1. leht 1-st
Flying Flea
Postitatud: 07 Juun, 2010 19:37
Postitas von manstein
Sattusin sellisele klipile.
http://www.youtube.com/watch?v=itMDL-JI ... re=related
Ausalt õelda jäi karp lahti.
Lihtsamat lennukit pole vist võimalik enam ehitada.
Puuduvad isegi kõrgus ja kaldtüürid.
Aga tüüp klipis sai kenasti hakkama.
Tegelikult ei saa hästi aru, kuidas põikipüsivus tagatud on ja kuidas lennukit pöörete ajal kalduma sundida?
Postitatud: 07 Juun, 2010 20:19
Postitas Some
Postitatud: 07 Juun, 2010 20:26
Postitas Soobel
Taevatäi loodi juba kuskil 30-datel, see oli juba siis nii lihtne, et iga neeger võis omale teha, kui romulast automootori kätte sai. Nendega sadati alla ja mingi valitsus keelas nendega pullitamise ära.
Taevatäi lihtsus seisnes tandemtiivas, üks tiib oli jäigalt kinni, teine käis üles-alla ning toimis kõrgustüürina. Kuidas aga kaldtüürimine käis... Äkki keegi teab?
Postitatud: 07 Juun, 2010 23:30
Postitas EOD
Põikipüsivus on tagatud sellega, et eesmine kandepind asub massikeskmest tunduvalt kõrgemal. Pendli efekt.
Kallutamine pöörangus toimub nii, et antakse pöördetüüri nind kuna pööramise ajal välimine tiivapool saab suurema kiiruse, siis sel poolel tõstejõud suureneb.
Skeemi hea omadus on, et nina liigselt tõstes saavutab kõigepealt eesmine tiib kriitilise kohtumisnurga ja variseb. Seega laseb lennuk nina alla ja kogub uuesti kiirust, mitte ei kuku pöörisesse.
Aga jah, paljud iseehitajad ei osanud ei ehitada ega lennata, seetõttu oli Taevatäidega palju õnnetusi tõesti.

Postitatud: 08 Juun, 2010 9:33
Postitas Qtec
Huvitav, mis nendest lennukiehitajatest ja ka lennukist nüüdseks on saanud?
Postitatud: 08 Juun, 2010 15:08
Postitas Manurhin
Qtec kirjutas:
Huvitav, mis nendest lennukiehitajatest ja ka lennukist nüüdseks on saanud?
Vist mitte midagi. Kodulehekülgegi enam ei eksisteeri. Aga päris karm lennuk tundub olevat, et EPL (
http://www.epl.ee/artikkel/277181 ) andmetel üle 6 km, täpsemalt 6080m pikkust stardirada vajab

Postitatud: 08 Juun, 2010 15:52
Postitas Some
Qtec kirjutas:
Huvitav, mis nendest lennukiehitajatest ja ka lennukist nüüdseks on saanud?
Siiani on teinud 3 madallendu ja 3 kõrgemat madallendu. Nina ette on pandud stabiliseeriv abitiib.
http://www.youtube.com/watch?v=h6GWK0l7pCg
Hetkel peaks see vaidtiib olema Leedus katselendurite käes ja pärast 20-lennulist katsetustetsüklit peaks riist lennukõlbulikuks tunnistatud saama ja siis võib temaga vabalt lendama hakata. Aga päris kihvt näeb riistapuu välja igatahes.
http://peeplauk.blogspot.com/
Postitatud: 08 Juun, 2010 16:41
Postitas Kapten Trumm
Tundud nõukogude hävituslennukil MiG-23 puuduvad samuti kaldtüürid
Sedasorti ehitajate kroonimata kuningas on vist Burt Rutan, kelle projektid algasid ülikooli ajal, nt Vari Viggen (loodi samal ajal JAS-37 Viggen'i arandamisega, mitte selle järgi) ja lausa kirsiks koogil on videos toodud Killer Bee
http://www.youtube.com/watch?v=zG9LlHcX ... re=related
Saatuse irooniana andis enim levinud kergelennuki mootori maailmale Adolf Hitler, nimelt nt USA-s on spetsmootoritele arvestatav alternatiiv Volkswageni põrnika mootor, mis on üks väheseid automootoreid, mis omab lendamiseks vajalikku hj/mootori omakaalu suhet.
Postitatud: 09 Juun, 2010 10:08
Postitas von manstein
Taevatäi loodi juba kuskil 30-datel, see oli juba siis nii lihtne, et iga neeger võis omale teha
Oleks see siis nii lihtne olnud. Originaalkonstruktsioon nägi ette tiibade keerukat S-kujulist profiili. Ei saa hästi pihta, kuidas kogemusteta iseehitajad sellist tiivasõrestikku riidega katsid.
Teema alguses olevas klipis on selgelt näha, et võib edukalt kasutada ka lamekumerat profiili, mida on kindlasti kergem valmistada.
Postitatud: 16 Juun, 2010 11:37
Postitas Soobel
Kapten Trumm kirjutas:
Saatuse irooniana andis enim levinud kergelennuki mootori maailmale Adolf Hitler, nimelt nt USA-s on spetsmootoritele arvestatav alternatiiv Volkswageni põrnika mootor, mis on üks väheseid automootoreid, mis omab lendamiseks vajalikku hj/mootori omakaalu suhet.
Nikita andis ka - Sapaka mootori. Aga selle peab kodus lõpuni valmis tegema. Sõbra tuttava väitel, aidanud vaid kollektori sisse- ja väljalasketorude avaramaks poleerimine ja sapakal kumm vilises. Ja kuskil Za Ruljomis olnud õpetus, kuda sellele sissepritse teha. Lõpuks väänatud sapu mootorist 150hj välja. Peaks lennuki ära vedama küll. Iseasi, kas julgeks selle käkermootoriga lennata. Sõbra sõber müünud sapaka miskitele kluttidele hoiatusega, et ärge liiga lahkelt gaasipedaali tallake, aga hoiatust ei võetud kuulda ja mootori kolvid-kepsud saadi kaunis rutu laiali.
Postitatud: 16 Juun, 2010 11:43
Postitas Lemet
Õndsal vene ajal sõideti ju sapakaga isegi spetsmasinate grupis Vasalemma karjääris ning täitsa konkureerivalt Lada VFTS ja Seepere/Laudka spetsgrupi Mossega. Iseasi küll, kaua see mootur seda valu kestis, ilmselt oli tegu kuluartikliga...