www.militaar.net

BA - 20













Tegu Maquette mudeliga. Karbi sisu täieli saast. Kõvasti viilimist, pahteldamist ja lihvimist aga tulemus tuli päris hea.




BA- 64B Trofee auto


















Tegu Eastern Expressi firma tootega. Sama moodi oli karbi sisu saast. Urmas on seda eelnevalt mingis vanas teemas kirunud. See on esimene mudel kus katsetasin keevitust ja õllepurgi plekist tehtud poritiibu.
Ärge arvake et olen Hertsog tempo üles võttnud. Need mudelid on valminud Jaanuarist Maini üleslaadimata on veel kaks mudelit. Antud hetkel tegelen jälle lemmik teemaga paberist Kubelwagen typ 82 1:16 millest tuleb oma teema õigel ajal. küsimus suurele ringile...... Ehitasin pool aastat Fiat 126b paberist ja kas oleks huvi et laseks sellest pildid üles kuna tegemist ei ole militaar masinaga.

Täiesti asjalikud ja kurjad "putukad"! Eriti meeldib BA-20. BA-64 puhul häirib kõige rohkem see punane vakstu seal kapotil. Lipukangast see küll eriti ei meenuta.
Viska aga julgelt oma Fiat üles - sõja käigus rekvireeriti ja võeti sõjasaagiks igat sorti masinaid, ju siinne seltskond selle ühe tsivilisti ära kannatab!

Kuigi Fiat 126t sõja ajal rekvireerida ei õnnestunud oleks seda isendit huvitav vaadata küll. Ma olengi enamalt jaolt rahumeelne ja ehitan tsiviiltehnikat.
BA-20 kohta julgen arvata, et see on venemaa teedel sõitnud.
BA-64B poritiivad jätavad väga ehtsa mulje aga keevisõmbluste kvalitteet on alla igasugust arvestust. Nii poorne õmblus oleks isegi N-Liidus lastud lahti lõigata ja uuesti keevitada.
Keegi on mõlemat masinat proovinud püstoliga rajalt maha võtta. Kangema relva kuul, lastuna risti soomust, läheb sellest suht lupsti läbi.

Toomas

Ägedad masinad mõlemad!

Plusspoolele tuleb kanda visadus, et kehvapoolsest toormaterjalist on valmis mudelid sündinud.
Ka toonimine on kulgenud kompleksivabalt ja üldilme laseb aimata, kus masinad on käigus olnud, eriti BA-20.

Aga soomuskahjustuste imiteerimisel võiks olla tiba tagasihoidlikum.
Tunduvad natuke ülepingutatuna. Ikkagi õhuke plaat 6-15mm.

Laternad rikuvad üldilmet. Lihtne oleks klaasiosa puhtaks puurida, värvida sisemus metallikuks ja katta isetehtud klaasiga, tehtud näiteks jogurtitopsi läbipaistvast kaanest.

Keevise imitatsioon on nõksa robustne. Etem oleks olnud sellega üldse mitte vaeva näha. Nii õhukesel soomusel on see nagunii vaevumärgatav.

Dekaalid narmendavad ka. Tasuks kaaluda, on nad alati vajalikud, näiteks BA-20 viisnurk? Ilma oleks ehk etem olnud.

Tundub et siin on kõik juba ära öeldud, kui selliste õhukese soomusega kaetud masinate juures lahingukahjustusi imiteerida, siis tuleks piirduda vaid kuulijälgedega - no et kuulipritsist üksjagu pihta saanud. Vähegi suurema kaliibriga riistapuust lastud tümakas või raskem mürsukild tuli üldjuhul prauhti läbi ja tulemuseks oli suuremate või väiksemate tükkide lahtimurdumine. Too õhuke soomusteras oli üsna habras - ühe FAi restaureerijad olid püstihädas, et keres olevaid pragusid kinni keevitada - tõmbas keevituse kõrvale kohe uue prao sisse.

BA-64 on jah paras õnnetus, kusjuures poritiivad mõjuvad üllatavalt hästi, nii et selles mõttes oled minu arvates õigel teel. Keevitusi plaanides piiritle järgmine kord õmblus kahelt poolt teibiribaga ära, siis ei saa nad nii laiaks minna.

Urmas.