www.militaar.net

Natuke oleks abi vaja. 1939a. teame me kõik, et, kui Eesti poleks piire lahti teinud, oleks järgenenud rünnak Eesti vastu.
Septembri teisel poolel oli N. Liit koondanud Eesti idapiiri taha umbes 136,2 tuhat meest, 1318 tanki, 1535 suurtükki ja 600 lennukit. Leningradi sõjaväeringkonda oli koondatud umbes 300 tuhat meest. Kindral Meretškovi väite põhjal oldi võimelised neid arve kahe nädala jooksul kahekordistama. Rünnakuvalmis oli Soome lahel ja Läänemerel olnud punalaevastik.
Kas keegi teab, mis marki olid need tankid, suurtükid ja lennukid
Milline oli punasõduri tavaline relvastus tol ajal, enne Talvesõda
Kui kellegil on midagi lisada või parantada minu poolt välja toodud andmetes, siis palun tehke seda.

Muuseas, kas see väide vastab ka tõele. Pean silmas oli neil võimalik seda teha

Kindral Meretškovi väite põhjal oldi võimelised neid arve kahe nädala jooksul kahekordistama.

Soovitan sul soojalt läbi lugeda raamat nimega "Sõja ja rahu vahel",peatoimetejaks Enn Tarvel.Selle teema uurijale on see lausa kohustuslik materjal.Võib julgelt väita,et kui te loeksite selle raamatu läbi,siis oleks praegune teema täiesti mõttetu.See raamat on mul riiulil olemas,kuid ma ei viitis hakata vaeva nägema ja tsiteerima.Eriti võttes arvesse viimasel ajal saadud "komplimente"...

Tankide tüübid T-26ja BT -5 enamus.
Lennukid DB-3 hävitajad I-15 ja I-16
Leningradi ümbrusse oleks ehk jah võimalik koondada 600000 meest . Eesti vastasele rindele ei oleks nad kõik küll ära mahtunud .

Vene sõduri relvaks oli tavaline vint .Aga oli juba ka automaatpüsse.

Tankide tüübid T-26ja BT -5 enamus.
Lennukid DB-3 hävitajad I-15 ja I-16
Leningradi ümbrusse oleks ehk jah võimalik koondada 600000 meest . Eesti vastasele rindele ei oleks nad kõik küll ära mahtunud .

Vene sõduri relvaks oli tavaline vint .Aga oli juba ka automaatpüsse.

Oskad Sa öelda palju oli 1318 tanki hulgas T-26 ja BT-5 -e, mis marki tanke veel oli

Mehi oleks olnud Nõukogude Liidul siia saata, ka 6 000 000, aga kas nende siia toomine oleks ka reaalne olnud. Kas kas rongiliiklus oleks seda kannatanud. Varustuse järele toomine. Kuhu nad panna, kui piiri äärde maha visata, siis oleks isegi Eesti kiviaegsed pommitajad võinud suuri kaotusi tuua
Tahn öelda, et see Kindral Meretškovi väide on kuidagi väga julge. Võib olla ikka kekutas natuke. Mehed olid olemas, aga kahe nädalaga selline kogus siia toimetada
Huvitav kas ta pidas silmas ainult mehi või arvas, et suudab kõike kahekordistada Seda kahe nädalaga. Tundub kuidagi utoopiline

ehk siis küsimus on sisuliselt tollase leningradi ja pihkva ümbruse raudteede läbilaskevõimes. sama küsimus huvitaks mind ka praeguse aja kohta. kui palju mahtus siis ja mahuks praegu mehi ja varustust läbi venemaa üsna kitsaste transpordiliinide?

siin on juttu natuke liitlaste dessandist ja laias laastus on seal näidatud, et iga mehe kohta pandi maha u. pool tonni varustust, ning edaspidi vajas iga diviis u. 700 tonni varustust päevas. sõja algul võisid need vajadused mõnevõrra väiksemad olla, kuid mingi ettekujutuse need numbrid asjadest annavad.

Üks 50-60 vaguniline rong võimaldab transportida umbes pataljoni suurust üksust koos varustusega. edaspidi läheb vaja ühte sellist rongi päevas, et tagada täiendav varustus kahele diviisile. juba olemasolevad ligi 400 000 meest vajasid u. 20 rongi varustust päevas. täiendava 300 000 mehe regiooni toomine kahe nädala jooksul ja varustamine eeldaks vähemalt ühte saabuvat rongi iga 30 min. kohta, eeldades, et osa transpordist on teostatav autotranspordi või laevadega. samapalju peaks neid ka tagasipöörduma, et ei tekiks kuhjumist. arvestamata ei tohi jätta ka tsiviiltransporti, mida ei saa kaheks nädalaks seisma panna. Leningradi minimaalsete vajaduste tagamiseks võis minna u 15-20 rongi päevas ...

minu arvutused on ligikaudsed ega tugine objektiivsetele allikatele.

Madis22
just Madis, seda ma mõtlesin, sõnastasid minust palju selgemini.

Aga 1941 aasta juunis oli rongide vahe alla 30 min kõvasti nii 15 -20min .Usun et samasuguse tempo oleksid nad saavatanud ka siis .

on sul midagi, millele selle väite tõestamiseks viidata? ei küsi norimise pärast ... asi tegelikult kah huvitab ...

Lisaks loetletud NSVL relvastusele veel ca 150 soomusautot BA-10,
millised olid 3-teljelised, relvastatud 45 mm kahuriga ja kahe kuuli-
pildujaga. Tõepärase info Nõukogude Liidu relvajõududest ja tema
kavadest saab venekeelsest Mihail Meltjuhovi raamatust "Stalini käest
lastud võimalus" (Upushtshennõi shans Stalina. Sovetski Sojuz i borba
za Evropu: 1939 -1941. Dokumentõ, faktõ, suzhdenija). Moskva 2000,
kirjastus "Vetshe".

Oma aja kohta oli BA-10 vägagi hea masin
tegemist pole küll Eesti piiriga , aga sobima peaks ikka . Kui Madis22 küsis minult kus pärinevad rongide liikumise ajad siis minul oli vanaisa raudteel tööl Kärkna jaamas ja sealt see info .

Hakkasin mõtlema et kuskohas BA`l need kaks kuulipildujat olid? Kabiinis, tornis kahuri kõrval? Olid need Maksimid või Degtjarjovid?

kas soomustläbistav kuul,selle soomust ka pureda suutis??

Tegemist oli Degtjarjovid tankivarjandiga asusid üks tornis ja teine ees

taipohh kirjutas:kas soomustläbistav kuul,selle soomust ka pureda suutis??

Noh, soomust oli tal 10-13mm, seega tankitõrjepüss laskis vabalt läbi.