Suminovi jutud...
Postitatud: 23 Mai, 2010 12:13
Mõned jutud olid nii uskumatud,et siiani ei tahaks uskuda.....
Vana rääkis,et peale sõda oli ta suurtükiväe koolis,I aastal õnnestus ühel kursusevennal üleminna NKVD kooli,kõik olid kadedad.Hiljem peale väeossa määramist noore alamleitnandina sa vana kamraadiga Leningradis kokku (juhuslikult mõlemad teenisid lähestikku) ja tuli teenistus jutuks.NKVD-s oli hea elu:puhas,palk topelt ja preštiis milline,temal aga vaja lojuseid õpetada ja mudas möllata.Järgmine kord "stakani" taga kokkusaades polnud enam endise sõbra olek selline nagu enne,midagi vaevas hinge.Aga teada viin teeb keelepaelad lahti ja siis ta rääkis,et on sattunud sitta kohta.Ustulnuk nagu ta oli määrati "invaliidide" osakonda kuhu keegi ei tahnud mnna kuna töö oli ka NKVD mõistes räpane.Leningradis jaamahoone ees kerjas jalutu sõjainvaliid tulid miilitsad ja tahtsid äraviia,invaliid rebib särgi eest lahti,olen ohvitser,nõukogude liidu kangelane ja näitab tunnistust (loomulikult invaliid tähte rinda ei pane kuna muidu on kohe läinud),rahvas koguneb miilitsad ka kahevahel:mida teha?Haarab siis patrulli vanem mehe koos "teleškaga" sülle ja autosse.Jaoskonnas juba NKVD mehed ees,ju keegi jõudis teatada.Invaliid jälle oma kangelase tunnistus välja ja õigust nõudma aga seekord enam nalja ei mõistetud,tunnistus puruks ja jalgadega jalutut peksma,peksti nägu vereklombiks ja ribid sisse,siis nagu prügikott autole ja minema ainult "teleška" jäi üksinda miilitsajaoskonda maha......Mis neist siis sai?Nõukogude võim oli humaanseim võim maailmas.Mehed saadeti kuhugi saartele või kaugpõhja vangilaagritesse nälga surema.Ega nad ju võimu vaenlased olnud,et peaks kuuli raiskama nagu Katõnis.Lihtsalt jäeti ilma toiduta ja kui uus partii tuli oli vana juba koha vabastanud.NKVD mees ise kadus jäägitult,isegi naine ei teadnud kuhu läks (ega julgenud ka küsida )lihtsalt läks üks päev tööle ja enam koju ei tulnud.......Niii tasustas SUUR KODUMAA oma ustavaid teenreid.
Vana rääkis,et peale sõda oli ta suurtükiväe koolis,I aastal õnnestus ühel kursusevennal üleminna NKVD kooli,kõik olid kadedad.Hiljem peale väeossa määramist noore alamleitnandina sa vana kamraadiga Leningradis kokku (juhuslikult mõlemad teenisid lähestikku) ja tuli teenistus jutuks.NKVD-s oli hea elu:puhas,palk topelt ja preštiis milline,temal aga vaja lojuseid õpetada ja mudas möllata.Järgmine kord "stakani" taga kokkusaades polnud enam endise sõbra olek selline nagu enne,midagi vaevas hinge.Aga teada viin teeb keelepaelad lahti ja siis ta rääkis,et on sattunud sitta kohta.Ustulnuk nagu ta oli määrati "invaliidide" osakonda kuhu keegi ei tahnud mnna kuna töö oli ka NKVD mõistes räpane.Leningradis jaamahoone ees kerjas jalutu sõjainvaliid tulid miilitsad ja tahtsid äraviia,invaliid rebib särgi eest lahti,olen ohvitser,nõukogude liidu kangelane ja näitab tunnistust (loomulikult invaliid tähte rinda ei pane kuna muidu on kohe läinud),rahvas koguneb miilitsad ka kahevahel:mida teha?Haarab siis patrulli vanem mehe koos "teleškaga" sülle ja autosse.Jaoskonnas juba NKVD mehed ees,ju keegi jõudis teatada.Invaliid jälle oma kangelase tunnistus välja ja õigust nõudma aga seekord enam nalja ei mõistetud,tunnistus puruks ja jalgadega jalutut peksma,peksti nägu vereklombiks ja ribid sisse,siis nagu prügikott autole ja minema ainult "teleška" jäi üksinda miilitsajaoskonda maha......Mis neist siis sai?Nõukogude võim oli humaanseim võim maailmas.Mehed saadeti kuhugi saartele või kaugpõhja vangilaagritesse nälga surema.Ega nad ju võimu vaenlased olnud,et peaks kuuli raiskama nagu Katõnis.Lihtsalt jäeti ilma toiduta ja kui uus partii tuli oli vana juba koha vabastanud.NKVD mees ise kadus jäägitult,isegi naine ei teadnud kuhu läks (ega julgenud ka küsida )lihtsalt läks üks päev tööle ja enam koju ei tulnud.......Niii tasustas SUUR KODUMAA oma ustavaid teenreid.
Sellest teemast võiks teha korraliku ajakirjandusliku juurdluse.Inimesed kes seda aega mäletavad on veel elus,ka Tallinnas ja teistes eestimaa linnades toimus sõjainvaliidide likvideerimine.Veel on meeles paar kuuldud juttu antud teemal,jääb mulje,et toimetati erilise julmusega,ka need kellel oli kodu ja naine võidi minemasaata.Väidetakse,et kes minema viidi nendest POLE KEEEGI TAGASITULNUD.Kes teavad täpsemalt rääkida on NKVD erikomandode liikmed aga nemad ka tundub,et enamuses on hukatud kuna staliniaja lõpul saadi isegi NKVD-s aru selle kuriteo mõtetusest ja koletuslikkusest.ISEGI KUULE HOITI KOKKU.Ega üksinda venelasest sõjainvaliide püütud kindlasti läks ka palju eestlasi surma.Kusagilt olen kuulnud väidet 0,5miljonist,kas major mainis?Enam ei mäleta.Aga see on koletuslik arv.Tuleks venemaa saatkonna poole ametliku arupärimesega põõrduda:kui Katõni arhiivid avasid avagu ka sellekohane tõde. :wall:Antud teema kuulub ka SUURDE TABUTEEMADE LOETELUSSE.Aga kes elab minevikuta elab tulevikuta