Läti loobub ajateenijatest

[Nestonia]

jah, panustame natole aga nato tahab, et me 60 päev ise vastu peame, kasu sellest natos on

[Dietrich]

Kangelaspioneer

Meie sõjaväge ja tehnikat annab küll lätiga võrrelda, detailides päris kindel ei ole, aga me peaksime neist iga näitajaga mäekõrguselt üle olema.

Nii,sai üheskoos Kangelaspioneerile tõestatud,et Läti relvajõud on Eesti omast mäekõrguselt üle.Ainuüksi fakt,et Lätil on tanke,aga meil on vaid soomustransportöörid,muudab vaidluse mõttetuks.Leppigem,et lõunanaabrid on meis igas sõjaelemendis üle.

[Epaminondas]

Kangelaspioneer
Tsiteerin::

Meie sõjaväge ja tehnikat annab küll lätiga võrrelda, detailides päris kindel ei ole, aga me peaksime neist iga näitajaga mäekõrguselt üle olema.

Nii,sai üheskoos Kangelaspioneerile tõestatud,et Läti relvajõud on Eesti omast mäekõrguselt üle.Ainuüksi fakt,et Lätil on tanke,aga meil on vaid soomustransportöörid,muudab vaidluse mõttetuks.Leppigem,et lõunanaabrid on meis igas sõjaelemendis üle.

Rohkem tsirkust ja leiba!!!!! või Leibat

[Arnold]

Pataljon "Narwa" mehed lasid minu mäletamist järgi ühes lahingus rohkem tanke pilbasteks, kui lätlased saja aastaga osta jõuavad

[hugo1]

Nii,sai üheskoos Kangelaspioneerile tõestatud,et Läti relvajõud on Eesti omast mäekõrguselt üle.Ainuüksi fakt,et Lätil on tanke,aga meil on vaid soomustransportöörid,muudab vaidluse mõttetuks.Leppigem,et lõunanaabrid on meis igas sõjaelemendis üle

Nende kolme tanki tähtsus on ainult väljaõppel, sõjalist jõudu nende vanakestega küll mõõta ei saa. Ültse mina tean, et üks mitte kolm Kui õieti mäletan on lätlastel T-34.
Meile pakkus Poola neid 10 tükki, kuid nagu meile kombeks uhkelt loobusime.
Arvan, et just õppe pärast oleks võinud võtta, sõdur näeb oma silmaga milline üks tank välja näeb.
.

[Dietrich]

Hugo

Arvan, et just õppe pärast oleks võinud võtta, sõdur näeb oma silmaga milline üks tank välja näeb.

Õige jutt.Ka mina olen arvamusel,et mingid tankid peaks Eesti sõjavägi endale ikka muretsema.Siis saab selle tanki maigu ikka suhu-saab tanki katsuda ja vaadata.

[Stern]

Eesti on ka väidetavalt Rootslaste pakutud tankidest ära ütelnud.

[tommy]

Kui õieti mäletan on lätlastel T-34.
Meile pakkus Poola neid 10 tükki, kuid nagu meile kombeks uhkelt loobusime

Mark on ikka T-55.Kolm tükki neid lätlastel kuuris seisab.
KUID mingit sõjalist väärtust need vanakesed endast küll ei kujuta.
Läti kaitsevõime jääb Eestist hetkel veel kõvasti maha.

[hugo1]

Läti kaitsevõime jääb Eestist hetkel veel kõvasti maha.

Kõik räägivad siin, et Läti kaitsevõime on tugevalt maas Eesti omast. Kas keegi räägiks täpsemalt asjast Miks te nii arvate

[hugo1]

Nestonia

jah, panustame natole aga nato tahab, et me 60 päev ise vastu peame, kasu sellest natos on

Ma usun, et see 60 päeva on maksimaalne aeg, hiljemalt 60 päeva jooksul tuleb NATO kohale. See on neile ettevalmistamise ajaks.
See ei tähenda, et see alati 60 päeva aega võtab. Lätile võidakse võimaluse ja vajaduse korral appi saata mõne tunniga üksused Eestist, Leedust ja Poolast, kõik oleneb olukorrast.
Läti puhul mulle tundub, et 100% pandi kaitse panus NATO-le. Koos NATO-ga on Läti valmis vastu hakkama, ilma ei ole see enam võimalik.

[ivalo]

Jah läti või eesti, eks meilgi varsti loobutakse kohustuslikust sõjaväeteenistusest. Noorsugu on valmis. Vaenlane aga ei maga ja mis rõõmu pakub tulevasele vaenumehele lõigata pasast haisevaid pärismaalasi, kes harjunud ainult oma riista peos hoidma ,mitte püssi.
Eks oma saatus valitakse ikke ise!

[kangelaspioneer]

Läti kaitsevõime jääb Eestist hetkel veel kõvasti maha.

Kõik räägivad siin, et Läti kaitsevõime on tugevalt maas Eesti omast. Kas keegi räägiks täpsemalt asjast Miks te nii arvate

Põhiliselt kallutas mind sellele arvamusele kindral A. Laaneotsa loengud kaitsestrateegiast, kus muuhulgas käsitleti ka Läänemeremaade kaitsejõude, nende relvastust, ülesehitust ja üldist väljaõpet. Nimelt on Läti kaitsestruktuurid suuresti üles ehitatud sealsele kaitseliidusarnasele organisatsioonile (Semeršatše oli vist selle nimetus, võin ka eksida), seejuures iseloomustati meie Kaitseliitu kui tugevat ja toimivat organisatsiooni, võrreldes Läti vastega. No püha Aadu avita, muud ma ei oska kosta.
Teiseks oluliseks mõjuriks on paar pikemat vestlusõhtut ühe Rootsi majoriga, kes peale rootsi varustuse kinkimist on käinud kõigis balti riikides perioodiliselt väljaõpet läbi viimas. Tal oli palju head öelda Eesti kohta, nii mõndagi positiivset Leedu kohta, kuid Läti suhtes oli ta arvamusel, et kogu see väljaõpe ja varustus on tuulde loobitud aeg ja raha. Lätlased kasutasid neid nimelt ajateenijate (mitte instruktorite, nagu loogiline oleks) väljaõpetamiseks, ajateenijad olnud oma sõjalistelt teadmistelt veel tükk maad keskmisest mustavalgekirjust lüpsilehmast tagapool.
Kolmandaks- veidi vähemoluline kuid mitte tähtsusetu on töökaaslaste kogemused, kes peale lähetusi samuti Läti sõjaväe asjaajamisest imelugusid räägivad.
Neljandaks- sõjakoolid on sellised asutised, mida väiksema riigi kohta on üks-kaks, suuremates riikides kümmekond. Seepärast on sõjakoolide üritused ja tähtpäevad sageli rahvusvahelised, kutsutakse teiste riikide esindajad külla. Meie sõjakoolist käiakse Taanis, Rootsis, Soomes, Poolas; Prantsusmaal, Norras ja kus iganes veel. Läti sõjakooli esindust neil üritustel näha ei ole olnud, tegelikult oleme meie ja leedukad ainsad, kes neid külla kutsuvad ja midagi koos teha üritavad. Hoolimata siis nende varvaste arvust

[Dietrich]

Ivalo

Vaenlane aga ei maga ja mis rõõmu pakub tulevasele vaenumehele lõigata pasast haisevaid pärismaalasi, kes harjunud ainult oma riista peos hoidma ,mitte püssi.

Fuh,sa Ivalo lähed päris rõvedaks kätte.

[ugandiklubi]

KUID Ivalo ON ÕIGUS JU

[A4]

Olen sarnaselt kangelaspioneerile samuti Laaneotsa loenguid kuulamas käinud. Lisaks kangelaspioneeri poolt edastatule kritiseeris Laaneots ka seda, et Läti ei suutnud erinevalt Eestist isegi kuni 1990. aastate lõpuni välja töötada ja vastu võtta mitmesuguseid armee-alaseid seaduseid, mis oleksid armee tegevusele kindlad ja pikemaajalised suunad andnud. Samuti oli Läti armee olnud vaimustuses USA armeest ja selle ülesehitusest, mis iseenest pole halb, kuid Baltikumi oludesse siiski eriti hästi ei sobi. Suur hulk Eesti ohvitsere käis 1990. aastatel kogemusi saamas Soomes ja sealt saadud kogemusi andis EKV-le palju edukamalt üle võtta, kui USA kogemusi Läti armeele.

Ajakirjandusest on läbi käinud muuhulgas ka see, et Läti armee ajateenijate olmetingimused on umbes samal tasemel, mis EKV-s 1990. aastate alguses - st logud kasarmud, nigel toit, täid-kirbud on igapäevane nähtus. Seetõttu pole ka ime, et ajateenistus Lätis eriti populaarne ei olnud.

Eestil muide lähimatel aastatel ei ole kavas ajateenistust kaotada - see on paika pandud Kaitseväe arenguakavaga. Küll aga plaanib minu teada Leedu sarnaselt Lätiga vasrsti palgaarmeele üle minna.