Esmaabi varustus

Kõik mis puutub ülejäänud militaarvarustusse...
Crispy
Liige
Postitusi: 858
Liitunud: 03 Veebr, 2016 14:53
Kontakt:

Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Crispy »

Kapten Trumm kirjutas:
Kas mitte siiski Višnevski salv? Tee ise: http://www.manaratas.ee/2017/02/kasetor ... evski.html
Ei ole Visnevski - see on midagi muud.
Furatsiliinsalv on selline pruunikaskollane paksem mögin, müüdi vanasti väikestes klaaspurkides, kuhu mahtus näpp sisse.
Efekti omas kui valulikele, st kärnadega haavadele määrida - muutis korba pehmeks ja paranes kiiremini.
Aga et müügil on, oli uudiseks. Kuigi tänapäeval ütlevad, et võib pudelis sealt tulla misiganes.
Selline aines nagu "Badjaaga" (traumasalv), mida raviks ikka kasutada kannatab, pidid ravitsejad kohvris Peterburist tooma, see meil müüdav "EL analoog" ei pidi kõlbama üksnes kopika määrimiseks :D (info koolitatud venelasest füsioterapeudilt).
Tuli meelde, et mul on ka kapis üks pruunikaskollane mögin mida vigastustele määrida. Kasutasin seda siis kui üksaasta naela jalga sain. Nimeks on sel Braunovidon ja sisaldab muuhulgas joodi. Mis seal nõuka mögina sees on?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Crispy kirjutas: Mis seal nõuka mögina sees on?
Eks vaata ise: https://en.wikipedia.org/wiki/Vishnevsky_liniment
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Crispy
Liige
Postitusi: 858
Liitunud: 03 Veebr, 2016 14:53
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Crispy »

Trumm ju väitis, et see tema mögin ja Višnevski pole samad asjad. Või on ikkagi?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Crispy kirjutas:Trumm ju väitis, et see tema mögin ja Višnevski pole samad asjad. Või on ikkagi?
Komponendid igatahes näikse täpselt samad olevat. Aga omal ajal oli veel üks tore ja mitte vähem "lõhnav" salv kui višnevski - ihtüool nimelt.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

Internetist leitud vandenõuteooria kodanik Višnevskist ja tema salvidest.
Ise pole seda juttu tõlkinud kuid tõtt-öelda - ka minumeelest ei tohi seda paska haavadele määrida.

"Järgnev on väljavõte saidilt http://zarubezhom.com/wishnevsky.htm: Vishnevski, kirurgide perekonna, kahjurlik tähendus Nõukogude
kirurgias.

Aleksander Vasiljevits Vishnevski – Nõukogude kirurgiale alusepanija – töötas enne Moskvat Kaasanis aga 1934. aastast Arstide Keskses Kirurgia Täiendus- instituudis direktorina ja seejärel endanimelises Kirurgia Instituudis direktorina, juhtides Nõukogude kirurgiat. Tema eluaastad 1874–1948. Meditsiiniteaduste akadeemik. Entsüklopeedias on kirjutatud, et ta töötas välja novokaiiniga kohaliku anesteesia meetodid ja viis praktikasse võide-balsameeriva salvi – Vishnevski salvi. Õigem oleks öelda – kannab vastutust.
Vishnevski salv hõlmab just haavu. Teades haavade paranemisstaadiume, võite te veenduda, milline tulemus on Vishnevski salvi kasutamisel. Vishnevski salv on väga haisev ning koosneb kolmest komponendist: kasetõrvast, xeroformist ja kastoorõlist.

- Kasetõrv on musta värvi ning sellega töödeldi vanasti vankrite telgi, saapaid, et need vett peaksid, ja hobuste range, et need pakasega ei praguneks.
- Xseroform – see on keemiline aine mõningase desinfitseeriva toimega. Selle keemiline nimetus on tribroomfenolaatvismut.
- Kastoorõli – see on eluskoele ärritava mõjuga, mille tulemusel kasutatakse seda põhiliselt kui lahtistit.
Kõik selle Vishnevski salvi koostisosad on väga odavad. Peamine Vishnevski salvi toime on tänu tökatile ja kastoorõlile – soojendav, hapniku juurdepääsu isoleeriv, järelikult kompressina soodustab põletiku, just anaeroobse põletiku teket. Xeroform omab mingisugust desinfitseerivat toimet, selleks, et ei kargaks silma, et NSV Liidus määritakse haavu ainult tökati ja lahtistiga.
KORDAN : Teades haava kokkukasvamise staadiume, võite endale ette kujutada, et Vishnevski salv tõkestab efektiivselt hapniku juurdepääsu haavale, soodustades anaeroobse infektsiooni tekkimist. Kordan veel, et haavale on kõige tähtsam – HINGAMINE, rasvased võided-salvid sulgevad haavale hapniku juurdepääsu, lülitades efektiivselt välja rakkude hingamise, seepärast ei tohi neid kasutada, sealhulgas tökatit-lahtistit Vishnevski salvi. Sest kui asetada kuumutav tökat-lahtisti Vishnevski salv määrdunud tulirelvast saadud haavale, on gangreen kindlustatud, kuna salvi õline alus välistab haavale hapniku juurdepääsu ja kindlustab parimad tingimused anaeroobse, hapnikuvaese gangreeniinfektsiooni arengule.
Kui vanake Vishnevski suri, hakati tema salvi kasutama haiguse edendamiseks, sest kõigil oli ilmne, et sellest tuleneb ainult kahju. Ja nimelt, Vishnevsi salvi hakati kasutama mädaste furunklite valmimise kiirendamiseks. See iseenesest oli näitlik muutus Vishnevski salvi kasutuses.
Furunkul on mädakolle, mis asetseb naha sees. Furunkul on kindlalt piiritletud nahakihi ja nahaaluse koega ning seepärast on furunklid alati kohalikud nahasisesed mädanikud ega levi kunagi. Nende puhul Vishnevski salvi kasutamine annab soojendava efekti st furunkuli kiire „valmimise“. Samasuguse efekti tagab ka salv „ihtüool“, tehtud kivisöetökati baasil."
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Manurhin »

Crispy kirjutas: Tuli meelde, et mul on ka kapis üks pruunikaskollane mögin mida vigastustele määrida. Kasutasin seda siis kui üksaasta naela jalga sain. Nimeks on sel Braunovidon ja sisaldab muuhulgas joodi. Mis seal nõuka mögina sees on?
Ma omadest kogemustest ütleks, et igasuguste haavade puhul aitavad kõige paremini lavendliõli, teepuuõli ja taruvaigusalv. Kunagi kasvuhoonet ehitades sai omale vaibanoaga luuni näppu lõigatud. Et üks sõber oli just mõnd aega varem samuti üsna tõsiseid vigastusi saanud, siis teadsin, mida ta tarvitas ja proovisin ise sama. Paari nädalaga oli sõrm paranenud ja kogu lugu unustatud. Lavendli- ja teepuuõli on mul esmaabivahendite hulgas siiani olemas. Igasugu villide ja muude väiksemate nahahädade puhul saab neist samuti abi. Apteekides vabalt müügil, võiks igaühel viimsepäevavarude hulgas olla.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3818
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Jaanus2 »

Viishnevski oli umbsete mädapunnide puhul väga tõhus, enda peal katsetatud nooremalt. Siis valmistati seda apteekides kohapeal. Kui ükskord hiljem vaja oli, selgus et enam ei tehta. Kui koostis teada ja koostisosad olemas, tasub kindlasti ise teha. Iga asi ikka õige asja jaoks.
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas smr »

kalleb kirjutas:
Kapten Trumm kirjutas:Mina igatsen vene apteegist taga 2 asja, mis tõesti toimisid
1. furatsiliinsalv (oli hea igasugu põletikuliste kärnade peale panna)
2. kaltseks (sellised külmetuse puhuks mõeldud soolase maitsega tabletid).
Neid ma nägin viimati müügil kuskil 90ndate keskel üliõpilasena.

Oli veel brilljantroheline - zeljonka

Sõjaväes ravis enamus haigusi
90ndate lõpu kaitseväes ravis enamuse asju Spordikreem :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tuli meelde, et mul on ka kapis üks pruunikaskollane mögin mida vigastustele määrida. Kasutasin seda siis kui üksaasta naela jalga sain. Nimeks on sel Braunovidon ja sisaldab muuhulgas joodi. Mis seal nõuka mögina sees on?
See nimetatud Braunovidon on joodisalv, see on analoogse tarbega asi, aga mitte see.
Oli veel brilljantroheline - zeljonka
See on apteegis ka täna müügil - tihti just Zdelano v Rossii.

Kes ei tea, siis tülika, kuid mitte kinni jääva veritsuse efektiivne peatamine on panna sinna kaaliumpermanganaadi puru. See reageerib verega ja moodustab sellise musta kooriku. Seda omadust saab kasutada nt koera küünte lõikamisel, sest need kipuvad veritsema. Paned kõrvatikuga sinna peale ja ongi kinni. Loomaarst õpetas. Seejuures see keemiline protsess, mis kooriku tekitab, tekitab ka päris korraliku kõrvetuse tunde. Näiteks habemeajamisel sisse lõikamine. Suuremate haavadega tuleks ettevaatlik olla, et pärast seda lahti arst kraapima ei peaks. Mul oli kunagi üks käsivarre haav, mis polnud sügav, kuid veritses hästi. Puistasin sinna peale seda puru ja oligi lahendatud. Aga hiljem tekkis sinna kooriku alla põletik ja arst pidi selle ära kraapima. Õnneks oli Mustamäe EMO-s valvekirurg selline, kes oli ka Camp Bastionis töötanud ja küsis, et ega sa mees mingi sõdalane pole, sest sõjas pannakse mõnikord sedasi tülikaid asju kinni :D
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Dr.Sci »

Kapten Trumm kirjutas:
Tuli meelde, et mul on ka kapis üks pruunikaskollane mögin mida vigastustele määrida. Kasutasin seda siis kui üksaasta naela jalga sain. Nimeks on sel Braunovidon ja sisaldab muuhulgas joodi. Mis seal nõuka mögina sees on?
See nimetatud Braunovidon on joodisalv, see on analoogse tarbega asi, aga mitte see.
Oli veel brilljantroheline - zeljonka
See on apteegis ka täna müügil - tihti just Zdelano v Rossii.
On. Ja toimib endiselt hästi.

Kes ei tea, siis tülika, kuid mitte kinni jääva veritsuse efektiivne peatamine on panna sinna kaaliumpermanganaadi puru. See reageerib verega ja moodustab sellise musta kooriku. Seda omadust saab kasutada nt koera küünte lõikamisel, sest need kipuvad veritsema. Paned kõrvatikuga sinna peale ja ongi kinni.
Kaaliumpermanganaati müüakse ka. Võimlik osta ntx Apothecast (10 g, 3,45€ või kilogrammide kaupa kilo hinnaga ~12€ (ja 25% ammoniaagilahust saab ka aga hinda ma ei tea)) Mis puutub kõrvatikkudesse siis https://annestiil.delfi.ee/elustiil/kas ... d=82326242 (mitte et ma ise ei puhastaks - aga veel efektiivsem on võtta tavaline plastiga kaetud kirjaklamber, keerata sirgeks ja siis kahekorra nii et otsa jääb silmus)
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas kalleb »

Täielikust õnnest on veel puudu alumiiniumpulber!!!
vanahalb
Liige
Postitusi: 2618
Liitunud: 21 Juun, 2009 18:48
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas vanahalb »

No ei tea... ma ise pole proovinud alumiiniumpulbriga verejooksu kinni panna :)
Kui juba apteegist ostmiseks läheb, siis tülika haava jaoks võiks võtta kaaliumpermanganaadi asemel spets haavapulbrit: Vähemalt töötervishoiuga tegelejatel on see letikaup ja hea kamulaga peale visata kui sõrmed järjekordselt relakaga otsast lastud.

Teepuuõli olen ma ükskord proovinud kui ökoinimene käskis seda haavale peale määrida. Minumeelest ei teinud see asja ei paremaks ega halvemaks, haises ainult võikalt. Üleüldiselt suhtun ma igasuguste õlide ja rasvade haavale määrimisse suht umbusklikult, sest raudpolt ajavad nad töödeldud koha paiste. Kui tõesti midagi muud võtta pole, siis kuiv turvas aianduspoest ja marli käravad samuti. Ema on vahel seletanud, et ilmasõja ajal ( ta oli siis nii 15-19) polnudki midagi muud saada ja see aitas samuti ning ka päris suurte haavade puhul. Pärast sõda ja kolhoosikorra algaegadel oli kuiv turvas lehmade-hobuste traumade ravimisel kõva sõna.

Kui aga näljaga võitlusest rääkida, siis mumeelest pole Eesti laiuskraadil rottide ja muttide sõõmisega vaja kiirustada. Enamaltjaolt peaks suupärasemat kraami leiduma kui vaid ollakse nõus veganiks hakkama. Peaks ükspäev minema ja pööningult raamatuvirna alt ühe nõukaaegse koguteose välja kaevama. Pealkirja loomulikult ei mäleta ja kaanel oli kaelarätiga pioneer või isegi kaks. Õpetused olid ikka sellel tasemel, et mismoodi hundinuia (oli vist ) juurikatest leiba küpsetada jms.
Dzunglifilme vaadates tekib mul ka alati küsimus, et nahh seda madu järada kui on võimalik käsi välja sirutada ja puu otsast marju noppida. Sellised imelikud loomad lähevad kaubaks vast ainult kõrbes või kaugel teisel pool polaarjoont kus söödava valik juba na kesiseks jääb.
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas kalleb »

Ma olen seda hundinuia leivaraamatut isegi lugenud - ju oli kohustuslik kirjandus ja ma usun et seal peal oli kindlasti oma 3 pioneeri , üks kindlasti fanfaariga ja punalipud olid neil... teadagi kus
Kasutaja avatar
Cosmos
Liige
Postitusi: 107
Liitunud: 08 Veebr, 2014 18:06
Asukoht: Tõrva
Kontakt:

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitus Postitas Cosmos »

Alusturba mähisega haava teipimine tuletas meelde koolieelikuna nähtut. Vanaema, noorelt lesestunud talunaine, oli harjunud kõiki töid jse tegema. Nii tagus ta suve alguses millegipärast kuuse juurikat terava kirvega pikuti pooleks.Ei mäleta, kas oli juurikas oodatust nõrgem või lööja käsi vääratas, aga üliterav kirves leidis läbi pika undruku tee reide napilt peale põlve.Eluks ajaks on meelde jäänud kahvatuvalge nahaga jalg ja paarikümne sentimeetrisest haavast purskuv veri. Seelikut alla laskmata tormas Ann rehealusesse, haaras reha ja tõmbas sellega mitu peotäit tolmust ja peeneprahilist ja tahmast ämblikuvõrku alla.Toppis peotäie haava, teise haava peale,alles siis kadus tasakaal ära ja kukkus istuli. Juhatas mind, millisest kummutisahtlist kulunud linaräbal tuua ja hiljem laskis mul veel ämblikuvõrku koguda. Sidus kinni, paar päeva lonkas kepiga ringi,paar nädalat lonkas niisama,kuu pärast oli terve.
Arm jäi igaveseks, sinakasmust ja lai
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist