www.militaar.net

Eilses Raua saates tegi üle pika aja ülesaste Leo Kunnas.

Peab ütlema, et mulle valmistas etteaste pettumuse. Midagi uut selles enam ei olnud, pigem oli tegemist tõsiasjade eiramisega (nt kolm tema poolt märgitud võimekuslüngast kaks saavad ehk 2018-ks SKAK raames lahendatud). Ka häiris mind selline "jalaväepõhine" asja püstitus - näiteks sellesama 50 000 mehe korrutamine, kui isegi praeguse 16 000 jaoks pole raskerelvastust võtta, kas ta loodab, et teeme 30-pataljonilise brigaadi oma näputäie raskerelvade ümber või?

Ka hiilis ta kõrvale kahest otsesest küsimusest nagu kas tema arvates on praegune KV heidutuseks piisav ja milliseid relvi ostaks ka 1 miljardi USD eest, kui tema teha oleks.

Ka on selle 50 000 kõrval täiesti tagaplaanil teema nagu töö reservidega, mis kasu on ajateenijate arvu kahekordistamisest, kui KV ei saa tänini hakkama normaalsete RÕKide korraldamisega tempos 1 pataljon aastas. Kuigi iseenesest kõikehõlmav kohustus ja selle mõju moraalile on ilmselge.

Ehkki põhiasjus on tal õigus, on asi kuidagi 2008. aasta tasemele kinni jäänud ja midagi eriti uut sealt ei tulnud. Kahjuks.

Midagi olen vist jälle kahe silma vahele jätnud.
Kus ja kunas see saade nüüd oligi? Vahest annab kusagilt arhiivist veel pilku peale visata, siis oskan kah sõna sekka öelda.

Kapten Trumm kirjutas: Ka on selle 50 000 kõrval täiesti tagaplaanil teema nagu töö reservidega, mis kasu on ajateenijate arvu kahekordistamisest, kui KV ei saa tänini hakkama normaalsete RÕKide korraldamisega tempos 1 pataljon aastas. Kuigi iseenesest kõikehõlmav kohustus ja selle mõju moraalile on ilmselge.

Mis krdi 1 pataljon aastas? 16 000-lise op-struktuuri juures peaks iga aasta olema 4-5 pataljoni taseme reservõppust. Selle moraalsest mõjust märksa olulisem on mõju kõrgema ohvitserkonna juhtimiskogemusele. Kuni reservõppekogunemisi tehakse vaid ühele pataljonile aastas, seni need põruma jäävadki

hillart kirjutas:Midagi olen vist jälle kahe silma vahele jätnud.
Kus ja kunas see saade nüüd oligi? Vahest annab kusagilt arhiivist veel pilku peale visata, siis oskan kah sõna sekka öelda.

http://www.tv3.ee/online Sealt otsi Värske ekspress ja 08/04 saade.

hillart kirjutas:Midagi olen vist jälle kahe silma vahele jätnud.
Kus ja kunas see saade nüüd oligi? Vahest annab kusagilt arhiivist veel pilku peale visata, siis oskan kah sõna sekka öelda.

TV3-s eile 22.30 oli.

Lihtsalt loost moraal, et kui tahetakse asja edasi ajada, siis on vaja midagi uut välja pakkuda, mitte korrutada samu kinnismõtteid. Võib-olla, et oli ka närveerimise viga (oli vähe märgatav).

Lihtsalt olukorras, kus meie kõrgestiaustatud pagunikandjad suudavad korraldada üheainsa logiseva "Siili" aastas (kuigi vaja oleks selliseid juba praegu 4-5 tükki), on üsna mõttetu aastas 10 000 matsi püssi alla üldse kutsuda, kui nendega hiljem midagi teha ei osata. See, et nad venitatakse mingitviisi armeest läbi ja hiljem tuntakse neist 1/10 vastu huvi, ei kasvata teps mitte patriootlikke ja kaitsevõimesse uskuvaid kodanikke, vaid suure arvu neid, kes usuvad, et EKV on mõttetu klounaad.

Näiteks seda, et 25 000 või 50 000 SA armee jaoks on vaja teha üks kolossaalne suurtükiväe ja MP süsteemide hange maksumusega vähemalt miljard, pole kordagi kuulda olnud. 4-5 tuhande mehe peale peab ju olema tänapäeval üks suurtükiväepataljon (saksast ostes maksis meie oma 100 milli ringis). 40-50 000 ongi miljard -kusjuures arvestusega, et saad kellegi vanasid (sellises koguses ei saa enam kuskilt). MP-d lisaks.

Võiks nagu rohkem keskenduda sellele, kuidas olemasolevast võimalikult palju välja pigistada. Lihtsalt tootes 50 000 SA armee ilma raskerelvastuse, tagamise, autode ja korraliku kordusõppesüsteemita on see vähese kasuteguriga ja mõttetu inimeste tapale saatmine.

Video on siin - http://video.delfi.ee/video-last/LdJR01Ck/

Mitte tark või loll jutt aga minu arvates täiesti tühi mula. Mõttetu on rääkida 2005 aastal saadud mobilisatsiooni ettevalmistuse ülesandest, mis enne Kamini käes oli... ma olen aru saanud, et kirjanikuna on ta ikka edukam, kui sõjaväelasena.

Vaatasin ka lõpuks video ära. Paar kommentaar1.

- meil on vaja 30-40 päeva vastu pidada selleks, et liitlaste abiga saaks taastada konflikti eelse olukorra. Leo Kunnase meelest on selle ülesande eelduseks Suur-Tallinna ruumi kaitsmine. Potentsiaalne ründaja saab järelikult ülejäänud ruumis vabad käed? Võetakse ära Ida-Virumaa ning tehakse Lõuna-Ossetiat/Abhaasiat ning sealt ei saa neid mingi valemiga minema juhul kui liitlased otsustavad, et nad ei taha tuumariigiga tüli - de facto tunnistavad, kuid de jure mitte. Miks on vaja Suur-Tallinnat hoida? Kas liitlatel on oluline, et kas Suur-Tallinn on EKJ käes või mitte? Ma arvan, et vahet ei ole, sest nad alustavad oma jõu projekteerimist näiteks Taani väinadest ning Poola lennuväljadelt.

Leo Kunnase pikem kommentaar ühelt loengult:

Esmase iseseisva kaitsevõime komponendid.

Eelduseks on, et meil tuleb vastu pidada vähemalt 50 päeva, siis arvestame operatiivstruktuuriga 16 000 meest, millele lisandub sõjaaja administratsioon, formeerimine, sõjalise väljaõppe tagamine, täiendreserv 10 000 meest. See tagab praegu teatud piirangutega nn Suure Tallinna ruumi. Loomulikult ei ole operatiivstruktuur 2010.aastal valmis, vaid ta on pidevas arengus. Me arvestame, et võitluses me kaotaks iga päev 180-400 meest arvestuslikult. Üksus on võitlusvõimeline, kui tal on 90% koosseisust, ei ole võitlusvõimeline alla 50% koosseisust- siis minnakse üle sissitegevusele, järeldus, et täiendusreserv tuleb kohe mobiliseerida.
Saame aidata oma võitlejaid isiklike kaitsevahendite muretsemisega - kiivrid, kaitsevestid, soomukid jne. Hindame oma süsteemi praegu optimaalseks ja paindlikuks.

http://www.hot.ee/laanemk/Kunnase_loeng.doc

Arvestade worst case stsenaariumiga ja 400 hukkunuga, siis 50 päevaga on otsa saanud 20 000 meest ja Kunnase meelest peab hakkama siis pidama sissisõda. Kas EKJ õpetatakse selliseid sissisõja võtteid nagu Iraagis ja Afganistanis eestlaste ning Tšetšeenias venelaste vastu kasutatakse? Ei õpetata. Mis on Kunnase enda lessons learned Iraagist EV iseseisva kaitse jaoks?

Hillart võib kommenteerida, mis on med teenistuse võimekus 400 hukkunu pluss x arv haavatute tekkimise korral.

Kui venelased peaks suutma kiiremas korras liigutada Leningrad ja Moskva sõjaväeringkonna üksuseid, siis kas me suudame siis sama kiirelt mobiliseerida kogu sõjaaja koosseisu? Mis "lainetega" saab vastane end lahingvalmidusse viia? Kui esimesed kiirreageerijad oleks erinevad ÕDV ja eriüksuste grupid, mis on Eesti vastus? Kui VF saab oma brigaadid tööle, siis need peaksid vist ideaali kohaselt nädalaga töövalmis olema. Mis on Eesti vastus, kui paar taolist brigaadi liiguvad ida poolt Leningradi sõjaväeringkonna idapiirile ning viimase otsa läbivad 4 tunniga?

Murejutt sellel teemal, et 100 prossa aastakäigust ei saa ajateenistusse. Me ei saa kõiki poisse ajateenistusse, rääkimata tüdrukutest. Samas saavad neist paljud gümnaasiumis riigikaitseõpet. Mida neile seal õpetatakse?

http://www.mod.gov.ee/et/materjalid

Kus on non violent resistance'i õpetus kõikidele noortele? Kus on sotsiaalsete võrgustike mobiliseerimise õpetus, fotograafia- ja videokursus, alternatiivse andmeside võimalused jne. Praegune riigikaitseõpetuse kava näeb välja pigem kitsa sõjalise riigikaitse õpetuse kavana. Minu meelest on see vale lähenemine ja riigikaitse potentsiaali raiskamine.

Leo Kunnas rääkis 50 000 mehest relvade all juba 1990. aastate keskel, kui ta tuli Soomest. Relvastamise-varustamise üheks odavaks viisiks pidas ta ka NSVL/VF relvade muretsemist (nii nagu soomlased tollal Saksa DV ladudes sisseoste tegid). Tänasel päeval on mul väga kahtlane tunne, et D-30 hange oli sarnane katse hakata varustama vaimusilmas olevat struktuuri. Väike jesuiitlik käik, mida hiljem oleks saanud tindipleki kombel laiali venitama hakata. Kunnast on reservis ja suurtükiväelatel on D-30.

Suur-Tallinna jutt on põhjendatud - sest kaitse eeldab teatud indiviidide tihedust per kaitseperimeetri kilomeeter. Banaalselt öeldes on tema arvates plaan selline, et kuni Harjumaale jõudmiseni tehakse viivitust ja hoitakse teedesõlmedeks olevaid asulaid enda käes ning ründaja on lõpuks piisavalt närtsinud, et saab juba ka kaitse pidama. Pealegi vajab kindlustuste III aste juba mitmeid päevi ja IV aste nädalaid. Et saada kaitset pidama Sinimägedel ja kuskil Võru-Tartu vahepeal, on vaja 50 000+ armeed ja see peaks relva alla saadama 24h-ga. Mis iseenesest ei ole võimatu (Iisraelis on võimalik-ja mitte 50 000, vaid kaugelt suurem arv) - oleks selleks vaid meil tahtekest.....

Suur-Tallinna pidamine ütleme Harjumaa osa, kuhu sisse jäävad Muuga, Paldiski, Ämari ja Keila ongi reaalselt see territoorium, mida EKV reaalselt kaitsma võimeline on. Ülejäänud Eestist jääbki vastase kätte röövida, tappa ja vägistada - sõbrad, see on meie riigikaitse traagika. Seal territooriumil asuvad nii parimad sadamad, lennuväljad kui ka nt paremad maanteed makeshift lennuväljade tegemiseks. Keskmaa ÕT-ga on võimalik siia ka hädapärane vihmavari tekitada, ainult meri jääbki lahtiseks.

Mis puudutab erivägede ja VDV paiskamist - siis mõista-mõista, mida on vaja dessantlennukite ja kopterite allavõtmiseks kogu territooriumi ulatuses...ja ilma mida elimineerimata siia venelane high value asseteid ei saada.

Teatud sissisõjas kasutatavaid võtteid õpetatakse jalaväe taktika raames
ka täna. Tõsi, see pole päris sissiõpe. Aga päris null ka asi ei ole. Üheks märgiks on nt Eesti parima väikeüksuste spetsialisti juhuslik sattumine KL kooli instruktoriks Kuid teha on kõvasti. Sissiteema on justnimelt "ülalt" kinni keeratud teema, mida NATO ajastul enam ei vajatavat.

Haavatute-hukkunute suhe on 1:3, 400 hukkunut tähendab 1200 haavatut ööpäevas. Ju siis peastaap loodab ameeriklaste medevacile - sest sellised brigaaditüüpi haiglad tulevad ööpäevas toime max 100 haavatuga....edasise nimi on totaalkaitse, mida meil ei ole (kuigi mingeid plaane Aaviksoo sõnul juba palavikuliselt tehakse).

Selles osas olen sinuga samal nõul, et puudub mõte joonistada mingeid ulmestruktuure, kui nad on korralikult LT ja LTT-ga tagamata ja puuduvad isegi veoautod. Ja olen ka seda meelt, et pigem planeerida väiksemat sõda, aga pidada seda korralikult.

Selliste vaegvõimekustega struktuurid saavad vaid pidada sissisõda, kui seda ju ei õpetata....

Sellest on küllalt kirjutatud, kuidas peaks riigikaitse välja nägema, kuid mõnes mõttes oleksin Kunnasega nõus.
Kindel see, et iseseisev kaitsevõime on oluline. Et Kunnas puikles kõrvale vastusest 30-40 päeva riigikaitse kestvuse teemal, on arusaadav, et vastus oleks olnud ei. Samuti viitas ta probleemidele, mis meid pärsivad ja selles osas oleks samuti nõus. Puudub soomuskaitse ja manöövrivõimekus, samuti rannakaitse ja õhukaitse.
Siin kirjutatakse miskitest viivituslahingutest ja lõpuks Tallinna alla koondumisest. Minu arusaamisel lähevad need jalaväelised viivituslahingud täpselt nii nagu Gruusias, kus peale vastava faasi algust pataljonid praktiliselt lakkasid eksisteerimast ja tahapoole vooris korratu mass. Juba 2. maailmasõja ajal saadi aru, et vaenlase pealetungi suudavad viivitada (ja ülejäänud vägede taandumist katta) vaid teistest märksa parema motoriseerituse või soomustatuse astmega üksused. Meie tänane veoautodega jalavägi vaevalt suudab end pikalt eest ära manööverdada. Samuti ei suuda nad ilmselt väga efektiivselt vastase kiiretele soomusjõududele vastu astuda. Suurtükiväe kasutamine sellises viivituslahingus on samuti keeruline, sest liikuvat ja manööverdavat vaenlast on raske efektiivselt tabada ning vaja oleks ka pidevalt torudega tahapoole kolida, et need vaenlase kätte ei jää. Soomustatud lahingutehnika kombineeritud kasutamine viivituses annaks kindlasti vürtsi juurde ja teeks vaenlase ettevaatlikuks. Eesti kinnine maastik soosib ootamatusi, kuid varitsejad peavad pärast lahingut suutma ise ka kontaktist vabaneda ja eemalduda, et uues kohas sama asjaga jätkata. Veokatega jalaväelased maastikul kaugele ei jõua... esmalt peavad nad oma veokatenigi, mis tuleb parasjagu kaugemale jätta, välja jõudma.

Eesti kinnine maastik soosib ootamatusi, kuid...

Nõus.

Läheks aga siit edasi ja mõnevõrra tavapärasest teise suunda. Mõned küsimused kogu seltskonnale:
- kus on kinnine maastik Pärnu-Tallinn maanteel? Ah, et miks just sellel? Mis segab kellelgi Pärnus maabumast ja julgelt pääliina kihutamast? Rannakaitse ja piirivalve?
- kui palju on kinnist maastikku Narva-Tallinn ja Võru-Tallinn maanteedel? /Esitasin meelega teede nimetused vildakalt, peaasi kui mõttest aru on saada/

Kui seda kinnist maastikku nii vähe on, siis kas me oleme ainsad, kes need tõenäolised varitsuskohad üles leiavad?

Kuskil Kükkametsal võib ju mõni pataljon varitseda, kuid pääliina see ei päästa...

terv
o

hummel kirjutas:Et Kunnas puikles kõrvale vastusest 30-40 päeva riigikaitse kestvuse teemal, on arusaadav, et vastus oleks olnud ei. Samuti viitas ta probleemidele, mis meid pärsivad ja selles osas oleks samuti nõus. Puudub soomuskaitse ja manöövrivõimekus, samuti rannakaitse ja õhukaitse.

Kunnas on võtnud ette ühe käega suure kritiseerimise, kuid teise käega väldib tõsiasjade otsest väljaütlemist. Seetõttu on teda kerge auti lüüa argumendiga, et mida sa mees kisad, ise olid ju samuti siis pumba juures. Seda on kohati ka siin foorumus mõned mehed juba avastanud.

Et ettesöödetav "iseseisva esmase kaitsevõime" plaan on sama vettpidav kui auklik ämber - vat sellest tulebki alustada ja selle ümber senikaua avalikult trummi taguda kuni kära läheb piisavalt suureks, et ametnikud/poliitikud ei saa enam oma assümmeetrilistest ohtudest kõvatada, vaid võtavad jalad kõhu alt välja ja peaministrite tippkohtumisel klaaside kõlistamise asemel hakkavad ASJAGA tegelema. Sealhulgas ka rahalisi ressursse rohkem jagama. Meenutame palgaarmee põrumise lugu, kus avalik arvamus ja kriitika tegi ruttu palgaarmee-tarkade jutule lõpu.

Siin kirjutatakse miskitest viivituslahingutest ja lõpuks Tallinna alla koondumisest. Minu arusaamisel lähevad need jalaväelised viivituslahingud täpselt nii nagu Gruusias, kus peale vastava faasi algust pataljonid praktiliselt lakkasid eksisteerimast ja tahapoole vooris korratu mass. Juba 2. maailmasõja ajal saadi aru, et vaenlase pealetungi suudavad viivitada (ja ülejäänud vägede taandumist katta) vaid teistest märksa parema motoriseerituse või soomustatuse astmega üksused. Meie tänane veoautodega jalavägi vaevalt suudab end pikalt eest ära manööverdada. Samuti ei suuda nad ilmselt väga efektiivselt vastase kiiretele soomusjõududele vastu astuda. Suurtükiväe kasutamine sellises viivituslahingus on samuti keeruline, sest liikuvat ja manööverdavat vaenlast on raske efektiivselt tabada ning vaja oleks ka pidevalt torudega tahapoole kolida, et need vaenlase kätte ei jää. Soomustatud lahingutehnika kombineeritud kasutamine viivituses annaks kindlasti vürtsi juurde ja teeks vaenlase ettevaatlikuks. Eesti kinnine maastik soosib ootamatusi, kuid varitsejad peavad pärast lahingut suutma ise ka kontaktist vabaneda ja eemalduda, et uues kohas sama asjaga jätkata. Veokatega jalaväelased maastikul kaugele ei jõua... esmalt peavad nad oma veokatenigi, mis tuleb parasjagu kaugemale jätta, välja jõudma.

Kui nüüd veel Kunnase-kriitikat teha, siis Kunnas ei räägi millest? Ta räägib vene haubitsatest, 40 Leopardi ostmata jätmisest, vanadest meremiinidest jne (mis detailina on õiged asjad), kuid ei räägi millest? Jalaväe piisavalt massilisest soomustamisest, et saavutada KV SA põhimassi osas kvalitatiivset hüpet. Kunnas räägib üksnes ühest pataljonist ratassoomukitest, mis on relvastatud kahuriga.

Selleks, et sellist viivituslahingut teha, kus tuleb päkka panna vastase mürsurahes on vaja mida?

Piisavalt odavaid ja lihtsaid, väikesi ja kiireid soomukeid ja PALJU. Mingi pataljonitäie ostmine on lihtsalt linnukese tegemine. Kvalitatiivsest muudatusest räägime siis, kui jalaväest vähemalt 1/3 on kaitstud killu ja 7,62 eest. Opstruktuuri 2018 on 25 000, sellest 2/3 on jalaväekompaniid, igas kompaniis on vaja 12-15 soomukit (eeldusel et 9ne jagu per soomuk), räägime me suurusjärkudest mõnisada kuni tuhat-paarsada soomukit.

Neid me Patriast tellida ei jaksa. Järelikult tuleb ajud tööle panna ja midagi odavamat välja mõelda. Siin on sellest juba pikalt jahutud, kerge, Unimogi-põhine, BW Condort meenutav ratassoomuk hinnaga mõni miljon tükist.

Kui me viime oma vahva arengukava ellu ja ostame ühe pataljoni Bradley'sid, siis mis muutub? Suurt midagi ei muutu. Missioonil on ohutum käia (seda demagoogiat harrastas A4 siin - et loomulikult kõige parem sinna, kus kuulid lendavad-ja teatud mõttes on tal õigus).

Ja mingit fundamentaalset viivituslahingu võimet sellest ikkagi ei teki. Ülejäänud seltskond saab mõne aasta takka järgmise NATO riigi vanu veoautosid ja elu on lill.

oleeg kirjutas: Läheks aga siit edasi ja mõnevõrra tavapärasest teise suunda. Mõned küsimused kogu seltskonnale:
- kus on kinnine maastik Pärnu-Tallinn maanteel? Ah, et miks just sellel? Mis segab kellelgi Pärnus maabumast ja julgelt pääliina kihutamast? Rannakaitse ja piirivalve?

Kui ka aastal 2024 ostetakse midagi rannakaitse tarbeks, siis kui vaadata kaarti, siis Eesti on kolmest küljest veega ümbritsetud, vaikse ilmaga ei sega ka keegi Lämmijärvelt BTR-ide üle ujumist - kaitstavat randa on kokku linnulennult 600 km ilma suuri saari arvestamata. Erinevalt Soomest, kus "ohtlik rand" on Soome lahe põhjakallas (Botnia lahe kitsusesse vaevalt venelane tungima hakkab) ja see on enamikus tohutu skääride labürint, kus võõras ilma lootsita ei sõida, on Eesti rand enamasti avatud, madalaveeline ja madalate kallastega - st maandatavate soomukitega lihtsasti vallutatav.

On üsna selge, et paari veoautodel asuva raketikompleksi või ulmelise MLRS-i (millega kamin arvab, et saab randa kaitsta) seda teha võimalik ei ole. Ega ole ka aastal 2024.

Aga tiibrakettidega relvastatud hävituslennukite ostmiseks pole meil mune. Mitte raha, "ressursse", "võimalusi", vaid MUNE POLE. NATO teeb, öeldakse vastuseks.

Suur-Tallinat on mainitud ka selles dokumendis.

Õhukaitse tugevneb oluliselt

Arengukava kohaselt arendatakse järgmisel kümnendil välja piiratud mahus mobiilne keskmaa-õhutõrje, samuti täiustatakse lähimaa-õhutõrjet. Keskmaaõhutõrjesüsteem hõlmab endas vajalikke seire- ja juhtimissüsteeme ning keskmaa-õhutõrje raketikomplekse, mis suudavad hävitada mitmekümne kilomeetri kaugusel ja kõrgusel lendavaid lennukid. Kui lühimaa-õhutõrje on mõeldud vaid konkreetse objekti või üksuse kaitseks, siis keskmaa-õhutõrje on sobilik näiteks terve suurema linna ja selle lähiümbruse õhuruumi kaitseks. Kuna Eesti arendab välja mobiilse süsteemi, ei ole keskmaa-õhutõrje seotud ühe konkreetse piirkonna kaitsega, vaid vastavalt olukorrale on seda võimalik
kasutada nii näiteks Suur-Tallinna piirkonna õhukaitseks, konkreetse
lahingutegevuspiirkonna kaitseks või vastuvõtva riigi toetuse (HNS – Host Nation Support) operatsiooni turvamiseks. Antud võime tarbeks moodustatakse eraldi üksus õhuväe koosseisus.

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... osa[1].pdf

... ja mis on kõige peamine:

Mida tähendab esmane enesekaitsevõime?

See tähendab võimet panna vastu vaenlase esmasele rünnakule kuni
kollektiivkaitse põhimõttest lähtuvate liitlasvägede saabumiseni. See tähendab Eestile seda, et tuleb koheselt reageerida võimalikule sõjalise iseloomuga kriisile ning vajadusel äkkrünnakule; võtta vastu õhu- ja mereteid ning maismaad pidi saabuvaid või Eesti territooriumit läbivaid liitlasvägesid ning toetada nende tegevust Eesti territooriumil; kaitsta riigi strateegiliselt tähtsaid alasid ja objekte; teostada piiratud õhukaitset; teostada Eesti territoriaalvetes miinipuhastust ja - tõrjet; viia läbi mobilisatsioon. Selle Eesti iseseisvuse säilitamiseks hädavajaliku
turvavõrgu ehitamiseks on suunatud Sõjalise riigikaitse arengukava.

Sellel toredal paberil on muuhulgas kirjas, et keskmaa õhutõrje raketikompleksid lasevad ka mõnekümne kilomeetri kõrgusele.

Seega, et paberil on kirjas eesmärk, ei tähenda selle kirjasolek veel selle saavutamist. Eestil oli kunagi 30 000 meheline opstruktuur ja Kaitseliit pidi välja panema neli lahinguvõimelist jalaväepataljoni, ometi seda ei juhtunud. Aga paberid, plaanid ja struktuurid olid

Mis puudutab sinu lemmikteemat, siis aastaks 2018 tuleb relvastust reaalselt
-on ostetud 1 pataljon (ca 60 tk) uusi või uuepoolseidjalaväe lahingumasinaid, millest 1/3 veetakse kohe Helmandi
-võibolla 1 pataljon Leopard tanke
-on ostetud juurde Mistraleid
-on soetatud 2-3 NASAMSi kompleksi, mis asuvad Tallinna all
-merevägi on saanud 4-5 kuulipildujatega relvastatud kaatrit
-juurde on vorbitud 10 000 ühikut kergejalaväge
-Milanid on saanud uued raketid ja mõned upgraded
-on soetatud mõned radarid ja juurde sidevahendeid.

Milles väljendub siin võimekus pidada vastu 30-40 päeva? Minuarust ei väljendu see küll kuskil.

Sest põhilisi probleeme ikka ei lahendata
-presendi varjus kergjalavägi ei suuda viivituslahingut pidada nagu hummel märkis (nagu te tähele olete pannud, ei ole tegemist tsiviilist ninanäppijaga)
-suurtükiväge on isegi praeguse struktuuri jaoks liiga vähe ja pool sellest on..hmmm nagu on

Jätaks selle rannakaitse ja õhuruumi üldse rahule, loodame udusele ilmale ja madalale pilvitusele. Räägime puht jalaväe kuni brigaadi taseme asjadest.

Niisiis ülesanne: viivituslahingud 10-20 päeva enne vastase Suur-Tallinna jõudmist, millega tehakse? Unimogidel kihutava kergjalaväe ja Kustiga? Umbes nelja rühmasuuruse võitlusgrupiga?

Sellises viivituslahingus saadakse esimese kolme päevaga veel hullemini pasunasse kui grusiinid said.

Selleks, et edukalt ja pikalt viivitada, on vaja mida
-viivituskohtadesse koondatavat suurt tulejõudu, sh rakette ja raskerelvi
-võimalust vastase mürsurahes karistamatult uttu tõmmata (st soomust)
-võimalust seda iga natukese aja järel korrata (st palju soomustatud, rohkete rakettide ja raskerelvadega jalaväelasi).

Millised ülaltoodust on kavas lahendada? Ainult jalaväelaste hulk ja raketid.

Olete lugenud üle ärapõlatud majori välja antud raamatut "Taktikaline vastane "punane"? Kui ma kõrvutan selle pressiversiooni ja raamatu, siis EKV saab samamoodi pasunasse nagu Gruusia armee sai.