www.militaar.net

Tere! Olen siin foorumis täiesti uus inimene, ei ole eriti kindel, et tulev jutt pole mingi ammugi teadaolev asi. Ühesõnaga, uurides Tartut ümbritsevate alade satelliitpilte panin tähele, et mõnedel hüljatud/kesa all olevatel põldudel on näha ümaraid heledamaid laike, mis mõnikord paiknevad üsna korrapäraselt. Just viimane asjaolu võimaldaski oletada, et tegu võib olla tasaks tehtud lehtritega...:
1. Kuumaastik Tartust lõunast - august 1944, vene pealetungi jäljed?
http://disain.planet.ee/kaardid/k6_2.jpg?2
http://disain.planet.ee/kaardid/k5.jpg?2
Ei saa eriti kommenteerida, siin polnud mul otsimisvõimalust, ehk detektoriga pole kontrollinud - liiga avatud koht, erametsad vabalt kõndivate uudishimulike koertega. Teeääres leidsin siiski ühe väga heas seisus flaki laskmata mürsu (vindijäljeid polnud), ilma kestata, kaliiber veidi üle 20mm (23mm?)st mitte flak 38, nüri terasotsaga (mitte alumiiniumist), sellest paistis välja naelapea taoline asi. Kuivõrd ohtlikult flaki laskmata mürsud olla võivad, seda ma ei tea, igaks juhuks viskasin minema.
2.Raadimõisa piirkond
http://disain.planet.ee/kaardid/k4_2.jpg?2
http://disain.planet.ee/kaardid/k3.jpg?2
Vene 25-26.08.44 (?) kaevikud ning ümbritsevad miinilehtrid. Kohapeal lage maastik, endine sõstrapõld, pinnases rohkelt kildusid, saksa miinide sabaosad. Minu metalliotsija on hiina mänguasi, mis ei võta üle 20cm sügavust, seega kaevikuid kui sellised pole ma leidnud (padrunikestad etc).
3. Vahi/Maramaa
http://disain.planet.ee/kaardid/k2_2.jpg?2
http://disain.planet.ee/kaardid/k1.jpg?2
Vene mürsulehtrid, mis ulatuvad metsa ka. 122mm suurtükid, samuti reaktiivmiinikildujad, metsast on leitud väga suuri kildusid, prakt poolikud.
Sellised lood... Ehk eriti palju kasu sellest pole, võimaldab aga maastiku vanade kaartidega võrrelda, eriti kui on olemas GPS navigaator. Muidugi ei pea iga hele laik mingit endist negatiivset pinnavormi tähendama...

Ühesõnaga, uurides Tartut ümbritsevate alade satelliitpilte panin tähele, et ...

Oled tähelepanelik

Samas on palju võimalusi, miks üks või teine heledam laik on tekkinud. Kokreetsete aastaarvude ja seda enam vene-saksa määratlust ei maksaks siiski kergekäeliselt ühelegi külge kleepida - eksida on lihtne. Hiljem raskendab see lahingu käigu jälgimist maastikul

terv
o

Kokreetsete aastaarvude ja seda enam vene-saksa määratlust ei maksaks siiski kergekäeliselt ühelegi külge kleepida - eksida on lihtne. Hiljem raskendab see lahingu käigu jälgimist maastikul

Nõus! Aastaarvud on võetud raamatust "Eesti 1944, tundmatu autori silme läbi", seal ka kaardid, mis olid maastiku peale kantud.

"Eesti 1944, tundmatu autori silme läbi"

Autoriks M. Laar, seega soovitan vähemalt sama autori kaasaegsemat raamatut uurida: "Emajõgi 1944 ", kuid ega seegi palju aita.
Lihtsalt see töö on ametlikult fikseerimata ja seega tegamata tänaseni.

terv
o

Päris huvitav...

Gumrak
http://maps.google.com/maps?ll=48.77046 ... &t=h&hl=en
Lounges sur-mer Normandia
http://maps.google.com/maps?ll=49.34534 ... &t=h&hl=en
Ypres
http://maps.google.com/maps?ll=50.83421 ... &t=h&hl=en
Verdun
http://maps.google.com/maps?ll=50.72874 ... &t=h&hl=en
Sevastopol
http://maps.google.com/maps?ll=44.60715 ... &t=h&hl=en
Köningsberg
http://maps.google.com/maps?ll=54.75394 ... &t=h&hl=en
Meriküla
http://maps.google.com/maps?ll=59.40565 ... &t=h&hl=en

Militarist Assam. Oled Sa ka tuuseldanud äkki maad minupoolt kollaseks märgistatud aladel ? 44 a, 26 augusti positsioonid, pikad ilusad kontrastsed liinid, sekka kaevikuid, liiva pinnas vms.
põhjapoolses sõõrikus, Lohkva poolses otsas peaks veel tänagi militaarse sugemega metalli olema.

Tere!
Need metsad on küll mulle tuttavad, eriti aga see, mis jääb nende vahele (pildi peal pilve all), 80-dates ning 90-date alguses oleme siin sõpradega käinud. Pildi peal ülemises metsas oli 1980-1983 aastates kellegi poolt välja kaevatud prantsuse(?) kahe päästikuga kuulipilduja, mis oli pärast meie koolimuuseumis eksponeeritud. Meie poolt on nendes metsades hulgaliselt vene laskemoona letud k.a. paar F1 granaate, keskmise metsa lõunaserval oli ka vedelevaid inimkonte näha. Peab aga tunnistama, et kuna tegu on pealetungi kaevikutega, ei saa siin mingi eriti huvitavat leidu oodata. Omaette probleemiks on sõjajargne inimtegur: need alad on äärmiselt risustatud, pinnases on hulgaliselt vanu värvipurke, armatuure plekitükke etc, mis segavad detektoriga otsimisel. Metsadest ca 100-200m ida poole asuvatest põllualadest võib leida palju prantsuse ning väiksemal määral itaalia laskemoona (Lebel, MAS 36, Carcano - saksa armee koosseisus olevate eesti üksuste relvastus).
Viimati olen siin nostalgia retkel käinud üleelmisel aastal, see aga lõppes ebameeldivalt: leidsin ülespoonud inimese. See ning edasine politsei kutsumine etc rikkus tookord otsimistuju põhjalikult...