www.militaar.net

Tere.
Mõni aeg tagasi oli Pärnu Jahipaunas müügil šokeeriva kuuliga padrunid (9mm Para), 25EEK/tk. Kas keegi teab, kuidas toimib, mida kuul sisaldab? Kas laeng on piisav, et püstolit ümber laadida jms? Poemüüja ei osanud midagi täpsustavat öelda.

Tarmo

Plastikust katte all peaks olema miski kotike väikeste graanulitega, ümberlaadimisega ei peaks probleeme olema ja eks ta haiget teeb muud midagi vast.

Ega müüja peagi teadma, mida ta müüb. Ta peab müüma!
Kui on tegemist plastkuuliga, siis on see mõeldud treeninguks lähidistantsil. Relva ümberlaadimist püssirohugaaside toimel ei toimu.
Naturaaltreenigutel kasutatakse aga hoopis kummikuule, lähidistantsil. Viskelaenguks vaid sütiku lõhkeaine. Kasutada saab seda revolvris, kuna ümberlaadimist ei toimu. Kaitseks kasutatakse prille, muid kaitsevaheneid pole tarvis. Aga litakas on ikkagi hea
Kui väidetavalt nende plastkuulidega padrun sooritab ümberlaadimise, siis on seal piisavas koguses viskelaeng hülsis. St. et nii suure algkiirusega lendav kuul on juba tervist ohustav.
Eks targemad parandavad.

T72 kirjutas:Kaitseks kasutatakse prille, muid kaitsevaheneid pole tarvis. Aga litakas on ikkagi hea

mune ei lõhu?

treeningmoon lähidistantsil laeb relva ümber küll ja jätab ka parajad sinikad kui ei ole vastavat riietust seljas. Aga pildil olev asi ei ole kindlasti treeningmoon, kas siis tabamist hinnatakse pihtasaaja karjatuste järgi
Selliseks otstarbeks mõeldud moona kasutatakse tavalistes teenistusrelvades millel on raud asendatud spetsiaalse värvikuule tulistava rauaga ja padrunid ise sellised nagu pildil siin all.

meil on siin kasutusel veel ühed sarnased padrunid, millel hülssi otsas on sine plastik ja selle sees omakorda must, suhteliselt kõvast kummist, otsast tömp kuul. kahjuks ei saanudki täpselt aru, milleks need head on.

Satakas kirjutas:meil on siin kasutusel veel ühed sarnased padrunid, millel hülssi otsas on sine plastik ja selle sees omakorda must, suhteliselt kõvast kummist, otsast tömp kuul. kahjuks ei saanudki täpselt aru, milleks need head on.

need on sisetingimustes märki laskmiseks. paned 2 kihti Mistra vaiba sarnast ainet, esimesest lööb puhtalt läbi, teine võtab hoo maha.
Omavaheliseks laskmiseks neid kasutada ei tohi.

Aga jah, seebipuruga täidetud värvilised plastkuulid (need mis ülalpool pildil) - no problem. isegi omal ajal alla meetri pealt vastu paljast käeselga saanud, eks ta tunda on, ja nädalakese on väike ristike käe peal, aga ei hullu.

Kõvemad mehed võivad ka selle nö. shokimoonaga omavahel trenni teha. Soovitaks vaid talviselt riidesse panna, s.h. korralikud karupüksid, sest enamik tabamusi esialgu ikka kõhu allossa ja allapoole vööd

Kas tegemist selle valge otsaga padruni puhul ei või olla paukpadruniga? Püstolitel peaks see suutma uuesti vinnastada? Pole küll sellist püstolil kohanud kuid näiteks AK74 on ka selline moon olemas, mis on võimeline ka automaat tuld andma. Seda olen ise kasutanud.Haiget küll sellega paari meeti pealt ei saa ja see tolmustub. Kasutatakse ikka laengut ka, lisaks tongile.

Sihtmärk: Metric, millele panin T-särgi selga; "peaosast" põiklati külge paari klambriga kinnitatud, nii et "keha" oli vabalt rippes.
Distants: 10m
Relv: G17

Tabamus tuli täpselt sinna, kuhu sihtisin ja läbistas märgi nii, et see isegi ei liikunud.
Tagasilöök oli "soft", aga kesta viskas normaalselt välja ja relva laadis korralikult ümber.
Valge plastiku liistakuid oli nii sihtmärki ees, taga, kui ka särgi ja metricu vahel. Tabamuse koha peal oli läbi kõikide kihtide kroonise mündi suurune ala, kuhu oleks nagu haavliga lastud. Kummaline oli see, et seda sisu, mis põhitöö pidi tegema, ei õnnestunud maas tuvastada. Siselasketiir, korralik tagasein (teras ja kumm) ja suht puhas põrand, aga ikkagi. Mingit musta riide pudi oli maas, aga T-särk oli ka mustast riidest. Muu jama, mis märgi taga maas vedeles oli tavapärane, mis tiirus ikka - natuke kummimati puru ja erinevate kuulide jäänused.

Kui seda jama juurde saan, siis ühe saen kindlasti pooleks ja teine tuleb lasta kehalaadsemasse asja (et siis turule rümpa ostma?).

Kokkuvõttes - minu väga subjektiivne kõhutunne ütleb hetkeemotsiooni ajel, et see "šokipadrun" tapab suveriietes inimese ära.

To be continued...

fireman kirjutas:Kas tegemist selle valge otsaga padruni puhul ei või olla paukpadruniga? Püstolitel peaks see suutma uuesti vinnastada? Pole küll sellist püstolil kohanud kuid näiteks AK74 on ka selline moon olemas, mis on võimeline ka automaat tuld andma. Seda olen ise kasutanud.Haiget küll sellega paari meeti pealt ei saa ja see tolmustub. Kasutatakse ikka laengut ka, lisaks tongile.

Kamraad, miks sa valeinfot levitad, kas veab mälu alt, või pole sa neid kunagi kasutanud tegelikult?
AK-74 paukpadrun ei lae automaati ümber kui ei kasutata spetsiaalset nasadkat raua otsas kompensaatori asemel, ka olen ise kõrval seistes näinud, kuidas 5-6 meetri kauguselt poisil sihverplaat ära rikuti õppuste ajal, hea et silmad terveks jäid! Päädis see ehtsa rukopashnõi boiga, kus kutid kasutasid ka automaadi pärasid.

jackpuuk kirjutas:

fireman kirjutas:Kas tegemist selle valge otsaga padruni puhul ei või olla paukpadruniga? Püstolitel peaks see suutma uuesti vinnastada? Pole küll sellist püstolil kohanud kuid näiteks AK74 on ka selline moon olemas, mis on võimeline ka automaat tuld andma. Seda olen ise kasutanud.Haiget küll sellega paari meeti pealt ei saa ja see tolmustub. Kasutatakse ikka laengut ka, lisaks tongile.

Kamraad, miks sa valeinfot levitad, kas veab mälu alt, või pole sa neid kunagi kasutanud tegelikult?
AK-74 paukpadrun ei lae automaati ümber kui ei kasutata spetsiaalset nasadkat raua otsas kompensaatori asemel, ka olen ise kõrval seistes näinud, kuidas 5-6 meetri kauguselt poisil sihverplaat ära rikuti õppuste ajal, hea et silmad terveks jäid! Päädis see ehtsa rukopashnõi boiga, kus kutid kasutasid ka automaadi pärasid.

Minuteada just seepärast need paukpadrunid kuuliga olidki, et automaat saaks ümber laadida. Lihtsalt kokkupressitud esiosaga paukmoonaga saaks üksiklaske paugutada küll, aga et ka (pool)automaatrežiimil saaks lasta, selleks on vaja, et kuul(id) relvarauast välja lendaks. Muidu lihtsalt ei teki rauas piisavat püssirohugaaside survet, mis kolvi liikuma ja relva ümber laadima paneks. Mul üks hea sõber teenis omal ajal dessantvägedes ja tema mulle selle kõik ära seletas. Toru otsa käis veel kuulipeenestaja, mis need plastkuulid siis pulbriks jahvatas, nii et laskmisel automaadist valget puru lendas. Vastasel korral võis see plastkuulgi lühemal distantsil kaunis kardetav olla. Arvata on, et plastkuulidega moon oleks vajadusel ka nt. rahvarahutuste mahasurumisel käiku läinud.

EOD apppiiiiii! Või siis Tõnu Adrik!
Kuulipeenestaja? Ära usu hülgemöla!
See detail kruviti raua otsa eesmärgil, et relv ennast ümber laeks, võimalik, et selle ülesandeks oli ka sulanud plastmassi peenemaks pihustamine.
7,62 paukmoon on otsast valtsitud nagu naelapüssi padrunitel, täpsemalt kommenteerida ei oska, sest 7,62 olen ainult teravat moona paugutanud.
5,45 paukmoon on jah plastkuuliga (otsikuga pigem) ja see AKS-i ümber ei lae, kui on kasutusel tavaline dulnõi tormos- kompensaator.
Küll on see kordades ohtlikum ilma nasadkat kasutamata, lased küll üksiklaskudega, aga kogu sõnnik lendab ka rauast välja, nasadka puhul liigub märgatav osa läbi gaasikambri relva sisse, mis omakorda relva puhastamisel on ilusti märgatav. Teravmoonaga lastes pole ma kunagi suutnud relva nii kakiseks seestpoolt teha.

jackpuuk kirjutas:EOD apppiiiiii! Või siis Tõnu Adrik!
Kuulipeenestaja? Ära usu hülgemöla!

Ega ma absoluutsele tõele ei pretendeerigi. Lihtsalt nii on mulle kuidagi meelde jäänud. Ja kui ma kuidagi valesti aru sain või valesti meelde jäi, siis seda parem ju, kui nüüd kogu asja tegelik olemus siinkohal selgeks saab.

Manurhin, ära kamraad nüüd pahanda, aga igasugune valeinfo relvade puhul on reeglina halvasti lõppev. Usun, et oled sellega isegi piisvalt kursis .
Oleme sõbrad edasi ja ootame spetside arvamuse ära, EOD ja Tõnu on minu jaoks piisavalt pädevad.
Ps. Meil oli rangelt keelatud paukmoonaga inimeste pihta sihtimine lähemalt kui 100 meetrit.

jackpuuk kirjutas:Ps. Meil oli rangelt keelatud paukmoonaga inimeste pihta sihtimine lähemalt kui 100 meetrit.

Praegusel ajal on 30 meetrit ja uute kompekatega on põhiline oht, et sihitav saab kompekaga pihta, mitte millegi muuga (meil ju kõik paukpadrunid valtsitud, puitkuulifirma läks ju põhja)