Läti loobub ajateenijatest
-
- Liige
- Postitusi: 235
- Liitunud: 01 Sept, 2005 16:21
- Asukoht: Euroopa Liidu idapoolseim linn
- Kontakt:
Kangelaspioneer
Nii,sai üheskoos Kangelaspioneerile tõestatud,et Läti relvajõud on Eesti omast mäekõrguselt üle.Ainuüksi fakt,et Lätil on tanke,aga meil on vaid soomustransportöörid,muudab vaidluse mõttetuks.Leppigem,et lõunanaabrid on meis igas sõjaelemendis üle.Meie sõjaväge ja tehnikat annab küll lätiga võrrelda, detailides päris kindel ei ole, aga me peaksime neist iga näitajaga mäekõrguselt üle olema.
-
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 01 Apr, 2005 18:33
- Kontakt:
Rohkem tsirkust ja leiba!!!!! või LeibatKangelaspioneer
Tsiteerin::Meie sõjaväge ja tehnikat annab küll lätiga võrrelda, detailides päris kindel ei ole, aga me peaksime neist iga näitajaga mäekõrguselt üle olema.
Nii,sai üheskoos Kangelaspioneerile tõestatud,et Läti relvajõud on Eesti omast mäekõrguselt üle.Ainuüksi fakt,et Lätil on tanke,aga meil on vaid soomustransportöörid,muudab vaidluse mõttetuks.Leppigem,et lõunanaabrid on meis igas sõjaelemendis üle.
Nende kolme tanki tähtsus on ainult väljaõppel, sõjalist jõudu nende vanakestega küll mõõta ei saa. Ültse mina tean, et üks mitte kolm Kui õieti mäletan on lätlastel T-34.Nii,sai üheskoos Kangelaspioneerile tõestatud,et Läti relvajõud on Eesti omast mäekõrguselt üle.Ainuüksi fakt,et Lätil on tanke,aga meil on vaid soomustransportöörid,muudab vaidluse mõttetuks.Leppigem,et lõunanaabrid on meis igas sõjaelemendis üle
Meile pakkus Poola neid 10 tükki, kuid nagu meile kombeks uhkelt loobusime.
Arvan, et just õppe pärast oleks võinud võtta, sõdur näeb oma silmaga milline üks tank välja näeb.
.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
Nestonia
See ei tähenda, et see alati 60 päeva aega võtab. Lätile võidakse võimaluse ja vajaduse korral appi saata mõne tunniga üksused Eestist, Leedust ja Poolast, kõik oleneb olukorrast.
Läti puhul mulle tundub, et 100% pandi kaitse panus NATO-le. Koos NATO-ga on Läti valmis vastu hakkama, ilma ei ole see enam võimalik.
Ma usun, et see 60 päeva on maksimaalne aeg, hiljemalt 60 päeva jooksul tuleb NATO kohale. See on neile ettevalmistamise ajaks.jah, panustame natole aga nato tahab, et me 60 päev ise vastu peame, kasu sellest natos on
See ei tähenda, et see alati 60 päeva aega võtab. Lätile võidakse võimaluse ja vajaduse korral appi saata mõne tunniga üksused Eestist, Leedust ja Poolast, kõik oleneb olukorrast.
Läti puhul mulle tundub, et 100% pandi kaitse panus NATO-le. Koos NATO-ga on Läti valmis vastu hakkama, ilma ei ole see enam võimalik.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
- kangelaspioneer
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
- Asukoht: Tallinn/Tapa
- Kontakt:
Põhiliselt kallutas mind sellele arvamusele kindral A. Laaneotsa loengud kaitsestrateegiast, kus muuhulgas käsitleti ka Läänemeremaade kaitsejõude, nende relvastust, ülesehitust ja üldist väljaõpet. Nimelt on Läti kaitsestruktuurid suuresti üles ehitatud sealsele kaitseliidusarnasele organisatsioonile (Semeršatše oli vist selle nimetus, võin ka eksida), seejuures iseloomustati meie Kaitseliitu kui tugevat ja toimivat organisatsiooni, võrreldes Läti vastega. No püha Aadu avita, muud ma ei oska kosta.hugo1 kirjutas:Kõik räägivad siin, et Läti kaitsevõime on tugevalt maas Eesti omast. Kas keegi räägiks täpsemalt asjast Miks te nii arvateLäti kaitsevõime jääb Eestist hetkel veel kõvasti maha.
Teiseks oluliseks mõjuriks on paar pikemat vestlusõhtut ühe Rootsi majoriga, kes peale rootsi varustuse kinkimist on käinud kõigis balti riikides perioodiliselt väljaõpet läbi viimas. Tal oli palju head öelda Eesti kohta, nii mõndagi positiivset Leedu kohta, kuid Läti suhtes oli ta arvamusel, et kogu see väljaõpe ja varustus on tuulde loobitud aeg ja raha. Lätlased kasutasid neid nimelt ajateenijate (mitte instruktorite, nagu loogiline oleks) väljaõpetamiseks, ajateenijad olnud oma sõjalistelt teadmistelt veel tükk maad keskmisest mustavalgekirjust lüpsilehmast tagapool.
Kolmandaks- veidi vähemoluline kuid mitte tähtsusetu on töökaaslaste kogemused, kes peale lähetusi samuti Läti sõjaväe asjaajamisest imelugusid räägivad.
Neljandaks- sõjakoolid on sellised asutised, mida väiksema riigi kohta on üks-kaks, suuremates riikides kümmekond. Seepärast on sõjakoolide üritused ja tähtpäevad sageli rahvusvahelised, kutsutakse teiste riikide esindajad külla. Meie sõjakoolist käiakse Taanis, Rootsis, Soomes, Poolas; Prantsusmaal, Norras ja kus iganes veel. Läti sõjakooli esindust neil üritustel näha ei ole olnud, tegelikult oleme meie ja leedukad ainsad, kes neid külla kutsuvad ja midagi koos teha üritavad. Hoolimata siis nende varvaste arvust
- ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1114
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Olen sarnaselt kangelaspioneerile samuti Laaneotsa loenguid kuulamas käinud. Lisaks kangelaspioneeri poolt edastatule kritiseeris Laaneots ka seda, et Läti ei suutnud erinevalt Eestist isegi kuni 1990. aastate lõpuni välja töötada ja vastu võtta mitmesuguseid armee-alaseid seaduseid, mis oleksid armee tegevusele kindlad ja pikemaajalised suunad andnud. Samuti oli Läti armee olnud vaimustuses USA armeest ja selle ülesehitusest, mis iseenest pole halb, kuid Baltikumi oludesse siiski eriti hästi ei sobi. Suur hulk Eesti ohvitsere käis 1990. aastatel kogemusi saamas Soomes ja sealt saadud kogemusi andis EKV-le palju edukamalt üle võtta, kui USA kogemusi Läti armeele.
Ajakirjandusest on läbi käinud muuhulgas ka see, et Läti armee ajateenijate olmetingimused on umbes samal tasemel, mis EKV-s 1990. aastate alguses - st logud kasarmud, nigel toit, täid-kirbud on igapäevane nähtus. Seetõttu pole ka ime, et ajateenistus Lätis eriti populaarne ei olnud.
Eestil muide lähimatel aastatel ei ole kavas ajateenistust kaotada - see on paika pandud Kaitseväe arenguakavaga. Küll aga plaanib minu teada Leedu sarnaselt Lätiga vasrsti palgaarmeele üle minna.
Ajakirjandusest on läbi käinud muuhulgas ka see, et Läti armee ajateenijate olmetingimused on umbes samal tasemel, mis EKV-s 1990. aastate alguses - st logud kasarmud, nigel toit, täid-kirbud on igapäevane nähtus. Seetõttu pole ka ime, et ajateenistus Lätis eriti populaarne ei olnud.
Eestil muide lähimatel aastatel ei ole kavas ajateenistust kaotada - see on paika pandud Kaitseväe arenguakavaga. Küll aga plaanib minu teada Leedu sarnaselt Lätiga vasrsti palgaarmeele üle minna.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 30 külalist