www.militaar.net

Teagi, millise rubriigi alla see peaks kuuluma, aga saagu siis siia...ikkagi otsapidi tehnika.

Veidi enne Tsernobõli õnnetust, täpsemalt 1985 aasta 10 augustil toimus Venemaal pea samamõõduline katastroof, mis aga pole siiani väärilist kajastamist leidnud. Ka Enn Vaino on ühes oma raamatus sellest vähe lähemalt rääkinud, kel huvi, saab sealt lisaks lugeda. Aatomiallveelaeva K-31 (nimetuse K-431 sai alus 1978 aastal) seeriast 675, mis oli ehitatud 1964-1965 aastatel Komsomolskis Amuuril, toimus Tšažma lahes reaktori aktiivtsooni ümberlaadimisel avarii, mille tulemusena hukkus kohapeal 10 inimest, veel paarkümmend sai vigastusi. Toimus ümbruse radioaktiivne saastumine, mille laiemat levikut piiras tuulevaikne ilm, tugev udu ja vihm. Töid, mis juba iseenesest kujutasid tõsist ohtu, teostati reegleid rikkudes. Täpsemalt- rikuti reaktori kaane eemaldamise tehnoloogiat. Veel täpsemalt- olid läinud vahetusse erineva pikkusega poldid. Selle tulemusena haaras reaktori kate kaasa reaktorist kütuse"rakukesed" ning toimus topeltplahvatus. Esimene plahvatus rebis reaktorikaane pealt ja paiskas selle vastu laevakorpust. Sealjuures paisati kontrollimatu tuumareaktsiooni tulemusena välja kolossaalne kogus energiat, mis omakorda viis järsule temperatuuritõusule reaktorisektsioonis ja reaktoris endas. Vesi, mis asus reaktoris, muutus auruks ning kustutas reaktsiooni. Kuid veidi hiljem kondenseerus reaktoris olev aur veeks ning ahelreaktsioon jätkus. Toimus teine plahvatus, mille tulemusena reaktori kaas heideti uuesti pealt ning paiskus korpusesse.
Kaks plahvatust ja reaktorikaane löögid purustasid reaktorisektsiooni, mille tõttu tekkis radioaktiivsuse pihkumine ümbritsevasse keskkonda. Kõigele lisaks pumpasid avarii likvideerimisega tegelenud madruste meeskonnad kiiritatud vee sektsioonist otse merre. Katastroofi tulemusena kattis radioaktiivne saaste Dunai poolsaare ning sattus Ussuuri lahe rannikul merre. Mõningatel allikatel kujutavad Tšažma lahe alumised veekihid siiani teatud radioaktiivset ohtu.
K-431 tunnistati peale plahvatust remondiks ja edasiseks teenistuseks kõlbmatuks. Allveelaev keevitati kinni ning avariisektsioon betoneeriti. Peale seda toimetati konserveeritud allveelaev Pavlovskisse, kuhu hiljem loodi Vaikse ookeani laevastiku "räpaste" allveelaevade laoplats, säilitamisele. Koos K-431 ootab seal utiliseerimist ka K-42, mis õnnetuse hetkel asus läheduses.
Õnnetuse tulemusena hukkus 10 inimest. Veel kümnekonnal avastati äge kiiritustõbi ning 39 kergemad kiiritusdoosid. Üldse kannatas radiatsioonist 239 inimest
Venemaal on nüüd tõusnud kisa-kära sündmuse ümber, kuna laeva tahetakse utiliseerimiseks tükkideks lõigata. Lõikajates endis ei kutsu see mõistetavatel põhjustel esile vähimatki vaimustust(seda enam, et reaktoris on kütus veel täitsa alles) ning kuna tundub, et pole enam vist päris endised ajad, siis on tehase töölised keeldunud laeva lõikamast, viidates ohule enda ja lähduses astseva asula jaoks. Kusjuures võib aru saada ka käsu andjate murest- laev on tänaseks päevaks niivõrd läbi roostetanud, et ei suuda enam vee peal püsida. Sestap on tehase Zvezda spetsid kuulutanud tööde läbiviimise täiesti ohutuks. Seda nii töötajate kui ka asula elanike jaoks. Zvezda direktori sõnade kohaselt saab utiliseerimine toimuma klassikalise skeemi kohaselt, mis on töötajatele täiesti ohutu. Teise ülema sõnul seisvat utiliseerimise eripära selles, et reaktorisektsioonis töid ei teostat. "Tänaseks on laev hermetiseeritud, reaktorisektsioon ümbritsevast kindlalt isoleeritud ning ümbrusele mingit mõju ei avalda."
Mida tehase juhtkond silmas pidas, jääb arusaamatuks, sest "klassikaline utiliseerimisskeem" näeb välja niimoodi, et reaktorist eemaldatakse äratöötanud kütus, võetakse maha kiiritamata varustus ning lõigatakse välja reaktorisektsioon ning kaks kõrvalsektsiooni. Peale seda saadud sektsioon hermetiseeritakse, kaetakse korrosioonitõrje materjalidega ning säilitatakse ujuvas olekus. Tähendab- juba kütuse mitteeemaldamine kõneleb tuntavast klassikalisest skeemist kõrvalekaldumisest.




http://www.lenta.ru/articles/2010/07/07/k431/

Veidi pildimaterjali- see peaks siis olema seesama K-42 "Rostovskij komsomolets", mis katastroofi hetkel lähikonnas oli ning hiljem samuti prügimäele saadeti.

Kuskil Koola poolsaarel on ka üks tore laht, mis vist öösiti helendab. Kui võrrelda tuumaallveelaevade arvu ja palju neid käigus täna on, siis vedeleb....üle 100 allveelaeva.

Lemet kirjutas:Veidi pildimaterjali- see peaks siis olema seesama K-42 "Rostovskij komsomolets", mis katastroofi hetkel lähikonnas oli ning hiljem samuti prügimäele saadeti

Ilus pilt.

Leidsin 2005 aasta NG-st artikli samal teemal. Autoriks Aleksei Mitjunin, kes osales 1986-1988 aastatel Tšernobõli katastroofi likvideerimisel, on erilise riski allüksuse veteran ning osalenud rohkem kui kolmekümnel tuumakatsetusel. Kirjutanud üle 60 teadustöö.




Must legend aatomiallveelaevast K-431.
Tuumaavarii vigu korrati aasta pärast Tšernobõlis.
2005-04-22 / Алексей Митюнин - участник ликвидации аварии на Чернобыльской АЭС в 1986-1988 годах, ветеран подразделений особого риска. Непосредственный участник более 30 ядерных испытаний. Автор более 60 научных работ.


Aasta enne Tsernobõli, 10 augustil 1985, toimus nõukogude Liidus suur tuumakatastroof.

Tookord toimus Tšažma lahes paiknevas laevaremonditehases tuumakütuse ümberlaadimisel aatomiallveelaeval K-431 operatsiooni läbiviimise tehnoloogia jämeda rikkumise tõttu plahvatus, mis rebis reaktorilt viietonnise kaane ning paiskas välja kogu selle raadioaktiivse sisemuse.

Kümme inimest, kes viisid läbi korralisi hooldustöid, hukkusid momentaalselt- plahvatus rebis kehad tükkideks, koletuslik radiatsioon aga muutis jäänused biomassiks. Ühele hukkunuist kuulunud kuldse abielusõrmuse põhjal määrati hiljem kindlaks, et plahvatuse hetkel ulatus radiatsioon 90 000 röntgenini tunnis.


Õnnetuse likvideerimine algas stiihiliselt. Esimestena hakkasid avarii tagajärgi kõrvaldama naabruses seisnud allveelaevade meeskonnad. Viibides keset raadioaktiivset kiirgust, töötati milles juhtus, põhimõtteliselt tuhvlites ja aluspesus. Mingeid kaitsevahendeid esimese ešeloni likvidaatoritel polnud, tegutseti nagu tavatulekahju korral. Tulemusena osutusid kiiritatuteks eranditult kõik- ja kuis oleks see saanudki teisiti olla? Kontrolli radiatsiooniolukorra üle toona ju praktiliselt polnud.

Nagu kirjeldasid hiljem sündmustes osalejad, oli vaatamata kärsahaisule, õhus hõljuvale nõele, allveelaeva haigutavast pardast paiskuvatele hiiglaslikele tulekeeltele õhus otsekui peale tugevat äikest tugevalt tunda osoonilõhna- võimsa radioaktiivse kiirguse esimest tunnust. Inimesed haistsid ebatavalist lõhna ega osanud kahtlustadagi, et tegu pole millegi muu kui radiatsiooniga.

Toimunut mõisteti alles siis, kui avanes õudustäratav pilt purunenud reaktorist. Tulekahju õnnestus kustutada alles kahe ja poole tunni pärast. Veel pool tundi hiljem saabus laevastiku avariimeeskond. Väljapääsud tehasest suleti. Kõik inimesed, kes olid kustutustöödes osalenud, koguti tehase territooriumile ning suunati deaktiveerimisse. Riietus võeti ära, kuna see oli radioaktiivne, vahetusriideid aga tehases polnud ning kuni kella kaheni öösel lippasid mööda tehast ringi porgandpaljad tegelased. Kui lõpuks ladudest riided toodi, lasti kurnatud inimesed kodudesse, madrused aga saadeti kasarmutesse.

Tehasest poolteise kilomeetri kaugusel paiknevas Škotovo asulas ei märgatud sel päeval midagi ebatavalist, sest plahvatust ei kuuldud. Alles õhtu saabudes muututi ärevaks- laevaremontijad, kes saabusid alati koju ühel ja samal ajal, hilinesid huba mitu tundi. Siis hakkasid ringi roomama kuulujutud, et tehases juhtus mingisugune avarii. See oli juba hiljem, öösel, aga päeval oli kõik nagu harilikult- kes tegeles õues majapidamisega, kes käis poes, kes magas niisamuti. Lapsed hullasid meres, kuigi hoovus, mis oli haaranud saastunud vett, liigutas seda juba mööda akvatooriumit laiali. Õhtuks lülitati asulast välja side, vältimaks infoleket. Väga sarnane on see kõik Pripjatile 1986 aastal, eks.

On teada, et avarii tulemusena kannatas 290 inimest- 10 hukkus avariihetkel, kümnel diagnoositi äge kiiritustõbi, 39-sal kiiritusreaktsioon. Põhilise osa kannatanutest moodustasid sõjaväelased, kes esimestana asusid avarii tagajärgi likvideerima.

Tragöödia lahes demonstreeris Vaikse ookeani laevastiku rohkearvuliste eriteenistuste täielikku ettevalmistamatust erakorralist reaktsiooni nõudvate ülesannete lahendamiseks. Avarii tagajärgede likvideerimine nõudis üle 2000 inimese ja ligi kümne erineva spetsüksuse oselemist. Tegevuste koordineerimiseks tuli luua komandopunkt, tuua kohale erinevaid eksperte, luua erakorralise olukorra staap ja eriüksused, viia sisse tööde spetsrežiim ning teha koostööd tsiviilstruktuuridega, föderaalorganite jt-ga. Kõigeks selleks oli vaja aega, mida katastroofiliselt ei jätkunud. Tulemuseks olid mitmed vead, samuti ka juba "rahuajal" toimima pidanud ettevalmistuste puudulikus.
Aasta möödudes Tšernobõli avarii likvideerimisel andsid endast teada praktiliselt täpsed puudused, nüüd aga juba märksa eredamalt ning kontrastsemalt
Tšažma lahes toimunu oli omamoodi Tšernobõli õnnetuse ettekuulutaja. Kui Tšažima juhus oleks kohe saanud õige hinnangu, kui selle mastaape ja tagajärgi poleks maha vaikitud ning likvideerimise kogemus oleks avalikustatud, oleks mitmeid parandamatuid vigu Tšernobõlis suudetud vältida.

See on igasugu tsee-peede mahasalgamise ja varjamise otsene tulemus- mingit laiemat lessons learned ei toimu ja järgmisel avariil ollakse samatargad.

Mul vedeleb maal üks venekeelne raamat allveelaevaõnnetustest NSVL-s (sh minumeelest ka lugu ühest Paldiskis uppunud allveelaevast) - täiesti imepõhjused on seal.

See on tüüpiline vene süsteemile - ka nt Korea sõja 1:10+ vene õhukaotuste põhjuseks peeti hirmsat salastamist ja iga rotatsiooniga lükati uusi polke lahingusse ilma, et neile vanade kogemusi edasi oleks antud.

Sellise süsteemiga tekivad mõned tegijad (andekad, veab rohkem) ja ülejäänu on ikka...kulumaterjal.

Väga huvitav lugemine. Tänud, Lemet!
Olen Koola poolsaarel aega teenides mõnda tuumaallveelaeva ka oma silmaga näinud. Olid nagu suured vaalad tavaliste diiselallveelaevade kõrval...

Ühinen asjaajaja kiidusõnadega Lemetile. Väga huvitav ja hariv lugemine.

Tsernobõli katastroofi üks juhtfiguure Anatoli Diatlof oli ka varem ühe alvelaeva reaktori vähetuse käigus tekkinud õnnetuse põhjustaja. Kas selle õnnetuse kohta on ka miskit teada?

Kunagi jäi silma üks artikkel mis rääkis 50ndatel kesk-venemaal plahvatanud tuumatehasest ( eks ikka pommi materjal). Ega keegi sellest miskit rääkida oska? Tundub suhteliselt mahavaikitud teema olevat.

Luciano kirjutas:Tsernobõli katastroofi üks juhtfiguure Anatoli Diatlof oli ka varem ühe alvelaeva reaktori vähetuse käigus tekkinud õnnetuse põhjustaja. Kas selle õnnetuse kohta on ka miskit teada?

Anatoli Djatlovist on üht-teist selles filmis mainitud...allveelaevast küll mäletamist mööda mitte.

http://www.youtube.com/watch?v=uoEgkGNO ... re=related

See film ka umbes paar nädalat tagasi Kanal 2 olnud. Sari kannab pealkirja--Viimane tund. Kui nüüd õieti mäletan siis seal ikka mainis seda tema varasemat allveelaeva apsakat.

Mulle just sellest filmist see repliik meelde on jäänduki, et mehel varem ka eksimusi oli ja kogu eksperimenti tagant kiirustas selleks, et uuesti + punkte teenida ja peainseneri kohale kandideerida.
4. osa esimesel minutil on sellest juttu.

Antud filmis on uskumatult sarnased näitlejad leitud. Muidu ka põnev vaatamine.

asjaajaja kirjutas:Väga huvitav lugemine. Tänud, Lemet!
Olen Koola poolsaarel aega teenides mõnda tuumaallveelaeva ka oma silmaga näinud. Olid nagu suured vaalad tavaliste diiselallveelaevade kõrval...

Taifuuni sees olla lausa saun olnud minibasseiniga, nii pirakas on, kuus jõuti neid valmis... üksjagu suurem kui Kursk, kuigi ka kurski klass on juba üsna suur.

Mis puudutab Tshernobõli, siis seal oli asi ikka üsna pekkis sellise "mänguasjaga" nagu tuumamaterjal... Hakati ju korraldama katset, mida polnud protokollides ettegi nähtud, öövaht kontrollruumis oli nö "teine" klass alles... "punase" nupu vajutamisega tehti asjalik pöördumatus... kuigi see RBMK tüüpi reaktor on spetside poolt niigi ohtlikuks inseneriimeks tunnistatud. Leedu omad pandi kinni õnneks, Sosnovõibor meie naabruses tiksutab vaikselt 4 kella edasi.

Ma tean ühte vene tüüpi kes töötas Ignalinas, vähes sellest, et nende RBMK-1500 võimsus tõmmati maha 1300 peale olla nö "Leedu eurosuunal vaatega" seal juba niigi kõik nüüd "kullast" tehtud, et jama ära hoida...Sosnovõibori kellapommid tiksuvad siinsamas kõrval edasi.

Sosovõbori kohta mõnevõrra hirmutav näide oli vene "vanja" inseneritaiplikkus, et kui jahutusvette lisada saepuru, siis see tihendab ju lekked paisudes... bljä, ma ütlen...