1. leht 2-st

jube jama püssiga

Postitatud: 25 Juul, 2004 16:44
Postitas Donnerwetter
Hey!

Kirjutama ajas mind üks mu vanem kaitseliidu kaaslane, kes kipub igale õppusele kaasa võtma oma Teisest Maailmasõjast kaasatoodud prantsuse vintpüssi.
Iseenesest pole mul selle püssi vastu midagi, kuid seda kiputakse mõnikord laskma ja mulle tundub, et relv või padrunid pole päris korras.
Olen taadiga ka ise korra rääkinud ja inimene ei eita, et relval on mingi jama küljes.
Algul olid kestadel tongid välja lennanud, nüüd on aja jooksul asi kehvemaks läinud, sest ka padrunikestad hakkavad lõhkema.
Sellele relvale olevat padruneid raske saada, seetõttu relvaomanik laadib neid häda sunnil ise.

Ise ma pole relvade osas eriline asjatundja, seega küsin:
kas on viga relvas või on siis padrunid hapuks läinud?

Lisan 2 pilti kestadest.

Tänan, et viitsisite lugeda!

Pilt
Pilt

Postitatud: 26 Juul, 2004 11:55
Postitas ictta
Mina arvan, et padrunipesa suuremaks veninud ja laeng on ka liiga tugev.

Postitatud: 26 Juul, 2004 15:28
Postitas propatria
Padrunipesa paistab tõesti "veninud" olevat...
Samuti laengud olnud päris "äkilised"... :lol:

Muidugi oleks huvitav seda püssi pilti näha peale selliseid pauke... :lol:

ProPatria

Postitatud: 26 Juul, 2004 21:36
Postitas Külaline
Pakun ,et peale igat lasku on kest ja püssiraud identse kujuga.

Postitatud: 26 Juul, 2004 22:22
Postitas ictta
ribadeks :D

Postitatud: 26 Juul, 2004 23:14
Postitas propatria
Kindlasti on kaitseliitlaste kasutada veel mitmeid selliseid mõrtsuk-püsse, hulga peale on see aga hirmus lahingujõud. Kui vaenlaste keskel selline püss lahti lasta... ehh ega neid siis kadesta... :shock:

ProPatria

Postitatud: 17 Nov, 2004 20:03
Postitas VANA LÖUKOER
sellel vindimoonal ei ole miskit muud viga,et laengud on liiga äkilised.samuti vöib ka seda olla,et kuulon hülsi otsa liialt kövasti kinnitatud.halvimal juhul vöib kord nii juhtuda,et liialt kövasti kinnitatud kuul ja tsipa rohkem rohtu - ja vana on näost ilma.
soovitan sul soojalt sellest viitsytikuga pommist möni meeter alati distantsi hoida,kuna praegu taob plahvatus veel tonge välja,aga kord vöib taat ähmase silmaga veidi rohkem mööte lusikasse kallata ja önnetus ongi käes.

Postitatud: 29 Nov, 2004 18:03
Postitas oliver
Vene sõjaaegne vintpüsimoon pidavat aja jooksul samuti hapuks minema, st. aja jooksul püssirohus tekib mingi keemiline reaktsioon mille tagajärjel kaovad mingid "pidurdusained" ehk rohi muutub lõhkeaineks. Kui see tõsi on siis võibolla su semu moonaga sama jama?

Postitatud: 29 Nov, 2004 20:46
Postitas propatria
Usaldusväärsed andmed vene vintpüssipadrunites kasutatud püssirohu ohtlikest keemilistest muutustest mul puuduvad.

On küll olemas (reeglina eriotstarbelise kuuliga: tasseeriv, soomustläbistav jne.) vene vintpüssipadruneid, milliste kestapõhjal on lisaks valmistaja tehase koodile ja valmistamisaastale veel kolmas tähistus - kirillitsa Š-täht (Ш) - see võimsama laenguga laskemoon oli mõeldud kasutamiseks lennuki ŠKAS-süsteemi pardakuulipilduja laskemoonana ning selle kasutamine vintpüssides oli keelatud.

Küll on aga erialakirjanduses räägitud säilivusaja ületanud TT padrunite (7,62 x 25) püssirohu kalduvusest detoneeruda (st vananedes hakata kümneid ja enam kordi kiiremini põlema)...
Tagajärjed võivad olla väga kurvad, eriti kui sellist laskemoona kasutada relvas, millise tehniline seisukord jätab soovida.

Lugupidamisega ProPatria

Postitatud: 29 Nov, 2004 20:56
Postitas oliver
SHKAS padrunitel ka selgesti äratuntav "rant" tongi ümber. Leidsin neid padruneid ühest kaevikust segiläbi tavalise moonaga, ilmselt kannatas neid Maksimi ja DT`ga kõmmutada küll.
http://www.sinopa.ee/kalashnikov/k2001/ ... 010132.htm

Postitatud: 29 Nov, 2004 21:30
Postitas propatria
Väga põhjalik ja kena viide ŠKAS-i laskemoona kohta!

Eristab neid padruneid tavalistest vintpüssipadrunitest VÄLISELT:

1. Eriotstarbeline kuul (värvusmarkeering kuuli esiotsal - see sageli kehvades säilitustimgimustes olnud padrunitel kadunud, kuigi sageli on pinnasest leitud kuulidel ta siiski aimata)
2. Eriliselt kapitaalne kuuli kinnitus kesta külge (vajalik kuulipilduja tõrgeteta töö ja ühtlase ballistika tagamiseks)
3. Padrunisütiku pesa ümber on kestapõhja stantsitud ringsoon - sellega on välditud padrunisütiku väljumine oma pesast.
4. Padrunisütik värvitud kas punase või roosa hermeetilisuslakiga (see samuti osaliselt isegi pinnasest leitud laskemoonal säilunud)

Konstruktiivselt erineb ŠKAS-kuulipilduja laskemoon harilikust vintpüssi padrunist tugevadatud padrunikesta poolest (paksem kestapõhi ja ka kesta sein) - seda on eelmises postituses oleval lehel kenasti kesta läbilõikel näha.

Tervitades ProPatria

Postitatud: 06 Dets, 2004 20:52
Postitas 7,62
Põhjalik materjal tõepoolest, kuid kahjuks loetamatu? Kui lingi avasin on kogu jutt "hiinakeelne"

7,62

Postitatud: 11 Veebr, 2005 10:55
Postitas hillart
Ja-ja! See kaitseliitlane on ikka endale õige ägeda kärbiku teinud - rauast ainult 1,5 cm järele jätnud. Ainult, et kuidas ta selle kesta sellisest lühikesest padrunipesast kätte saanud on? Müstika, maagia! Ega selle kaitseliilase nimi kogemata Harry Potter polnud?
Ja kui veel peenemalt uurida, siis võib sedastada, et tegu pole üldse prantsuse kestaga (see peaks nimelt tunduvalt koonilisem olema).

Postitatud: 15 Veebr, 2005 15:28
Postitas canislupus
No kurat.... see on jama. Pigem on tegu tulle visatud moonaga.
Te tehke mulle selgeks, kuidas selline hülss välja tuleb.

Postitatud: 16 Veebr, 2005 10:22
Postitas propatria
Pihta! Põhjas!

Lõpuks leidus inimene, kes suutis märgata ühte olulisemat detaili... :wink:

Üldiselt oleks see avapostitus pidanud kuuluma rubriiki "Militaarhuumor".
Seoses sellega postitaja vabandab kõigi nende ees, kes naljast aru ei saanud... :oops:

Tervitustega, ProPatria