www.militaar.net

Pikka aega on painanud mind ja paari kamraadi küsimus miks leiab Saksa kuulipildujapesadest reeglina erineva markeeringuga laskemoona? Ei erine mitte ainult tootjad vaid tihti on üsna suur vahe ka aastate lõikes.
Millest selline asi tuleneb, kindlasti on kellegil asjale väga lihtne ja loogiline selgitus?

Lennukimoon laeti paiguti lintidesse näiteks sellise valemi järgi: soomustläbistav, trasser, süüte. Tootjad sellisel puhul ilmselt erinevad, tootmisaeg samuti. Ennast õpetati kroonus samuti magasini nii laadima, et iga viies oli trasser. Ja kolm-neli esimest samuti trasserid. Et oleks pimedale kah näha, et moon on otsa saamas. Jällegi võis pisike bandeera, kes kartulikorviga polügoonil padruneid korjas, sellisel puhul moonas tootja ja aja erinevusi täheldada...

Lemet, kas mälu veab alt, või anti teile padruneid vales suhtes välja? Iga kolmas oli trasser või oli iga teine? Näed nüüd hakkab endal kah mälu alt vedama .

Meil anti polügoonil iga viies...sest kõrgem seltskond armastas talveöösse värvilist tuld pritsida. Ja kuskilt pidi raskel sotsialismi ajal kokkuhoid tulema. Samas oli jaokomandörile vistist lausa üks magasin vaid trassereid ette määratud. Sihtmärkide osutamiseks. Muidu pidada jah iga kolmas olema värviline...

Aga kui paarisajast paugust on ca. 100 erinevat markeeringut

oliver kirjutas:Aga kui paarisajast paugust on ca. 100 erinevat markeeringut

Tundub, et oled mõne militaristi kollektsiooni otsa sattunud, muud seletust on sellele raske leida.

oliver kirjutas: Millest selline asi tuleneb, kindlasti on kellegil asjale väga lihtne ja loogiline selgitus?

Üks seletus võiks olla see, et sama kuulipildujapesa leidis kasutust nii 1941 kui ka 1944. aastal. Või oli seal äkki koguni midagi lasketiiru sarnast (õpetati uusi kuulipildureid välja, käidi lihtsalt harjutamas ja prooviti igasugust erinevat moona), nii et paugutati ka näiteks "rahuajal" '42 ja '43. aastal.

Tegemist on ikka 44 aasta pesaga Sõrves. Olen neid pesi üsna mitmeid lahti kaevanud ning erinev markeering on pigem reegliks kui erandiks.
Kuna päris paljud tuttavad koguvad just nimelt markeeringuid siis olen ka ise hakanud sellele vaikselt tähelepanu pöörama.

Sõrves toimusid ju 2. MS viimased lahingud Eestis. Sakslaste olukord oli tolleks ajaks juba üsna hapu ja mõni ime siis, et padrunidki olid pärit varude viimastest jääkidest. Kui ikka juba laskemoonapuudus kummitama hakkas, küllap siis korjati taganedes metsa alt ja mujalt üles kõik, mis püssi/kuulipritsi sisse toppida kõlbas.