www.militaar.net

Tere!

Meie jaoks seostub kasiino mõiste kergesti kohtadega, kus raha maha mängides kergesti sõltvusse satutakse, kus saab aega parajaks tehes kohvi juua. Ent entsüklopeediate valguses on teada, et kasiinodel on ka ohvitseride klubiga seotud tähendus. Nagu aru saan- sihuke kohvik-klubi.
Üldiselt on teada, et kasiinoks nimetatud sõjaväelasteklubisid on maailmas läbi aegade olnud.
Mõni neist tegutses ka meie maal, sõja-eelsel ajal.
Ja loomulikult on sõjaväelaste klubisid eksisteerinud igal ajal, aga neid pole eeldatavasti kasiinodeks kutsutud. Olen lugenud, et kasiinosid oli ka sõdurite, mitte ainult ohvitseride jaoks.Omaette klubi oli Tallinnas ka vigastatud sõjameeste jaoks, asukohaga kunagise Foorumi kino majas, Nara maanteel.
Näiteks kunagine akordionist Robert Salong musitseeris sõjaeelsel ajal Pirita suvekasiinos.
Raekoja plats 5 asus kunagi Allohvisteride kasiino. 1925. aastal tegutses selles majas Üleajateenijate Sõdurite kodu,millst aasta hiljem saab Allohvitseride kasiino. Selle majaga poolpõiki, Raekoja plats 14, tegutses mingil ajal Ohvitseride Kasiino.
Uksi avas ka Sõdurite kodu, asukohaga Tartu mnt.64.
Üleajateenijate Kodu kolis kunagi aadressile :Vana posti 5.
Üks ohvisteride kasiino asus Weitzenbergi 39, aga seda maja enam ammu pole.
Paljud kasiinod olid ametliku määruse järgi kinnised restoranid, kuid mingitel aegadel oli nende uksed avatud kõikidele klientidele.

Värskas asus ka ohvitseride kasiino
komud panid tule otsa

Ohvitseride kasiino tava oli pärit (eesti ohvitseride jaoks) juba tsaari-vene armeest. Seal nimelt ei olnud "katla-toit" ohvitseride jaoks. Ja oleks olnud häbiväärt ühe ohvitseri jaoks sealt sööma minna.

Ohvitserildele maksti toiduraha. Aga selle eest restoranides söömas käia oleks olnud ikka liiga kallis. Ja enamuses garnisonides polnudki selliseid restorane. Ja söögitoad jälle seisusele alaväärilised....

Ja siis asutatigi sellised ohvitserkonna seisuslikud kohad. Iga ohvitser tegi vastava sissemakse oma palgast või tasudest. Ja sai siis seal söömas käia mõistliku hinna eest. Pööbel ei seganud. Muud inimesed pääsesid sinna vaid, kui mõni (vastava kasiino liikmest) ohvitser kutsus. jne...

Hiljem loodi samalaadseid klubi-laadseid asutusi ka allohvitseridele. Ning oma "teemaja", mida võis ka kasiinoks kutsuda, oli loomulikult olemas ka sõdureil. Kus nad said oma raha eest osta asju, mis jäid pajukist väljapoole...

Narva -Jõesuu. Pildimaterjali peaks rohkem olema , aga hetkel
ei leia .

Muud inimesed pääsesid sinna vaid, kui mõni (vastava kasiino liikmest) ohvitser kutsus. jne...

Tegelikult vastutas ohvitser tema poolt kasiinosse toodud külalise eest, oli vist kohustatud ka tema eest maksma.

Sisekliima ja kommete kohta leidub huvitavaid mälestusi Harald Rootsi raamatus: "Kui võitluseta murdus mõõk", kuid neid on mujalgi.

terv
o

Väga esinduslik ehitis (suisa väikese lossi mõõtu) asub senini Rohukülas. Eelmise sajandi viimastel kümnenditel asus seal kuuldavasti tuberkuloosi haigla ja enne seda olevat tegu olnud ohvitseride kasiinoga.

Kas keegi teab selle ehitise ajaloost rohkemat?

Maaameti kaardilt leiab hoone selle tunnusega 67401:002:0090

Teine linnavalitsuse suur mure olid sõjaväe kasiinod. Armeel oli mitu restorani ja kõik need kuulusid sõjaministeeriumi alla. Olgu siin nimetatud Ohvitseride kasiino, mis kolis Gildi tn. 4-st esinduslikule kohale Raekoja plats 14, asudes poolpõiki Otto Roba Allohvitseride Kasiino vastas. Oli ka Sõdurite kodu Suur-Tartu tn. 64 ja väiksemaid kasiinosid väeosade juures. Tegemist oli kinniste restoranidega, mis ei kuulunud Tallinna omavalitsuse võimupiiridesse.
Probleemid algasid siis, kui sõjaministeerium hakkas andama alkoholiõigusi kasiinodele, mis linnavalitsuse arvates restoranideks ei sobinud. Esimene oli Otto Roba Cafe Anglais Raekoja platsil. Linn püüdis piirata joogikohtade arvu kesklinnas ja võttis 18 restoranilt alkoholiload ära. Seepeale vormistas Roba oma restorani sõjaministeeriumi alluvusse. Juba 1925. aastal sai sellest Üleajateenijate Kasiino ja aasta hiljem Allohvitseride Kasiino, mis tegutses kuni teise maailmasõjani.
Linnavalitsus esitas sõjaministeeriumile ja siseministeeriumile asja kohta mitu kaebust. Linn leidis, et sõjaministeerium on eksinud lina autonoomia vastu ja ei võta arvesse linna soovi piirata joogikohtade arvu ning valvata nende taseme järele. Lisaks tähendab see trahterimaksudest kõrvalehiilimist ja toob seega kahju linna majandusele. Aeg-ajalt korraldas linn sõjaväekasiinodesse kontrollkäike. Kasiinod pidid olema kinnised klubid, aga kontrollimisel selgus, et nad ei ole seda. Tegemist oli avalike restoranidega, mis ei toonud linnale sentigi sisse. Sõdurite kodus teenindati tsiviilisikuid ilma ühtegi küsimust esitamata. Üleajateenijate Kasiinos paluti nimi külalisteraamatusse kirjutada ja sellest piisas. Kella nelja paiku pärast lõunat olid kasiinos ainult tsiviilisikud. Protestid ja õiendid ei mõjunud. Kõik kasiinod jäid ka edaspidi sõjaministeeriumi alluvusse. Lõpuks oli ka linna jurist sunnitud tunnistama, et sõjaväe kasiinod ei ole linnavalitsuse asi.

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16438
Lk. 142-143

Võrus Taara kasarmute territooriumil on endine kasiinohoone restaureeritud (peaks olema ainuke puithoone seal), praegust funktsiooni ei tea.

kilo kirjutas:Väga esinduslik ehitis (suisa väikese lossi mõõtu) asub senini Rohukülas. Eelmise sajandi viimastel kümnenditel asus seal kuuldavasti tuberkuloosi haigla ja enne seda olevat tegu olnud ohvitseride kasiinoga.

Kas keegi teab selle ehitise ajaloost rohkemat?

Maaameti kaardilt leiab hoone selle tunnusega 67401:002:0090

Tegelesin just selle objekti uurimisega.
Ohvitseride kasiino rajati Rohuküla sadamasse seoses Peeter-Suure merekindluse miinilaevastiku baasi väljaehitamisega 1915.-17. aastal. K 1917. aasta oktoobris laevastikubaasi ehitamine katkes, sest saksa väed jõudsid Lääne-Eesti saarestikuni. 17.oktoobril sai Vene vägi enne põgenemist käsu Rohuküla baas hävitada. Hävitustöö kestis 21.oktoobrini, sajakonnast rajatisest jäi järele: veehoidla, pooleli ehitamisega kasiino ja elektrijaam, lukuseppade töökoja raudbetoonist karkass, vahielamu ja mõned kasarmud. Ohvitseride kasiino pääses hävingust ja jäi aastakümneteks pooleli ehitusena seisma: plekk-katus, puuduvad uksed, puuduvad aknaraamid ja põrandakate. 1957.-58. aastal rekonstrueeriti Rohuküla sadamat ning oletatavasti võeti kasutausele ka endine kasiinohoone. Paigaldati aknad, saali kasutati kinona. Hoone kohandati haiglaks 1964.aastal. Haigla suleti 1994.aastal seoses Läänemaa Haigla kokkuhoiupoliitikaga ja müüdi eraomandusse.
Kasiino on arhitektuurilt ebakorrapärane põhiplaan, erinevate kõrguse ja katusekujuga kõrgete kahe- ja ühekorruseliste mahtude keerukas kompositsioon. Dominant on neljatahuline kõrge torn. Hoone paikneb põhja-lõuna suunaliselt. Põhjafassaadi ees on balustraadiga avar terrass, terrassil poolikute pilastrite peal on seinavaasid. Eenduva madalama mahu otsaseinas on nišš, mida raamivad kaks kohmakat dooria orderiga sammast. Sambad kannavad väikest kolmnurkfrontooni, selle all on stukkmedaljon viisnurga ja tõusva päikese motiiviga. Nišis seisab üleelusuurune pioneeri skulptuur.

Lõunapoolse peasissepääsu vestibüüli arhitektuurne kujundus on säilinud: ristvõlvlagi, pilastrid, hammasvöö karniisil.
II korrusel säilinud väike ümaresik ühel nurgatoal. Saali ülaosas on säilinud kaarlagi iseloomulike ümarkaarakendega. Torni vaateplatvormi südamiku moodustab kuppellaega ruum, mida ümbritseb sammastekolonaadiga ringkäik. Välisuksed on halvas seisukorras. Muu siseviimistlus (seinad, põrandad, uksed) puuduvad.
Arh. stiil historitsism, neoklassitsism. Hoone paigutub stilistiliselt nn. Vene neoklassitsismi taassünni perioodi 1905-1914. Nimetatud stiilile kohaselt on klassitsistlikku stiilikaanonit kasutatud vabalt. Rakendatud on uusi ehitustehnoloogiaid (raudbetoon). Kroonu ohvitseride puhke- ja majutusasutusele iseloomulikult on kasuatud Venemaa 19.saj alguse imperialistlikke pompöösseid arhitektuurivõtteid.
Kas oled ka fotodest huvitatud?
Selgusetuks jäi hoone funktsioon1940.-60.aastatel.
[/img]

oleeg kirjutas:

Muud inimesed pääsesid sinna vaid, kui mõni (vastava kasiino liikmest) ohvitser kutsus. jne...

Tegelikult vastutas ohvitser tema poolt kasiinosse toodud külalise eest, oli vist kohustatud ka tema eest maksma.

Sisekliima ja kommete kohta leidub huvitavaid mälestusi Harald Rootsi raamatus: "Kui võitluseta murdus mõõk", kuid neid on mujalgi.

terv
o

Selles Harald Rootsi raamatus oli kasiinode siseelust ikka väga vähe materjali. Küll aga oli põnevat Pagari 1 hoone sisekliima ja kommete kohta.

Sõjakoolis on ka tänapäeval koht mida kasiinoks kutsutakse, tegemist siis kadetikasiinoga. Pildike lahtiste uste päevalt.

https://picasaweb.google.com/1055888934 ... 2049633170

Westland kirjutas:

Ehkki fotograaf on Võrust, ei asunud see hoone mitte Võrus, vaid Petseri lõunalaagris - praegusel Eesti poolel Voropi küla ala, aga kogu ala on maha jäetud...

Toomas Tyrk kirjutas:Ning oma "teemaja", mida võis ka kasiinoks kutsuda, oli loomulikult olemas ka sõdureil. Kus nad said oma raha eest osta asju, mis jäid pajukist väljapoole...

Kas seda kohta mitte "Sõdurite Koduks" ei kutsutud? Üks taoline asutus asus Tallinnas Tartu maanteel, linnast väljudes paremat kätt. Peale nõuka aega paiknes seal mingi aeg vist muskli- ja aeroobikaklubi, mis peaks tänaseks päevaks olema lammutatud. Kollane ühekordne hoone, pisut teest eemal...

Üks säärane asutus asus Harju tänaval Tallinnas ja sai märtsipommitamisel pihta. Sealt siis ka suur osa neid sõjaväelaste kaotusi, mida loetakse peale pommitamist. Jutt oli kunagi kuskil sellest, et seal kaotas elu 9 saksa ohvitseri ja lisaks 22 muud isikut; kas mitte ka Tallinna ÕT ülem (või operatiivülem) ei saanud pihta nii, et ta toimuvat edasi koordineerida ei suutnud. Hukkunutest suur osa saanud surma just kasiino ees tänaval "lällates", sest üks 200 kg pomm olla lõhkenud just ukse ees.