läbimine võiks nende kaitsetahet tõsta.
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Martin Herem »

Mingi aeg tagasi näitas üks uuring, et riigikaitse õpetusel puudub mõju ajateenistusse tulekul.
Aga me uurime seda küsimust jätkuvalt.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas nimetu »

Siin võib olla see efekt, et kaitsetahte tõus tuleb kahtlejate või vahepealsete arvelt. Sellest uuringust on näha, et nende hulk, kes on riigikaitsesse panustamise suhtes vastumeelsed, on mõlemas grupis (kursuse läbinud ja mitteläbinud) laias laastus sarnane. Lisaks sellele võib valimi keskmist mõjutada ka omamoodi positiivne selektsioon. Need, kes näiteks vabatahtlikult liituvad riigikaitse kursustega, on tõenäoliselt a priori palju paremini motiveeritud. Seetõttu on täiesti võimalik, et suures pildis ajateenistusse astujate hulk ei muutu märkimisväärselt. Need, kes tahavad kõrvale hoida, teevad seda niikuinii, ja need, kes on vahepealsed, täidavad lihtsalt oma kohust. Samas, nende vahepealsete suhtumine on äärmiselt oluline, sest n-ö vaikiv enamus võimaldab ühiskonnas arvestatavat mastaabiefekti tekitada.

EDIT: Üks asi, mis mulle selle uuringu juures ei meeldinud oli see, kuidas andmed olid esitatud. Need tulpgraafikud oleks tulnud reastada meelestatuse järgi (negatiivsest positiivseni, nagu küsimustikus), mitte vastanute osakaalu järgi. See oleks võimaldanud palju selgemalt näha meelestatuse liikumist gruppide vahel.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Fucs »

Nende uuringute fundamentaalne viga on see, et puudub võrdlusmoment vabatahtlik riigikaitseõpe VS kohustuslik riigikaitseõpe ja sellest tulenevad erinevused kaitsetahte tekitamises/tekkimises

See on loogiline, et need kes vabatahtlikult võtavad osa riigikaitseõppest on seesama seltskond, kes tuleb ka vabatahtlikult (või siis nö meeleldi) ka kaitseväeteenistusse ja, et neil on ka kõrgem kaitsetahe.

Edit:
Ja kuna meil ei ole võimalik uurida kohustusliku RK õppe mõju ja tulemeid, siis võiks algatuseks täpsemini ja põhjalikumalt uurida seda, MIKS need kes vabatahtlikult RK õppesse (ja KV-sse ja KL-i) lähevad, seda teevad. Ehk valikute kujunemise eellugu.
Renegate87
Liige
Postitusi: 74
Liitunud: 28 Juul, 2020 23:09
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Renegate87 »

See ajateenistuse teema, on mõttekas või mitte, sõltub paljudest asjaoludest.
Üks teema on mitte kunagi ära lõppev Eesti kaitseväe võrdlus nii Läti kui Soome kaitsevägedega sest seal on meile sarnaselt paljusid muutuseid toimunud peale külma sõja lõppu. See meil arenenud ülevalt alla vaade Lätile on kohati õigustatud aga võib pikemal perioodil ka kätte maksta. Sama on Soomele alt üles vaatel. Kaitsevägi ei ole ainult sõjaaja värk vaid mängib rolli ka sõdade vahelisel ajal ehk on mille üle mõelda.
Midagi muud on hoopis kaugemale minna ning vaadata mis huvitavat seal on tehtud ja avastatud. Võibolla keegi mäletab, et Ühendkuningriigis oli samuti ajateenistus vs täiesti palgaline armee aktuaalne teema kuni NSVLi lõpuni ning pendeldasid circa 100 aasta jooksul edasi-tagasi ajateenistuse teemal. Nende argumendid miks nii üks kui teine leiab toetust on siiani muide aktuaalsed ja uuringuid tehti oma jagu.
https://www.youtube.com/watch?v=ahgjEjJkZks (läbi huumori)
Lugege lisa: https://en.wikipedia.org/wiki/Conscript ... ed_Kingdom

Tulles Läti juurde tagasi, siis sai Lätimaad kunagi juurde õpitud tundma ja lätlasi. Mulle, nagu teistele Eestlastele samas ringkonnas tuli suht üllatusena, et kui sarnased me oleme. Soome mõju on Eesti ja eestlaste juures püsiv aga Läti on kaunis tundmatu ehk teie lahkel loal sooviks jagada oma "avastusi". Eriti mis meie vestlustesse ja silmaringi puutub läti ühiskonna ja riigikaitse puhul.

1. Läti ühiskonnas on oligarhide (loe: miljardäride) mõju suurem kui meil, kohe algusest peale. Kuidagi väga meenutab Moldovalt ja Ukrainat selles valdkonnas ehk riigikaitse nö. väliste ohtude puhul ei ole prioriteet, ei ole teise järguline küsimus vaid seda polegi üldse pildil. Proffid ja KaMin teevad seda mida tahavad või ette kirjutatakse. Reaalsusega või avaliku arvamusega sel polnud eriti pistmist ehk elati omas mullis kuni üks naaber enda tankide olemasolu meelde tuletas. Läti meedia tegevuse võtab kokku Toomas Väli 2007 aastal "Lätlastele ei paku huvi kodanike kaitsetahe, mittelätlaste meeleolud, armee reiting ühiskonnas jne." https://diplomaatia.ee/motteid-lati-ja- ... ikaitsest/

2. Läti kaitseväe probleemid olid suht sarnased Eestiga 90ndate alguses. Terve hunnik probleeme, ei hakka neid siin loetlema. Keda huvitab, võib vaadata ERRI arhiivist kokkuvõtet "Uue Eesti Sõdurid" dokki: https://arhiiv.err.ee/vaata/uue-eesti-sodurid
Eesti KVs 90ndatel oli olnud kuskil kasvatus/treening (tsivilistile:KVs pole karistust, ainult kasvatamine ja mida madalamal astmel, seda rohkem kasvatust tihti vajab) ajateenijast reamehele (just nimelt reamehele, mitte kõrgemat auastet omavale) "kukkuv lind" kus ajateenija pidi puu otsa ronima ja siis seal alla kukkuma ilma, et jalg või käsi esimesena maad puutuks (viidet kahjuks ei leia). 2000ndatel oli kasvatusmeetod hoopis "mootorratturi asend" ja muud leiutised mis tollaegsele õiguskantslerile Indrek Tederile silma jäid ning seejärel ära keelati. https://www.oiguskantsler.ee/et/oiguska ... karistused
Samuti oli teisi artikleid nagu "Sõduri õigused pole selgelt paigas" https://www.delfi.ee/artikkel/20485523/ ... elt-paigas
Erinevalt Eestist, paistab, et Lätis lihtsalt anti alla probleemidele ja palga sõjavägi oli antud hetkel sobiv aseaine mitte töötavale struktuurile. Tõele au andes, neil kadusid need Eesti ajateenistuse kogemust rikkuvad lollused ruttu sest reamees ei ole lihtsalt ülematele nöökimiseks ja kui on, ega sinna keegi lihtsalt ei tule. Teine muutus on see, et Lätis on ju teada palju iga hetk rivis on. Eestis käib siiamaani ju soigumine kuidas reamehed ei tule kordusõppusetele ja siit ka vist siin foorumis valulik suhtumine kui lätlased oma eeliseid korrutavad. Indrek Tederi märkuste kõrval on eriti kõva artikkel stiilis "Tahtejõulisi ja karismaatilisi liidreid Eesti kaitsevaldkonnas jagub, aga jüngrid on kadunud" https://arvamus.postimees.ee/7538409/me ... se-vaatama
Saab olema huvitav jälgida kuidas Läti KaMin ja KV juhtkond hakkavad nende probleemidega tegelema. KVs pettunud (näit. tänu arvete klaarimisele või komplekside sihtmärgiks sattumine samal ajal teenistust alustanud kõrgema ausastmega isiku poolt, kohati mitte aksepteeritavate või isegi ebaseaduslike meetoditega) endise reamehe motiveerimine riigikaitseks on tabu teema igas reservarmeega riigi meedias. Käsud ega säravad lööklaused siin ei tööta, eriti kui on risk sama turakaga või turakatega kuskil ajas jälle kohtuda.

3. Lätis sellist kohta kus saaks ilma vene keeleta hakkama, annab ikka otsida. Kui Eestis on vaikimisi heakskiit poliitiliselt vene keelena teise riigi keelena siis Lätis on see peaaegu avalik riigi keel hoolimata lätlaste suuremast põhimõttelisest vastuseisust. Riias ja seal asuvates "juhtorganites" on Eestiga võrreldes alati olnud rohkem "muulasi". Riias on lätlased ise ju vähemus. Tänu sellele on isegi läti parlamendis olnud olukordi kus kui vene emakeelt rääkivad isikud on enamus, nõudnud vene keelt lingua francaks, ignoreerides isegi läti seadusega sätestatud nõudeid. Kuidagi narr kui läti pealinnas võib osata läti keel aga peab oskama vene keelt. Siit ka põhjus miks võib kohata näit. briti saartel väheseid lätlasi kes vene keelt ei oska ja olid sunnitud Lätist lahkuma võimaluste puudumisel.
Loodan, et suudetakse Lätis vähemalt selgeks vaielda kas reamees peab oskama läti või vene keelt sest kui iga allohvitser või ohvitseril lasta otsustada, võib halvas mõttes nalja saada isegi õppustel.
Kõigil on plaan enne kui esimene löök tuleb
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas nimetu »

See meil arenenud ülevalt alla vaade Lätile on kohati õigustatud aga võib pikemal perioodil ka kätte maksta.
Ei mõista hästi seda väidet. :scratch:
Mis mõttes kätte maksta? Ega näiteks siinne suhtumine Läti analooge mitte omavast lähenemisest riigikaitsele ei tulene mingitest kompleksidest, vaid täitsa tõsisest murest ja hämmingust selle üle, kuidas seal asju on aetud ja selgitatud. Brittidega võid ju võrrelda, aga mida see meile annab. Britid ei ela meiega samas kandis ning nad ei ole meiesugused pisikese rahvusriigi ülalhoidjad. On lihtsalt riike, mille jaoks ajateenistus on loogiline ja on ka riike, mille jaoks see pole. Näiteks Hollandi või Belgia puhul ütleksin, et lasku aga oma profiteenistusega käia, sest otsest ohtu neile lähemate aastakümnete jooksul ei ole. Balti riigid on hoopis teises positsioonis ja siin on valikuid vähe.
1. Läti ühiskonnas on oligarhide (loe: miljardäride) mõju suurem kui meil, kohe algusest peale.
Selles osas õigus, et poliitiline mõjujõud on neil olemas, aga laiema ühiskonna ja hoiakute suhtes pigem mitte. Erinevalt näiteks Ukrainast, ei tundu neil mingit erilist positiivset sidet ülejäänud rahvaga olevat. Mitte, et ma nüüd väga kursis nende asjadega oleks, lihtsalt selline mulje on jäänud. Võib-olla selles ongi asi, et neil on ühiskonna sidususega mingid probleemid. Loomulikult meil on ka ja kohati üsna murettekitavad. Igatahes ei tähtsustaks ma seda kõike liialt üle. Põhiline probleem on ikkagi Läti juhtkonna sihitus olekus, mitte tingimata rahvas. Oma teed nad ei ole osanud luua ning nad ei tea vist sedagi, et mis eeskuju järgida. Meil oli vähemalt selles osas lihtne, et võtsime sihiks Soome. Mulle hakkab tunduma, et see Soome mõju hakkab vaikselt ka neile laienema.
2. Läti kaitseväe probleemid olid suht sarnased Eestiga 90ndate alguses. Terve hunnik probleeme, ei hakka neid siin loetlema.
See oli vist pigem tolle ajastu ja ühiskonna peegeldus. Kõigis kolmes Balti riigis olid need probleemid. Süstemaatiline töö nende probleemide kallal loomulikult aitas, kuid mulle tundub lätlaste endi juttude järgi, et see asi oli mõnes mõttes juba ise lahenenud selleks hetkeks, kui ajateenistus kaotati. Ühiskond oli lihtsalt täielikult muutunud. Igasugune "karistamine" oli pigem erakordne kui tavaline ja paljude ajateenijate jaoks tähendas see nöökimine halvimal juhul "pommirünnakut" vms.
3. Lätis sellist kohta kus saaks ilma vene keeleta hakkama, annab ikka otsida.
Ma ei tea. Pole nagu sattunud, et üldse vene keeleta (või läti keelega) ei saaks. Üldiselt ikka inimesed mõistavad, lihtsalt endal on vene keeles mugavam. Võib-olla tööalaselt on lugu teine. Suhtumine vene keelde on küll teistsugune kui meil. Neil on see kakskeelsuse värk tugevamalt sees. Meedia on väga pikka aega mõlemas keeles toimetanud ja vene keele ning kultuuri mõju Lätis on palju suurem.
Samas kui võrrelda näiteks jaanide tähistamist meil ja Lätis, siis vahel tundub, et nad on kohati rahvuslikumadki kui meie. Võta siis näpust. :dont_know:
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19209
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Lätlastel siis tuleb kohustuslik riigikaitseteenistus
Läti valitsuskoalitsioon kiitis heaks kaitseministeeriumi ettepaneku kehtestada kohustuslik riigikaitseteenistus, ütles peaminister Krišjānis Kariņš, lisades, et ettepaneku täpset sisu tuleb veel arutada, sealhulgas ka laiemas avalikkuses.

Riigikaitseteenistuse kehtestamise kohta on palju vastamata küsimusi ja kaitseministeerium jätkab tööd, et selgitada inimestele, kuidas nad saavad Läti julgeoleku tugevdamisse panustada, ütles peaminister valitsuse istungi järel.

Kariņš märkis, et kohustuslik teenistus tuleb kehtestada, kuna Lätil on vaja demokraatia ja vabaduse kaitsmiseks suuremat jõudu.

Kaitseminister Artis Pabriks ütles juuli algul, et arvestades Venemaast lähtuvat ohtu ja vajadust parandada värbamissüsteemi, teeb kaitseministeerium ettepaneku taastada kohustuslik riigikaitseteenistus.

Praegune süsteem on ajale jalgu jäänud, ütles minister, lisades, et reform on vajalik, sest Venemaalt ei tasu oma käitumise muutmist oodata.

Kohustuslik teenistus kehtestatakse järk-järgult viie aasta jooksul. 1. jaanuarist 2023 algab üleminekuperiood, mil osalemine on vabatahtlik. Esimesel aastal võidakse värvata umbes tuhat inimest.

Riigikaitseteenistusse hakatakse kutsuma kaks korda aastas, 1. jaanuaril ja 1. juulil. Värvatutele antakse valik nelja tüüpi teenistuse vahel, sealhulgas alternatiivteenistus sise-, tervishoiu- või sotsiaalministeeriumi asutustes.

Ajateenistus kestab 11 kuud. Kohustuslikus korras kutsutakse ajateenistusse 18- kuni 27-aastased mehed, naised saavad minna vabatahtlikult.

Riigikaitseteenistusse võetute kuupalgaks määratakse 400 eurot.

Teenistuse läbimise järel arvatakse isik reservi, mis tähendab, et ta peab regulaarselt naasma lühiajalistele õppustele.

Kaitseministeeriumi eesmärk on tõsta relvajõudude sõjaaegne koosseis viie aastaga 50 000 inimeseni. Sealhulgas 14 000 tegevväelast, 16 000 rahvuskaartlast ja 20 000 reservväelast.
https://maailm.postimees.ee/7563951/lat ... se-loomise
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas nimetu »

Läti kaitseminister ei saa meist üle ega ümber.
https://www.la.lv/ja-mes-divkarsosim-mi ... ts-pabriks

Vabatõlge sealsest tekstist, mis pole sõna sõnalt täpne:
Praegu me arvestame, et ilma nende sõduriteta [ajateenijad], on meil professionaalses teenistuse juba 7000, kus tasub meeles pidada, et eestlastel on alla 2000, ning lisaks Zemessardze. Seetõttu Eesti näide meie puhul ei sobi, sest see põhineb kohustuslikul teenistusel, mitte professionaalsel teenistusel.
:D

EDIT:
Ahjaa. Leedukad said oma 43-nda Boxeri kätte. Põhimõtteliselt üks pataljon koos.
https://www.facebook.com/arvydas.anusau ... CO%2CP-y-R
Viimati muutis nimetu, 21 Juul, 2022 10:32, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4058
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Some »

nimetu kirjutas: 21 Juul, 2022 10:03 Läti kaitseminister ei saa meist üle ega ümber.
https://www.la.lv/ja-mes-divkarsosim-mi ... ts-pabriks

Vabatõlge sealsest tekstist, mis pole sõna sõnalt täpne:
Praegu me arvestame, et ilma nende sõduriteta [ajateenijad], on meil professionaalses teenistuse juba 7000, kus tasub meeles pidada, et eestlastel on alla 2000, ning lisaks Zemessardze. Seetõttu Eesti näide meie puhul ei sobi, sest see põhineb kohustuslikul teenistusel, mitte professionaalsel teenistusel.
:D
Kommentaarium ajab karvad püsti... Delfi tegi õigesti, et selliste teemade kommenteerimise ära keelas.
XANA
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 11 Sept, 2015 23:30
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas XANA »

Hehe, lätlaste puhul tasub meelde tuletada, et 5000-7000 meest on KOGU nende (elukutseline) kaitsevägi, ehk lisaks maaväele (kus minu teada seni kaks alamehitatud jalaväepataljoni ehk alla tuhande mehe kokku, kui just viimase paari aasta jooksul pole isikkoosseisu arv veidi tõusnud) ka toetusüksused (logistika jms), õhuvägi ja merevägi (mis suurem kui meil), meie Vahipataljoni analoog ja sõjaväepolitsei, lisaks olen kindel, et ka osad tegevväelased tegelevad ka Zemessardse väljaõpetamisega. Teisisõnu, mehi on ka mujal vaja kui "eesliinil". ;)
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist