1. leht 1-st
Aleksander Tõnisson
Postitatud: 28 Mär, 2010 13:29
Postitas Vandersell
Rahva seas liigub Aleksander Tõnissoni kohta ringi palju naljakaid legende. Ajaloolane Evlad Laasi on maininud: "Esines veidrusi."
Ta sündis 17.04.1875 ning mõrvati 30.06.1941 punaste poolt vanglas. Eesti kaitseväes oli ta juba 1918 kindralmajori auastmes. Kindral olevat olnud 1933-1934 kaitseminister.
Temaga seotud naljakad legendid tekitavad küsimusi. Üks neist oli niisugune: " Järgmises allüksuses leidis kindral surnud kärbse. Sellegi laskis kindral pidulikult surnuaiale matta, selleks kutsuti kohale garnisoni orketser ja surnuvanker."
Postitatud: 28 Mär, 2010 21:18
Postitas LeBon
Temaga seotud naljakad legendid tekitavad küsimusi. Üks neist oli niisugune: " Järgmises allüksuses leidis kindral surnud kärbse. Sellegi laskis kindral pidulikult surnuaiale matta, selleks kutsuti kohale garnisoni orketser ja surnuvanker."
Küllap oli tegemist sama asjaga nagu tänapäevalgi on suitsukoni, tolmurulli või viinapudeli matused.
Postitatud: 26 Jaan, 2011 22:55
Postitas OveT.
Postitatud: 27 Jaan, 2011 10:09
Postitas Reigo
siiski Eesti sõjaväes, mis novembris nimetati Rahvaväeks
Mind huvitaks, kes ja millal täpselt selle nimetuse kehtestas. Kui me vaatame näiteks ülemjuhatuse dokumente, siis pole tegu mitte Rahvaväe ülemjuhataja päevakäsuga jne, vaid
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga jne. Samas näiteks eksisteeris tõepoolest ka Rahvaväe peakomisjoni nimeline sõjaväeasutus.
Postitatud: 27 Jaan, 2011 11:27
Postitas Reigo
Kas seda AV otsust ikkagi tuleks võtta kui dokumenti, millega määrati ühtlasi sõjaväe ametlik nimetus? Või tarvitatakse "rahvaväge" siin lihtsalt "sõjaväe" või "armee" sünonüümina?
Postitatud: 31 Jaan, 2011 15:26
Postitas metssiga
Reigo kirjutas:siiski Eesti sõjaväes, mis novembris nimetati Rahvaväeks
Mind huvitaks, kes ja millal täpselt selle nimetuse kehtestas. Kui me vaatame näiteks ülemjuhatuse dokumente, siis pole tegu mitte Rahvaväe ülemjuhataja päevakäsuga jne, vaid
Sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga jne. Samas näiteks eksisteeris tõepoolest ka Rahvaväe peakomisjoni nimeline sõjaväeasutus.
Lõpp igatahes tuli sõjaminister Hanko päevakäsuga 27. märtsist 1920: rahvavägi ja rahvaväelane asemel edaspidi tarvitada sõjavägi, sõjaväelane, sõdur. Sõjavägede (mitmus!) ülemjuhatajale allus Rahvaväe nimeline sõjavägi ja Eesti Kaitse Liidu nimeline sõjaväestatud organisatsioon. EV taastamisel võeti mäletatavasti üle sama süsteem (Kaitsejõud = kaitsevägi + Kaitseliit, tollal ka sõjaväestatud ja praeguseks "tsiviliseeritud" Siseministeeriumi haldusala üksused). Praeguseks on keeleliselt mingi soga tekitatud, kus kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitsejõudude Peastaap jne.
Postitatud: 31 Jaan, 2011 18:27
Postitas oleeg
metssiga kirjutas:
Praeguseks on keeleliselt mingi soga tekitatud, kus kaitseväe juhataja tööorganiks on Kaitsejõudude Peastaap jne.
Väga tabavalt formuleeritud!
terv
o
