Suurtükivägi

[Leo]

Järelveetavate suurtükkide lubatud laskekiirus on olenevalt mudelist kusagil 4-6 lasku minutis, seega läheks üks 40-lasuline lahingkomplekt ära 7 kuni 10 minuti jooksul. Tegelikult ei olegi 100 lasku päevas mingi müstiline number, sisuliselt see lastaks välja 20 minutiga kui hoida laskekiirust 5 lasku minutis. Siis see suurtükkide raua vastupidavus. Mulle on Soome suurtükiväelased rääkinud, et 2000 lasku täislaenguga ja on vaja raua vahetust, kuid kusagilt ametlikest dokumentidest on seda numbrit raske leida. Reaalselt käib nii, et suurtükiväelased lasevad väljaõppe käigus mõnikümmend lasku, valdavalt väiksema ja keskmise laenguga, ainult mõned lastakse täislaenguga, et meeskond saaks teada, kui kõva pauk on. Siis läheb relv koos meeskonnaga reservi ja kordusõppuse käigus veel paarkümmend lasku. Peale seda relva kontrollitakse ja korrastatakse enne kui uuele ringile läheb. Kulunud töökorras relvad lähevad SA reservi. Selge see, et leebe RA väljaõppetsükliga kestaks 1 suurtükk sõna otseses mõttes sajandi. Kui siis on reaalselt vaja lasta 1 DOS ehk 40-50 lasku ööpäevas, siis sellist valu kestaks relv 2-3 kuud. Sellepärast ongi ukrainlastel suur probleem, et vanad relvad on loperguseks lastud ja uusi vaja.

[Kapten Trumm]

Saksa imehaubitsa varjatud puudused tulevad sellest, et relv on võetud kasutusele peale külma sõja lõppu ja sel puudub arvestatv lahingukogemus. Siis tulevadki sellised üllatused välja, et oih, sellest ei võigi päevas üle 100 paugu lasta ja mingi asi jookseb kokku. Kui see oleks korralikult sõda pidanud, siis küllap oleks need probleemid juba ka lahendatud.

Loodetavasti K9 on 38. paralleelil rohkem hagu saanud ja taolised lapsehaigused ei esine.

[davidsoniharald]

Saksa imehaubitsa varjatud puudused tulevad sellest, et relv on võetud kasutusele peale külma sõja lõppu ja sel puudub arvestatv lahingukogemus. Siis tulevadki sellised üllatused välja, et oih, sellest ei võigi päevas üle 100 paugu lasta ja mingi asi jookseb kokku. Kui see oleks korralikult sõda pidanud, siis küllap oleks need probleemid juba ka lahendatud.

Loodetavasti K9 on 38. paralleelil rohkem hagu saanud ja taolised lapsehaigused ei esine.

Imeline järeldamisoskus. Oled sa insener ja/või kahurväelane? Kas külma sõja ajal peeti palju lahinguid? Kas antud relva kasutusele võtu ajal oli ta projekteeritud kasutama kõiki tänaseks kasutusel olevaid moona tüüpe või arendati "eriti kaugele lendav ja suure laenguga" moon hiljem välja, mistõttu üritatakse relva kasutada otstarbel, milleks ta ei olegi projekteeritud?

[Kapten Trumm]

Külma sõja ajal peeti (ainu)võimalikuks suurtükitule massiivset kasutamist, sellest olid ka väga arvukad suurtükiväed.
Kui sa nüüd üritad väita, et külma sõja ajal ei peetud lahinguid suurtükiväe massilise kasutamisega, siis proovi uuesti.
Näiteks Lähis-Idas.

Näiteks USA-s loodud 155 mm liikurhaubitsa M109 kasutamisel on väga suure lahingukogemus ja see on osalenud 13-s erinevas sõjas. Seejuures tehnilistelt omadustelt on tegemist keskpärase relvaga ja nt laskekauguselt kaotab see samale saksa haubitsale tublisti. Esmakordselt kasutati seda juba Vietnami sõjas.

[TTA]

Seda PzH2000 häda on saksakeelses twitteris pisut rohkem lahatud. Häda ei ole mitte laskude arvus vaid teatud USA laskemoona eripärades millega saksa liikurhaubitsat disainides ei arvestatud (Saksa toodab oma moona). Sestap ei tööta mürskude rammimine nii nagu vaja (USA kasutab teistmoodi rammimist liikurhaubitsatel) ja sellest tulenevalt ei istu ka mürsud alati rauas nii nagu vaja. Tulemuseks tunduvalt suuremad rõhud laengukambris lasu hetkel mis omakorda põhjustab tugevamat tagasilööki kui ette nähtud. Kuna PzH2000 laadimissüsteem näib olevat üles seatud tagasilöögi energiat kasutama (mis tundub igati loogiline) siis liigne tagasilöök mõjub kogu süsteemile halvasti.

Suur laskude arv mõjutab kiiret lagunemist vaid kaudselt, mida rohkem laske, seda tõenäolisem, et mürsud saavad kehvalt rammitud ja vigastused tekivad.

[mart2]

... Näiteks USA-s loodud 155 mm liikurhaubitsa M109 kasutamisel on väga suure lahingukogemus ja see on osalenud 13-s erinevas sõjas. Seejuures tehnilistelt omadustelt on tegemist keskpärase relvaga ja nt laskekauguselt kaotab see samale saksa haubitsale tublisti....

Siin siis lähebki akf libedale teele ja hiilib akf davisoniharaldi küsimusest mööda.

Võrrelda 1963.a arendatud M109 (ja selle projekteerimise aegse moona seatud nõudeid) ning alles 1998 ilmavalgust näinud PZ2000 (mille disiainimise ajal olid laskemoonal juba uued võimalused) ? Vahe on 1998-1963= 35 aastat
Õunad ja apelsinid ...

[Kapten Trumm]

Kui sul relvastuse kasutamine näeb välja sedasi, et õppelaskmistel lastakse aeglases tempos üksikuid mürske või A-stanis tehakse harva mõni pisike tuleülesanne, siis võibki juhtuda, et suurema kärtsutamisega juhtuvad üllatused. Ma ise arvaks, et M109ga, millel on rohkelt sõdasid selja taga, sh sõjad intensiivse tulekasutusega (Lahesõda, Iraani-Iraagi sõda, Lähis-Ida sõjad), on ilma taoliste üllatusteta, kuna need on ammu selgunud. Seal võib täna pigem probleem olla relva tehnika vanuses ja väsimises.

[Kapten Trumm]

Vaatasin eile Ukraina stuudiot, kus tekkis huvitav mõttevahetus saatejuht Andres Kuuse ja VVP vahel.
Tahtsin öelda, et nii lihtsustatult ei saa asja käsitleda, et väga väike arv heade TTA-dega relvi kaalub igal juhul üles suure arvu keskpärase TTA-ga relvi.
Suurtükitule kasutus pole ainult täppistuli ja punktmärkide tulistamine, kus pikaraudsed 155d ja HIMARSid ruulivad.
Kui me räägime ka pindalamärkide mõjutamisest (nt vastase kogunemisala pealetungi eel, vastase positsioonide mahasurumine enne rünnakut, vastase reservide juurdetoomise blokeerimine vms), siis kahjuks maksab ka kvantiteet.

Mis aga juhtub top-notch relvadega, kui neile liialt hagu anda, saksa PzH-2000 saatus juba näitab. Pole midagi parata, PzH-2000 raud kuumeneb samamoodi nagu D-30 oma ja üritades vastase massi tasakaalustada suurema lasketempoga, koormatakse relvad lihtsalt üle ja ongi katki.

2xHIMARS on väga tasemel asi vastase mürsuvirnade ja ülepääsude tabamiseks. Samas kui metsa taga põllul 5 km rindest rivistub vastase PTG rünnakuks ja asub alal 2x2 km, siis sinna minuarust parem tellida Gradi divisjoni (18 relva) tuli. Ehk siis igale asjale eri lahendus.

[TTA]

2xHIMARS on väga tasemel asi vastase mürsuvirnade ja ülepääsude tabamiseks. Samas kui metsa taga põllul 5 km rindest rivistub vastase PTG rünnakuks ja asub alal 2x2 km, siis sinna minuarust parem tellida Gradi divisjoni (18 relva) tuli. Ehk siis igale asjale eri lahendus.

Aga miks mitte 2x 18 relvalise 155mm pataljoni kogupauku kasutades kas SMArt155 või BONUS laskemoona? 72 ühikut tehnikat kustutatud ja PTG ei sõida kuhugi. 720x122mm raketti on esiteks hulka vähem mõjusam (üks rakett 75x75m ruudu peale olukorras kus soomuk vajab lähi või otsetabamust) soomuse vastu, kaalub hulka rohkem ja ilmselt ei olegi väga palju odavam. 36 mürsku vs 720 raketti tähendab 20x hinnavahet olukorras kus tõenäoline hinnavahe on ca. 50x BONUS-e ja üksiku (tehaseuue, sest vanu varusid enam pole) 122mm raketi vahel.

Väidan, et kaks korda kallim hind kogupaukude vahel on okei, arvestades hulka suuremat efektiivsust ja hulka väiksemat logistilist jalajälge. Ukrainas nähtavate laskemoonaladude purustamise valguses on muuhulgas lõpuks tõusnud päevakorda ka nö lolli moona meeletult suurte kubatuuride varjamine ja liigutamine lahinguväljal.

[Kapten Trumm]

Lolli moona varjamine ja liigutamine VF vastu ei ole eriline teema, sest VF ei oma HIMARSe ja veel paljusid asju (näiteks USA kõikvõimsa luure abi).
Seepärast meie nappide mürsuvirnade kallale nad sedasi ei tule. Kui Kiievis antakse ameeriklaste poolt sulle iga 4h tagant sateliitluure update (fantaseerin siin), kus miski on, siis sellise infoga saab paljugi teha

[kaur3]

Trumm, ei pea fantaseerima, sest mingi USA info jookseb ukrainlastele nobedalt kohale. Mul on lihtsalt küsimus, kas nende tahvelarvititega anti ka USB-kaabel Himarsitega ühendamiseks või on seal mingi teine standard?
https://web.archive.org/web/20220705085 ... raine.html

[Juhani Putkinen]

Kaur, ma ei tea, vaid ainult arvan:

Tabletile tuleb luureinfo, näiteks vaenlase mingi tähtsa objekti, nagu relvaladu kohta. Arvan, et HIMARSil on eraldi oma tulejuhtimissüsteem, millesse on vaja sisestada igasugust info ja siis anda laskekäsk.

[kaur3]

Juhani, see vist oleks igale "liiklejale" vajalik äpp, mis saadab teavitusi tuleulatusse ilmunud vastase laskemoonaladude kohta ilma vajaduseta infotelefonile helistada

[Walter2]

Juhani, see vist oleks igale "liiklejale" vajalik äpp, mis saadab teavitusi tuleulatusse ilmunud vastase laskemoonaladude kohta ilma vajaduseta infotelefonile helistada

Just - midagi Waze sarnast kuhu saab politseipatrullid ära märkida..

[Leino]

Kahe otsaga asi, kes hakkab valideerima sisestatud andmeid? Tõe pähe mingit märget kuskil kaardil ei saa võtta.