1. leht 1-st

Punasõdurite barrakid!

Postitatud: 10 Sept, 2005 21:30
Postitas Kalevipoeg
Tahaks teada, kuidas oli olukord(hügieeniline, ülesehituslik) Teise Ilmasõja-aegsetes barrakides sovjettide poole peal. Ja eriti kuidas ka eestlasi Punaarmees peale sakslate pealetungi siis ida pool hoiti, millistes tingimustes. Olen lugenud ühe saksa sõduri kirja kui nad jõudsid "Barbarossaga" ühte vene baasi/barraki, siis ei letud seal peldikuidki. Seda ei tasuks üldistusena võtta, aga venelate tualettikommetest polnud sel ajal eriti palju loota. :lol:

Niisiis, mida Punaarmee barrak ja terve baas endast kujutas ja millises seisus elasid eestlased, kes olid vene poolel võitlemas kuna nad pidid kuskil vene stepis olesklema või vähemalt mõni aeg peatuma?

Postitatud: 10 Sept, 2005 21:39
Postitas Dietrich
Nt tööpataljonlased elasid zemljankades ehk muldonnikestes.üsna sageli elati ka püstkodadaes.Kujutan ette,et erilist hügieeni seal küll polnud.peldik tehti tavaliselt õue suurele kasutajaskonnale.Isiklikke esemeid laokile ei tohtinud jätta,vastasel korral ähvardas oht,et lihtsalt keegi varastab ära.vahel tuli ka urkade ehk voride ehk blatnoidega tegemist teha.

Postitatud: 10 Sept, 2005 21:59
Postitas Charlemagne
II MS aegne ja järgne NL militaararhitektuur oleks üldse omaette huvitav teema. Mäletan ise mitmelt poolt Eestis neid barakke ja "finskie domiki" , kus elasid küll põhiliselt ohvitserid, ka vene tsiviilid. Neid jõledikke jätkus küll Haapsalle(Suvorovka ja Panfilovka), Karujärve äärde, Tallinna kesklinna ligidale kui ka Maarjamäele, Tartu Hiinalinna ja Lasnakale.
Mingid projektid ju olid? Või klopsiti neid suvalt üles. Noorema rahva jaoks on see juba praegu ajalugu. Äkki on kellelgi fotosid toonasest "arhitektuurist"?

Postitatud: 10 Sept, 2005 23:54
Postitas kapralheinz
Põhimõtteliselt polnud nendel "finskije domikitel" häda midagi. Punaväe venelased tundsid ennast koos oma vahmiiliga nendes nagu taevas. Tegemist oli soomes tehtud moodul kilpmajadega mida soomlased sotakorvauste (reparatsioonide) käigus pidid venelastele tarnima.

Postitatud: 11 Sept, 2005 0:27
Postitas Kapral Karu
Charlemagne Postitatud: 10 Sept 2005 9:59 pm
"Neid jõledikke jätkus küll Haapsalle(Suvorovka ja Panfilovka), "
Kas Haapsalus oli ka Suvorovka nimeline linnak? Kus?

Mul on olemas Soome A/S Puutalo poolt koostatud venekeelne "soomemajakeste" kokkupanemisjuhend. Otse loomulikult koostati nende püstitamiseks ka projekte ning neid isegi kooskõlastati (oli kunagi selline termin ja on vist praegugi?) kohalike võimudega.

Pääskülas Rännaku puiestee ääres praeguse ujula kohal käisin paarikümne aasta eest ühes lammutatavas soomemajakeses ning seal oli isegi mingi pisikatlaga keskküte sees.

Postitatud: 11 Sept, 2005 2:34
Postitas hugo1
Soomlased ehitasid Vene sõjaväelastele ka kivist majasid, kahekorruselised, mis olid päris asjalikud. Näha võib neid näiteks Tallinnas Pääskülas, kui hakkata Laagri poole sõitma, siis vasakut kätt, enne Vana Pääskülat, Naaritsa kandis.
Puust majad olid siiski osmikud, eriti jubedad, need kahekorteriga vorstid.
Kusagilt olen kuulnud, et puust majad olid siiski mõeldud ajutiseks kasutamiseks.

Postitatud: 11 Sept, 2005 15:15
Postitas paharet
hugo1 kirjutas:Soomlased ehitasid Vene sõjaväelastele ka kivist majasid, kahekorruselised, mis olid päris asjalikud. Näha võib neid näiteks Tallinnas Pääskülas, kui hakkata Laagri poole sõitma, siis vasakut kätt, enne Vana Pääskülat, Naaritsa kandis.
Puust majad olid siiski osmikud, eriti jubedad, need kahekorteriga vorstid.
Kusagilt olen kuulnud, et puust majad olid siiski mõeldud ajutiseks kasutamiseks.
Ajutised ongi need kõige alalisemad neid Soome maju on Kloogal üsna palju ja inimesed elavad siiani seal sees.Nii mõnigi maja on üritatud tänapäevaseks teha.Kloogal on ka maju mis on Saksamaalt pärit kivikatustega ja tellistest.

Postitatud: 11 Sept, 2005 15:54
Postitas Charlemagne
Haapsalus oli Panfilovka Uuemõisas ja Suvorovka Kiltsi teel ja sealt Paralepa poole, mingi õudne pioneerilaager oli seal ka 70date alul.
Loomulikult, Kapralheinz, polnud majadel endil mitte midagi häda, aga küll nende elanikepoolne sise ja välisdisain ning maastikukujundus olid pisut....kuidas seda nüüd viisakamalt öelda. :cry:

Postitatud: 11 Sept, 2005 21:37
Postitas Wiking
Jah neid slaavi kultuuri võlusid võib Haapsalust Rohuküla poole sõites tänapäevalgi "imetleda". Suurem osa Haapsalu inimestest lükkaks need buldooseriga maatasa. Aga eks arvata on, et nendes elajatele selline stiil meeldib ja nagu usun, et need ikka paljude slaavi küladega võrreldes samm edasi :D

Postitatud: 13 Sept, 2005 8:55
Postitas indrek1
Charlemagne kirjutas:Haapsalus oli Panfilovka Uuemõisas ja Suvorovka Kiltsi teel ja sealt Paralepa poole, mingi õudne pioneerilaager oli seal ka 70date alul.
Tegelikult oli vastupidi - Panfilovka oli Paralepas ja Suvorovka siis ilmselt Uuemõisas.

Postitatud: 13 Sept, 2005 11:43
Postitas Einherjer
Charlemagne kirjutas:
Haapsalus oli Panfilovka Uuemõisas ja Suvorovka Kiltsi teel ja sealt Paralepa poole, mingi õudne pioneerilaager oli seal ka 70date alul.


Tegelikult oli vastupidi - Panfilovka oli Paralepas ja Suvorovka siis ilmselt Uuemõisas.
Jah, täpselt nii. Panfilofka on see, mis on lennuvälja e Rohuküla poole. Ja Suvorovka Uuemõisas.