www.militaar.net

Keegi mõistab ütelda midagi Tsiatsungõlmaa (~5 km Võrust edelasse) sõjalise ehitisekompleksikohta? Kummaliselt suur ristkülik (laskerada? lennurajaks lühikesevõitu?) ja suurtüki/ raketipositsioonid?

Kuna kohanimi on sovettidele paras pähkel pureda, siis Nõuka-aegu oli baasil ehk mingi teine nimi? Kas võis olla seotud Sänna-Nursipalu keskmaaraketibaasiga?

Seal asub kohalike militaaride lasketiir. KUP, KL, Lahingukool.
Aga see mets oli Nõukaaeg militaarkasutuses. Üle 50 aasta tagasi möllasid seal tanki- ja laskurväed.

Ehitisi peale ajutiste varjualuste ja (sissevajunud) blindaažide pole, needki kaasaegsed. Lasketiiru taga, 3 vahiposti juures oli mäletamistmööd mingisugune betoonist punker.

Tegemist harjutusväljaga. Kasutavad Kuperjanovi JP, lahingukool, KL.

Varem pidas Kuperjanovi ÜJP enamuse oma väliharjutustest seal. Lasketiirus lasti käsitulirelvist ja tankitõrjerelvist. Lasketiiru kõrval põhjas tehti lõhkamisharjutusi. Lasketiirust lõunas ja kagus asus majutus- e telkimis- ja harjutusala. Olid ka maalused puidust blindaažid (kus mõnikord magati isegi laskemoona-lõhkeainet täis kastil). Need ja staabi ning korrapidamiskohad olid varustatud elektriga (maaalune kaabel). Väliköögile oli samuti oma koht, kus oli ka suurem veemahuti. Laagris oli korra ka maa sisse kaevatud auk-kartser. Oli mitmeid kurilkasid. Samuti olid sõidukite varjamiseks süvendid.

Hiljem blindaažid likvideeriti (üks eraldiseisev lasketiirust kirdes on säilinud). Pataljon redutas metsas jutti ca kuu aega. Siin tegi oma saatuslikud lasud Mart Laar (13.05.1999), samal hommikul oli 6 ajateenijat Kupist jooksu pannud. Ka metsalaagrist käidi jookus, aga seda tehti viisakalt, st homikuks tuldi linnast tagasi - valvepostil olijatega olid kokkulepped.

Tänapäeval on sellest kõigest säilinud mõned suuremad kuivkäimlad. Samas käib nüüd vilgas ehitus. Rajatakse uus lasketiir suunaga põhja. Lasketiiru laskepositsioonid asuvad vana tiiru esimese kolmandiku keskel suunaga põhja. Pakuks, et tegemist on 300 m lasketiiruga? Poolkinnisele lasketiirule on rajatud kuus betoonist põrkeplaatide tala. Ehitatud ka välisöökla ja sihtmärkide ladu. Valmima peaks sildi järgi 30.11.2012.

Luks värk sinna tulemas. Kui meie 2006 oma metsalaagreid seal pidasime, siis oli vist üks kuivkäimla(korralik), mingisugune lagunenud vaatluspost(puidust) ja ridapeldik, mille põrand oli nii mäda et võis läbi astuda. Kaadri telgile andis elektrit kaasavõetud generaator. Kas nüüd on plaanis sinna uued juhtmed ka vedada kogu selle asja majandamiseks, nagu kunagi ammu oli?

Ilmselt mitte. Nüüd hakkavad ilmselt redutama ehitatud hoones (söökla, sihtmärkide ladu).

Täna (06.02.2013) kell 13 avatakse uus lasketiir kos kõrvarajatistega. Vaadake õhtuseid uudiseid.

Vaatasin uudiseid ja tiir on vägev ning kallis. Selles ei saa aru, miks tehti 300 m, kui oleks voinud teha ka 600 m tiiru sisuliselt sama hinnaga, lykates paar äärmist laskerada pikemaks.

Ju jäi ikka pappi puudu.

Aga pikemad lasud ja lasud maastikul saab teha Nursipalus - seal neid laskekohti jagub.

Leo kirjutas:Vaatasin uudiseid ja tiir on vägev ning kallis. Selles ei saa aru, miks tehti 300 m, kui oleks voinud teha ka 600 m tiiru sisuliselt sama hinnaga, lykates paar äärmist laskerada pikemaks.

Esiteks kindlasti raha ja ilmselt mängib rolli ka fakt et keskmise jalaväelase väljaõppes laskmisi pikemale maale kui 300m ei tehta.

Aga pikemad lasud ja lasud maastikul saab teha Nursipalus - seal neid laskekohti jagub.

Nursipalu tiirudes on küll suurim kaugus 250 m, varjualuse alt lastes märklaudaneni.

ilmselt mängib rolli ka fakt et keskmise jalaväelase väljaõppes

Praegust seisu ei tea, aga KVLK-s toimus mõni aastake tagasi regulaarsed täpsuslaskuri kursused.

Ma ei saanud algusest peale aru, miks sinna ainult 300 m kavandati. Kui lasketiiru kaardile pilk peale visata, ei saa ikkagi aru. Kuigi ala on keerulise kujuga, siis oleks hea tahtmise juures saanud viimased laskekohad pikemaks venitada, selle platsi peale, kus praegu söökla asub.

Ainult 6 laskekohta kuni 600 m 24st ehk kohad 18-24 oleks olnud suur abi täpsuslaskurite ja snaiprite treenimisel Louna-Eestis. Tänase seisuga saab seal teha laskeharjutusi TL 1 ja TL2, mis on sisuliselt relvadega tutvumine ja sisselaskmine kuni 300m.

Koik pikemad harjutused tuleb ikkagi läbi viia Aegviidus ja Sirgalas, ehk nende läbiviimine on keeruline, sest nimetatud aladel tahavad lasta ka koik muud pikemad ja raskemad relvad. Lisaks aja- ja transpordikulu meeste vedamiseks.

Teine lollus on piirata lasketiiru kaliibrid 7,62 ja 4500 dzauliga. Seega ei saa seal isegi demolaskmisi teha suurematest relvadest kui 7,62 NATO. Kuulipyydjad ja vallid on piisavad kinni pyydma koiki kuule kuni 12,7 mm, miks on vaja selliseid ajuvabasid piiranguid teha? Haloo, tellige Janes Defence Reviewst natuke ajusid nendele kivipalluritele, kes neid plaane ja eskiise joonistavad

Tehti suur töö ära ja maeti miljonid eurod maha, kuid asi on väga poolik. Kui lugeda kokku Kuperjanovi pataljoni ja Louna-Eesti Kaitseliidu malevate vajadus täpsete laskurite koolitamiseks, siis saame kokku kolmekohalise numbri inimesi. Need soidavad jätkuvalt edasi tagasi Aegviitu ja Sirgalasse, nagu on siiani soitnud, et oma 300-600 m lasud kusagil mujal ära teha. Kui palju selle peale inimtunde ja eurosid raisatakse? Ajakirjanikud on ka toredad, kiidavad seda projekti taevani, selle asemel, et asjapulkadelt vastuseid nouda, miks selline poolik asi tehti suure raha eest?

http://harjutusvali.mil.ee/ul/Tsiatsung ... eeskir.pdf

Kapten Trumm kirjutas:

Aga pikemad lasud ja lasud maastikul saab teha Nursipalus - seal neid laskekohti jagub.

Nursipalu tiirudes on küll suurim kaugus 250 m, varjualuse alt lastes märklaudaneni.

ilmselt mängib rolli ka fakt et keskmise jalaväelase väljaõppes

Praegust seisu ei tea, aga KVLK-s toimus mõni aastake tagasi regulaarsed täpsuslaskuri kursused.

Loe uuesti, KESKMISE jalaäelase. Täpsuslaskur, ei ole keskmine jalaväelane.

Kapten Trumm kirjutas:
Nursipalu tiirudes on küll suurim kaugus 250 m, varjualuse alt lastes märklaudaneni.

Nagu oleks 400 m silti näinud, aga ju mäletan valesti. Paberite järgi 300 m ikkagi on olemas. Ruumi on seal aga nii palju, et võiks vabalt ka 600 m rajada.

Tsiatsungõlmaa uue 300m tiiru mõte on vast selles, et see on piisavalt lähedal väeosale ja piisavalt kaugel linnast. Vanasti oli tagumise vallini ca 500m ja tankitõrje demo tehti ka.

Vanas tiirus olen ise näinud: TT 106mm, TT B300, Mapats, M69, Carl-Gustav, 81mm miinipilduja, ZU 23-2.