www.militaar.net

Bayern-chemie successfully carries out two gel demonstrator test flights

http://www.mbda-systems.com/mbda/site/r ... ews_id=305

Following several years of intensive R&D, the results of these flights prove that all functions of this gelled propellant propulsion technology have reached the TRL 6 (Technology Readiness Level 6).
...
Propulsion systems using gelled propellants combine the advantages of systems using solid propellants (readiness for immediate use, safe and easy handling) with the advantages of systems using liquid propellants (variable thrust). Whilst in the missile fuel tank, the gelled propellant behaves like a solid propellant therefore damage to the missile’s mechanical structure will not result in the propellant leaking. In addition, vapour pressure is very low, hence eliminating the “fireball” risk.

USA raketikaitse arendajad plaanisid väidetavalt SM-3 maapealses versioonis vedelkütuse (osalisest) kasutuselevõttu, kuna vedelkütus võimaldab põlemisprotsessi aeglustada või üldse poole lennu pealt kraane kinni keerata.See võimekus laiendab omakorda kõvasti raketi lennuprofiili, kuna enam ei ole vaja ilmtingimata kogu kütust alguses ühtlase tempoga ära kulutada. Miinuseks on jälle vedelkütuse ohtlikkus, pikaajaline tankimisprotsess ennem vahetut kasutust . Sellest tulenevalt tekib muidugi küsimus kuidas nad üldse kavatsesid vedelkütust sellisel juhul ABM'ina kasutada, aga noh ... eks teadjamad mehed teavad.

Nüüd tundub, et tuleviku-süsteemides ei pea enam kompromissi tegema, kuna geelkütus, mis ühendab mõlema süsteemi paremad pooled, on juba üsna "käega katsuda"

Gideonic kirjutas:Bayern-chemie successfully carries out two gel demonstrator test flights

http://www.mbda-systems.com/mbda/site/r ... ews_id=305

Following several years of intensive R&D, the results of these flights prove that all functions of this gelled propellant propulsion technology have reached the TRL 6 (Technology Readiness Level 6).
...
Propulsion systems using gelled propellants combine the advantages of systems using solid propellants (readiness for immediate use, safe and easy handling) with the advantages of systems using liquid propellants (variable thrust). Whilst in the missile fuel tank, the gelled propellant behaves like a solid propellant therefore damage to the missile’s mechanical structure will not result in the propellant leaking. In addition, vapour pressure is very low, hence eliminating the “fireball” risk.

USA raketikaitse arendajad plaanisid väidetavalt SM-3 maapealses versioonis vedelkütuse (osalisest) kasutuselevõttu, kuna vedelkütus võimaldab põlemisprotsessi aeglustada või üldse poole lennu pealt kraane kinni keerata.See võimekus laiendab omakorda kõvasti raketi lennuprofiili, kuna enam ei ole vaja ilmtingimata kogu kütust alguses ühtlase tempoga ära kulutada. Miinuseks on jälle vedelkütuse ohtlikkus, pikaajaline tankimisprotsess ennem vahetut kasutust . Sellest tulenevalt tekib muidugi küsimus kuidas nad üldse kavatsesid vedelkütust sellisel juhul ABM'ina kasutada, aga noh ... eks teadjamad mehed teavad.

Nüüd tundub, et tuleviku-süsteemides ei pea enam kompromissi tegema, kuna geelkütus, mis ühendab mõlema süsteemi paremad pooled, on juba üsna "käega katsuda"

Propellant feed is carried out using a solid gas generator or pressurized gas.

See on üsna keerukas teema. Sisuliselt peab lisaks kütusele kaasas vedama ka mingit gaasigeneraatorit. Kindlasti on sellel asjal kusagil oma roll, kuid tahkekütuse labast lihtsust (niivõrd kuivõrd) želeeraketid kunagi ületama ei hakka. Huvitaks muidugi see ka, et mis kütust nad seal kasutasid ja mis Isp saavutati. Geelindus on väga keeruline teema raketimootorite juures.

See jutt: "The benefits of this propulsion technology are the variability of thrust for mission adapted thrust profiles, the very high degree of insensitivity (no reaction at fast and slow cook-off), low smoke and low signature, an environmentally friendly propellant and exhaust gas (green propellant) and easy handling regarding the logistics chain." on muidugi selline vedel teema. asi selles, et želeerakettide võimsus saab olla reguleeritav ikkagi üsna piiratud ulatuses. Lisaks on see suitsususe teema seline möga, mis antud kontekstis pole oluline, kuna suvalise kütuseliigiga (tahke, vedel, hübriid - nüüd siis ka želee) võib olla nii suitsuga kui suitsuta - see sõltub peamiselt sellest, milliseid kütuseid kasutatakse. Näiteks nitroglütseriin nitrotselluloosiga koos väikese GAP lisandiga on täiesti suitsuvaba.

Asjatundmatutele teadmiseks - ka tahkekütusel rakettide tõukejõudu saab reguleerida sellega, milliste kihtidena ja millise põlemisruumi kujuga kütus sisse laetakse. Tõsi - tõukejõudu ei saa reguleerida jooksvalt kuid lennuprofiili ette teades ehitatakse rakett alati sellele sobivaks.

Kilo Tango kirjutas:
Asjatundmatutele teadmiseks - ka tahkekütusel rakettide tõukejõudu saab reguleerida sellega, milliste kihtidena ja millise põlemisruumi kujuga kütus sisse laetakse. Tõsi - tõukejõudu ei saa reguleerida jooksvalt kuid lennuprofiili ette teades ehitatakse rakett alati sellele sobivaks.

Kujutan ette, et sel tehnoloogial oleks põhiliselt jumet just ballistiliste rakettide tõrjel, kus tõrjeraketi lennuprofiil peab varieeruma väga suures ulatuses. Eriti siis kui kaitseraketid asuvad mobiilsel platvormil.