Luurepatrulliharjutus
Postitatud: 31 Jaan, 2010 20:22
Minu arvates üks sisside tähtsamaid ülesandeid on luure vaenlase tagalas.
Ma soovitan soojalt, et Eestis korraldatakse õigeid luureharjutusi - mitte näitemängusid või tühja-tähja võistlusi.
Näidiseks ma kirjutan lühidalt ühest sellisest harjutusest mille ma korraldasin Soomes suvel 2009.
Ma valisin hea maastiku, kuhu saaks paigaldada väikse sidekeskuse nii, et ka selle valveteenistus ja kaitse oleks võimalik lahendada väheste ressurssidega.
Mul oli käsutada nelja meheline sissipooljagu luurepatrulliks ja võtsin endale ühe abilise selle sidekeskuse üles seadmiseks ja valvamiseks.
Luurepatrull sai oma luurekäsu kätte ühest sissipostkastist mis oli nendele teatatud. Luurekäsus anti koordinaadid missugusest ruudust nad peavad tegema selgeks mis seal toimub. Nendele ei teatatud mis seal võiks olla, vaid lihtsalt ruudu nurkade koordinaadid NATO-koordinaadidena. Lisaks oli antud uue sissipostkasti koordinaadid, kuhu luureraport pidi toimetama. Oli rohutatud, et see pidi olema luuramine, mitte rünnak.
Hea küll, me valmistasime sidekeskuse ette - moondatud telk ja antenne künka otsa metsa. Metsatuka ümber oli teid, harva männimetsa ja lagendikke, seega seda sai kahe mehega suhteliselt hästi valvata. Tunnimeestel oli raadioside omavahel - sai sosistades teatada vaenlasest või paluda abi, jne.
Tunnimehed olid laigulistes mundrites, näod värvitud rohelise ja pruuniga, kätes mustad õhukesed kindad, et ka valged käed ei reeda. Relvastuseks tava automaadid.
No, nagu tavalist sõjas: tunnimehed ei teadnud midagi kust ja kuidas luure toimub ja luurepatrullil polnud mingid aimu mis selles koordinaatidega märgistatud ruudus võiks olla. Tunnimeestel olid binoklid ja ka luurepatrullil oli binokkel (varustust polnud kästud).
Tunnimehed valvasid maastikku hoolega - mitte maganud.
Esimene kontakt oli, et üks luurajatest jalutas otse minu suunas ettevaatlikult küürus. Mind ta ei üldse märganud ja oleks tema oma sõnade järgi jalutanud mulle otse sülle kui ma poleks võtnud teda AK-47 kirbule ja karjunud "Stoi, ruki vehr". No, ta püüdis põgeneda ja sai "maha lastud".
Järgmine kontakt oli, et ma märkasin midagi toimuvat kaugemal enda vastutusalalt ja sosistasin käsu teisele tunnimehele minna tegema ots peale vaenlasele - ta täitis käsu, jälle üks luuraja vähem.
Kolmas kontakt oli kui ma märkasin kaugemal ühe luuraja liikumas ja palusin jälle sõbra tunnimehe appi. Ta hiilis luurajale vastu ja laskis ta maha.
Kolm neljandikku luurepatrullist oli maha lastud ja luureülesanne jäi täitmata. Nad ei saanudki selgeks mis nendel koordinaatidel õieti oli enne harjutuse kokkuvõttu.
Nendel luurajatel oleks veel palju õppida. Ma arvan, et ka paljudel eestlastel oleks veel midagi vaja õppida.
Ma soovitan soojalt, et Eestis korraldatakse õigeid luureharjutusi - mitte näitemängusid või tühja-tähja võistlusi.
Näidiseks ma kirjutan lühidalt ühest sellisest harjutusest mille ma korraldasin Soomes suvel 2009.
Ma valisin hea maastiku, kuhu saaks paigaldada väikse sidekeskuse nii, et ka selle valveteenistus ja kaitse oleks võimalik lahendada väheste ressurssidega.
Mul oli käsutada nelja meheline sissipooljagu luurepatrulliks ja võtsin endale ühe abilise selle sidekeskuse üles seadmiseks ja valvamiseks.
Luurepatrull sai oma luurekäsu kätte ühest sissipostkastist mis oli nendele teatatud. Luurekäsus anti koordinaadid missugusest ruudust nad peavad tegema selgeks mis seal toimub. Nendele ei teatatud mis seal võiks olla, vaid lihtsalt ruudu nurkade koordinaadid NATO-koordinaadidena. Lisaks oli antud uue sissipostkasti koordinaadid, kuhu luureraport pidi toimetama. Oli rohutatud, et see pidi olema luuramine, mitte rünnak.
Hea küll, me valmistasime sidekeskuse ette - moondatud telk ja antenne künka otsa metsa. Metsatuka ümber oli teid, harva männimetsa ja lagendikke, seega seda sai kahe mehega suhteliselt hästi valvata. Tunnimeestel oli raadioside omavahel - sai sosistades teatada vaenlasest või paluda abi, jne.
Tunnimehed olid laigulistes mundrites, näod värvitud rohelise ja pruuniga, kätes mustad õhukesed kindad, et ka valged käed ei reeda. Relvastuseks tava automaadid.
No, nagu tavalist sõjas: tunnimehed ei teadnud midagi kust ja kuidas luure toimub ja luurepatrullil polnud mingid aimu mis selles koordinaatidega märgistatud ruudus võiks olla. Tunnimeestel olid binoklid ja ka luurepatrullil oli binokkel (varustust polnud kästud).
Tunnimehed valvasid maastikku hoolega - mitte maganud.
Esimene kontakt oli, et üks luurajatest jalutas otse minu suunas ettevaatlikult küürus. Mind ta ei üldse märganud ja oleks tema oma sõnade järgi jalutanud mulle otse sülle kui ma poleks võtnud teda AK-47 kirbule ja karjunud "Stoi, ruki vehr". No, ta püüdis põgeneda ja sai "maha lastud".
Järgmine kontakt oli, et ma märkasin midagi toimuvat kaugemal enda vastutusalalt ja sosistasin käsu teisele tunnimehele minna tegema ots peale vaenlasele - ta täitis käsu, jälle üks luuraja vähem.
Kolmas kontakt oli kui ma märkasin kaugemal ühe luuraja liikumas ja palusin jälle sõbra tunnimehe appi. Ta hiilis luurajale vastu ja laskis ta maha.
Kolm neljandikku luurepatrullist oli maha lastud ja luureülesanne jäi täitmata. Nad ei saanudki selgeks mis nendel koordinaatidel õieti oli enne harjutuse kokkuvõttu.
Nendel luurajatel oleks veel palju õppida. Ma arvan, et ka paljudel eestlastel oleks veel midagi vaja õppida.
) ürituse orgunnija poolt. Ja tema ütles mulle, et mida te molutate seal, luure on juba ammu läind. Kõik selle jobu pärast. Kui ma siis olin vihane, siis pärastisega ei anna seda võrreldagi, kui ta mulle ütles, et ta oli lagendikule kõigepeale kümme ringi peale teinud (roomates 
) ja siis lagendiku keskele roomanud. Ja ta oli meie peale pahane, et MEIE olime NIIIII kaua metsas molutanud, kui tema kuradi ülessanne oli SEE KURADI LAGENDIK ÜLDSE ÜLES LEIDA!!! Lollakas. Ma viskasin teda makaronidega. 
