www.militaar.net

http://www.epl.ee/artikkel/493981
Kas selline projekt on otstarbekas (labori rajamine ja prooviuuring läksid maksma kokku 5,7 miljonit krooni)?
Selge on see, et kuuma temperatuuriga on vilets.
Kas EKV on teinud sõdurite valikul selliseid vigu, mis kuskil kõrbes olulisi tagasilööke annavad? Või on see kuuma probleem ühesugune kõigile meie sõduritele.
Kas treening, millest räägitakse, loob mingid erilised eeldused ka nendele, kelle füüsiline ettevalmistus nii kui nii vastab näiteks 230 punktile ÜFT-s? Ma arvan, et 3x nädalas füüsilise ettevalmistusega tegelevale inimesele ei anna see test juurde midagi enamat, kui 4. ja 5. treeningupäev.

Kindlasti on sellest kellelegi kasu, kuid kas see pole mitte "Tiigrihüpe", mis päädib kassikese kurnäuga
Vene kroonu aegu saadeti päris palju eestlasi kuumematesse kliimatingimustesse, kas neid kogemusi keegi on arvestanud?

terv
o

Üks asi on füüsiline vastupidavus kuumale, teine asi konfliktipiirkonnas viibimisega kaasnev stress, mille mõju inimese sooritusvõimekusele võib osutuda olulisemaks, kui füüsise soojapidavus.
Teadaolevalt on sõjameestel aega ka kohapeal natuke kuumaga kohaneda. Inimene pidi harjuma paljude asjadega. Kas kohanemisvõimet inimkatsete tegemisel ka arvestatakse või lihtsalt temperatuur lakke ja jooksulindile? Ehk on need uuringud lihtsalt sellepärast, et keegi saaks midagi uurida (+ riigilt finantse)?

Ega muidu poleks see uudis eriti paelunudki, kui poleks lugedes selgunud, et seda uuringut tehti riigikaitse raha eest. Pidu katku ajal. Muidugi oleks kannatanud selle papi mahutada mujalegi arendustöösse - näiteks teha lõpuks üks korralik tuletegevuse juhtimise proge suurtükiväele, kui enda lähedalt pihta hakata.
Aga lihtsa mõtlemisega inimesena paneks selle 5,7 milli ümber ka sootuks arusaadavamasse keelde. Selle raha eest oleks saanud näiteks:
- pataljoni MT-LB -sid
- kompanii BMP-1 -sid või T-55AM -e
- 2 rühma tanke T-72
Riigikaitsele sellest "vanarauast" küllap enam kasu, kui neist laboritestidest.