www.militaar.net

Tere!


Kas keegi teab soovitada raamatut või kirjatükki, kust võiks saada infot nõuakaaegsete sõjaväelaste kohta, kes töötasid sõjakomissariaatides?
Sõjakomissariaadid olid meil ka nagu riigid riikides; kui muudes ametiasutustes teietati, siis seal võidi sinatada. Kasutati väga kodust tooni:" Kuule! me hakkame sind kroonusse võtma vä...!" või "Ah et kuhu teid saadetakse- kosmosesse läkitame!!!" või "Tule rutemini, jalad kõhu alt välja!"
Lenini rajooni komissariaadis, sel kus asub nüüd riidepood, paistis silma üks värvikas kuju- major Raig. Eesnime ei tea. Kui kokkulepetest ja ajast kinni pidasid, sai temaga normaalselt läbi. Mõnele võis ta kõvasti käratada. Neid, kes sõjaväelaagris palju korda rikkusid, lubas ta saata Bammile raudteed ehitama. Komissariaadi poolt korraldatavas sõjaväelaagris võis mõni töötaja kätega kallale tulla. Kuid see leidis aset vast mingisuguse huligaanistemise või lollitamise korral.
Sõjakomissaride kohta räägiti legende, et mingisuguste summade eest annab ennast kroonust vabaks osta. Et seina peal on "hinnakiri."

Kuuldavast olla üks rajooni sõjakomissar endale 80-ndate algul selle "hinnakirja" pärast käegi külge pannud... Vähemasti polnud minul küll võimalik peale tagasitulekut seda venda kättpidi tänama minna. Mida ta minu teenistuskoha pärast lubas ootama jääda. Seda kusjuures ilma mingi obrokita, vaid täitsa isiklikust initsiatiivist ja lahkest südamest. Isegi paluma ei pidanud.

Tuttav komissar lubas paremaid tingimusi: saadab ehitusvägede jaokomandõride utšebkasse, et pärast seda 1,5 aastat pole ei relva ega labidat vaja katsuda, tšurkad teevad tööd ja sina kamandad.
Keeldusin lahkest pakkumisest üpris konkreetselt ja sain poole aastase ettevalmistuse sõjaks moslemitega.

Indrek Tarand tutvustas mõne aasta eest punaste sõjakomissariaatide kodulehte (sic!) On (oli) selline täiesti olemas, umbes nagu Bruno Sauli "mälestused", aga ikkagi. Aadressi ei oska kuidagi anda, olen isegi seda kohta otsinud. Üks võimalus - kirjuta rahavasaadikule konnasööjatemaale!

Järsku Laidoneri muuseumihoidjad teavad

Hinnakirja nagu ei mäleta aga 2 korda aasta ajapikendust ja lõpuks soovitud kohta teenima sai küll, kui tutvusi ja tuttavate tutvusi kasutasid. Mulksuvat valuutat tuli ka koos õigete inimestega ohtralt tarbida - vaadati üle, et "kes sa selline siis oled kaa". Kingituseks tuli seda va põhivaenlast samuti täpselt ajastatuna saata. Loomulikult "äraproovitud" inimeste kaudu, et liigseid tunnistajaid poleks ja mina jääkarude ning vastutavad seltsimehed Baikali taha ei satuks. Toimis 100% ja sain oma tahtmised. Tasus pohmellis vaevelda.
Nimesid ei hakka nimetama, sest ma neile inimestele siiamaani tänulik.

Tean inimest, kes maksis kevadel tonni ja sügisel tonni. Ja nii kuni 26 eluaastani, siis enam ei tüütatud seaduse järgi. Nii et see kodanik ei sattunudki armeesse.
Kuigi võib tekkida õigustatud küsimus, et kas oli mõtet ära maksta igal aastal tollane aastapalk...
Suvaline insener sai palka alates 136 rubla, see oli 80-nnate algul. Samas oli ka liikvel kõnekäänd, et kes siis palgast elab. Vohas erinev põrandaalune tööstus, turuks terve endine N-liit.
Konkreetne raha jäi Tallinna asjapulgale.

Suvaline insener sai tõesti 136 rubla, päris insenerid teenisid 2-3 korda rohkem.

Loodetavasti ei lähe teemast nüüd väga mööda, aga 3 korda enam võis tõesti teenida ettevõtte peainsener, mitte koolist just tulnud isik. Insener-tehnilist personali toodeti N-liidus kolm korda vajadusest rohkem, et näidata muule maailmale oma arengu "taset". Seega läks ka palk sisuliselt jagamisele.
NA prapor sai 140 rubla kätte oma teenistuse algaastatel, hiljem tulid lisatasud.
Loodan, et nooremad foorumi liikmed said ettekujutuse altkäemaksu suhtelisest suurusest nõuka ajal, et pääseda kroonu leivast.

Kas ma mäletan õieti, et sõjakooli lõpetanud leitjohha sai mäletamist mööda kätte 250 ruublit. Olenes vist küll ka ametikohast(dolžnostist)

1972 a. sai jalaväerühmakomandör 210 rbl. Ametikoha eest 180 ja auastme eest veel 30. Eri vägedes olid veel lisatasud, staazitasud hiljem

Jaa-jaa-aa- ... Olid ajad, olid ajad.
Veel 80-ndate lõpus oli arsti palk 110.- rubla kuus. Ja ei mingeid lisatasusid ega -sissetulekuid.

Veel 80-ndate lõpus oli arsti palk 110.- rubla kuus. Ja ei mingeid lisatasusid ega -sissetulekuid.

Aga konjak ja kommikarbid?

Noh, selle mistendi rahaksvahetamist vast ei esinenud, et seda palgalisaks arvestada...

Kellel veel huvi lennuväe palkade vastu, võiks külastada seda aadressi:

http://forums.airforce.ru/showthread.php?t=1530

Летчик на МиГ-21 - 150 (ст. летчик 160, ком.звена 180, зам.ком аэ 190) плюс звание лейтенант - 120, (капитан 140, майор 150). после двух лет за подтвержление 1-го класса (600 р). В первый год после выпуска в Германии получал более 500 р,, на отпуск 2500 - немалые деньги, на полмашины. Самый большой оклад (с классными -1600 р) был в феврале 1984 в Афгане.

Nagu võib lugeda, ei olnud need rahad tolle aja kohta mitte väikesed. Eriti võrreldes tsiviilsektoriga. 74 aastal teenida üle 500 rubla kuus ja seda aasta peale lennukooli lõppu...