Venemaa-Eesti vaheline võimalik konflikt aastal 2022 ?

[S-2]

Kui Venemaa tõesti ründab Balti riike, siis teeb ta seda absoluutselt üllatades ja nõnda, et lääne luure ei suuda rünnakuplaani tuvastada. Vastasel korral Venemaa ei ründa ja võime rahus edasi elada.

Oletame, et kõik eelmises lõigus toodud nõuded on täidetud. Luure on ära petetud ja Venemaa on mitu aastat järjest õppusi NATO piiri ääres korraldanud.

Äkkrünnak algab loomulikult õhust. Õhurünnak hävitab Balti riikide side- ja radarsüsteemid, juhtimiskeskused, lennuväljade juhtimiskeskused ja lennurajad ning väeosade hooned. Loomulikult saavad hävingu osaks kõik laod (kesklaod, väeosade laod). Isikkoosseis hukkub kasarmutes häiret saamata. Rünnaku edukuse võti on üheaegsus ja ootamatus. Mis peamine suure kahju saab teenistuses olev isikkoosseis ja hävitatud saavad laod, sest pole ju hoonet, mille olemasolust vene luure ei teaks. Ladude hävitamisega on hävitatud ka enamus mobilisatsiooni relvastusest ja varustusest. Alles jääb peamiselt see, mis kaitseliitlastel kodudes on. Lennuväljade ründamisega blokeeritakse nende kasutamine. Näiteks Leedus baseeruvad NATO lennukid ei saa isegi viga, vaid neil pole kohta kus startida. See on diplomaatliselt väga oluline.

Nüüd küsimus asjatundjatele. Kas üheaegne oluliste objektide rünnak on võimalik?

Kohe pärast rünnakut algab dessant, maismaarünnak ja mereblokaad. Jah see võtab aega, aga ilmselt suudavad venelased sellega ennem hakkama saada, kui NATO abi meieni jõuab. Pealegi tuleb Venemaa välja kohe võimaliku tuumarelva kasutamisega, soovides samal ajal suurriikidega läbirääkimisi pidada ja ettepanekuga konflikti mittelaienemist Baltikumist välja poole. Ilmselt lääs nõustub. Selle nõustumise tulemusel hiiliv okupatsioon jätkub.

Kuidas me täpselt 60 päeva venealasi Ida-Virus ja Kagu-Eesti kinni hoiame, kui nende dessandi suurus meie tagalasse ületab meie isikkoosseisu? Meil ole selleks ajaks ka eriti mob.varustust säilinud.

Dessandi (ka õhudessandi) võimalust näeb ka rootslaste tehtud "Balti riikide kaitsemudel". Meil kisub seis väga hapuks.
Lääs müüb meid ajutiselt maha ja alustab Venemaaga läbirääkimisi. Aga ajutised asjad kestavad vahel ikavikugi. Venemaa ettepanek on hoida konflikt ainult Baltikumis ja saada lääne nõusolek "rahuvalve" paigutamiseks Baltikumi. Aeg läheb ja üha enam kinnistub Baltikum Venemaa osana.

[Kapten Trumm]

Arvestades õhuseire praegusi ja peagi lisanduvaid võimekusi (passiivradarid) on selline ootamatu äkkrünnak üsna ulmeline asi. Meil on võime see kindlasti avastada (vähemalt kasarmust jõuab uttu tõmmata), kuid ei ole võimet seda väärata.

Praeguse TPS-117 radari avastamiskaugus on 450 km, mis tähendab, et kontrollitakse kogu Loode-Venemaa õhuruumis toimuvat.

Arvestades, et meie läheduses on vaid kaks sobivat lennuvälja, algab enne sellist aktsiooni suurem lennuliiklus - koondatakse lennukeid, tehakse suurendatud arv treeninglende jne. See EI JÄÄ märkamata. Ma arvan, et see radar on kaugelt parem vene omadest. Venelaste saast lasi Leedus selle Trojanovi ka läbi.

http://www.lockheedmartin.com/data/assets/8408.pdf

Sellele lisanduvad lähiaastatel ostetavaad Ericson Giraffe radarid, mis avastavad vastast ka puulatvade vahelt. (vähemalt sellele radarile viitab ajakirjanduses ilmunu).

http://www.army-technology.com/projects ... amse3.html

Lisaks räägivad kuulujutud ka sellise asja saamise perspektiivist

http://www.army.cz/acr/vera/veraeeng.pdf

Lihtsalt küsimus on, kuidas ründajat tagasi tõrjuda. Aga mingi kõikehõlmav üllatusrünnak õhust on praegu ja lähiajal vähereaalne. Ärge samastage vene õhujõudusid NATO omadega. Mingi 10 lennukit, mis õppuste ajal provokatsioone teevad, suudavad üle piiri tulles hävitada suhteliselt vähe - igal juhul ei saa rääkida sõjalise vastupanu tasalülitamisest.

[oleeg]

Äkkrünnak algab loomulikult õhust.

Väga resoluutne väide, milles mina oma suures rumaluses pisut nagu kahtleks.

Mis võiks küll sellise väite aluseks olla ?

o

[Kapten Trumm]

Arvestades
a) olemasolevat tehnikat
b) aprillisündmusi

oleks loomulik esimene lüke nende objektide saboteerimine kohaliku 5. kolonni poolt, keda assisteerivad teadagi kuskohast saadetud "nõuandjad".

piir ise on praegu suuresti selliste radarite valve all, kus märkamatult inimene enam üle ei kõnni, rääkimata sõjaväeüksustest.

[oleeg]

Kõlab mõistlikult.

terv
o

[Madis22]

Kas te teate kuidas keedetakse konna? Kui konn visata kuuma vette, siis ta hüppab sealt välja ja pääseb eluga, kuigi kõrvetatud nahaga. Et konna keeta pannakse ta külma vette, kus tal on hea olla, hakatakse vett pikkamööda soojendama ning konn ei saa arugi, et ühel hetkel on vesi liiga kuum ja ta keeb ära. Kõige ohtlikum on meile just analoogilises stiilis teostatud rünnak. Asjad lähevad muudkui pingelisemaks, ning üritades asja mõistliku riigi kombel poliitiliste nootidega maha rahustada, magatakse maha moment, kus "rahutagajad" üle piiri tulevad.

Sellise poliitilise mängu käigus on väga olulisel kohal nö. varjatud mobilisatsioon. Üritades ametlikult ja avalikult poliitiliste nootidega olukorda rahustada valmistutakse siiski salaja rigi relvastatud kaitsmiseks. Kõige kiirem ja varjatum võimalus selleks on pronksmäsu ajal rakendatud kaitseliidu (või vähemalt aktiivsema osa sellest) tunniajasesse valmisolekusse viimine: meestel seljakotid pakitud ja koos saabaste, vormide jne-ga autosse pandud, kohe võtta kui vaja. Sellest natuke suurema valmisoleku tagaks käsk kaitseliitlastel relvad koju võtta. Sündmus ei vajaks poliitilist otsust ja oleks täide viidav ilma ajakirjanduse tähelepanu äratamata ...

Mis puutub õhuruumi kaitsesse võimaliku agressiooni korral, siis liitlaste hävitajad peakohal oleks vist ainus reaalne abi mida oleks võimalik saada vaid loetud tunnid pärast poliitilise abistamisotsuse koostamist. Ma olen suht veendunud, et jäärapäise lausründe korral eesti vastu, ei kontrolliks venelased eesti õhuruumi üle nädala. Ma ei usu, et meie nato liitlased ei võtaks oma õhuturbe üksuse baasi vastast rünnakut nende üksuse ründamisena, isegi kui lennukid terveks jäävad.

[Kasutajanimi]

nojah minu tagasihoidlik arvamus, väike võrdlus iisraeliga:
nende juutidega kellega ma olen rääkinud, olen aru saanud et sõjaväeteenistus on elu osa, mitte midagi sellist millest eemale hoida iga hinna eest, naistel 2 aastat, meestel 3 aastat
meil üritatakse eemale hoida ja minnakse tööle-õppima et võimalikult kiiresti raha kokku ajada, vähemalt seni olen sellist asja palju näinud

mina küll ei usuks et vallutajad lubaksid igalühel läände putkata, 'fašistidele fašistide palk', noh, vaadake mida nad tšetšeenias tegid/teevad
muidugi kui iga mees püss käes metsa jookseb, on veel tõsisem kuidas kaitsta peresid FSB repressioonide eest
mind ennast ei lastud sõjaväkke kuna mul on lampjalad, aga kui venelased tulevad pole mul muud teha kui metsa joosta ning saada tapetud.

relvastuse poolelt, ma usun et tanki- ja õhutõrjerelvad oleksid palju paremad kui tankide ja lennukite soetamine, lihtsam kaasas kanda, lihtsam peita, odavamad ja teevad töö ära kui on inimesi kes oskavad neid käsitseda
terve rahvas püssi alla oleks veel utoopilisem kuna tänapäeval on inimesed rohkem huvitatud klubidest ja alkoholist ja mittemidagitegemisest

või midagi sellist ma arvan. pole tervet teemat lugenud ning ehk ma kordan midagi mida on juba kirjutatud : P

[Kapten Trumm]

Relvade poolest on küsimus selles, mis on meie sõjaline eesmärk. Kui meie sõjaline eesmärk on blokeerida vastane juba piiril, siis me ilma rasketehnikata hakkama ei saa miskit moodi.

Kui meie eesmärk on harrastada reegliteta sõjapidamist kergete jõududega ja igal pool, siis on raskerelvad tüliks jalus. Sellist harrastasid tsetseenid, kui samal ajal "föderaalsed rahuvalvejõud" nende naisi vägistasid, majapidamisi hävitasid ja genotsiidi korraldasid.

Eesti pole kahjuks või õnneks ühes suures sõjas osalenud ja seetõttu levib eksiarvamus, et sõdur CG-ga on see lahinguvälja peremees. Afganistanis ja Iraagis nii ongi, ainult see pole see sõjastsenaarium, mis meid kõige rohkem kollitab.

Ajaloost pole teada ühtegi sõda, kus vastase lennuväge oleks löödud õhutõrjerelvadega. Vietnamis, Iraagis ja mujal on ÕT kasutajad (kelle ÕT on meie omast kaks suurusjärku võimsam) suutnud arendada vaid heal juhul häirivat tegevust.

Näiteks Lahesõjas olid liitlaste kaotused 0,04% lahigulendude koguarvust, st see ei ole isegi häirimine.

Analoogselt Afganistanis - kui Stingerid sundisid venelasi kõrgelt lendama, siis korrigeeriti ka taktikat ja siis tegid Tu-22-d auulidele vaippommitamist ja muud masinad puistasid oma pomme kõrgelt.

Küsimus on sõjalises eesmärgis.

[ixc]

Kunagi räägiti mulle ühest võimalikust venemaa rünnaku viisist. Nimelt siis olla peipsi taga kusagil dessant väeosa mille lahingkooseisus on 80000 meest+ transportöör soomukid, väeosa hoitakse täies valmiduses. Häire korral peaks see väeosa suutma 48h hõivata eesti suuremad ja strateegilisemad objektid. Lennukitelt visatakse siis maha mehed koos soomukitega. Soomuk siis suudab ka varustust kanda ja mehi transportida, lisaks veel tule tugi. Väeosa pidavat olema võimeline 2 kuud omal jõul toime tulema ja tegutsema.
Eesti ei suudaks 48 h isegi mitte mobilseerimise käsku vastu võtta, valitsus on nii ära peedistatud oma raha ahnuses, et lause oksele ajab. Ok kui suudetaksegi midagi teha siis vast 10000 meest ikka leiab, 4000 meest koos ajateeniatega peaks pidevalt meil vist kusagil jõlkuma kuid ikkagi vähe nagu.
Paljud ei tea enam kuhu või mida teha, järel õpe juu puudub, ma ei tea kas relvastuski sama enam on(juu seda juudi rauda ikka veel jagub).
Nii et, mingit rind rinnavastu võitlemisest ei saa juttu ollagi.
Ja arvan, et paljudel on siin foorumis õigus, sõjad ei hakka päeva pealt, kõiksugu liikumine tekitab kära ja seda jälgitakse hoolega.
3-4kuud ennem teatakse raudselt, et nüüd läheb andmiseks.
Olen täitsa kindel, et ennem rünnakut tekitab venemaa baltiriikides poliitilise kaose ja mulle tundub, et seda võimalust otsitakse pidevalt.

[Madis22]

No tegelikult on see peipsitagune üksus (pihkva dessant diviis) kümme korda väiksem. Osa sellest peaks olema hõivatud tsetseenias. Diviis on ümberorganiseerimisel elukutseliseks, seetõttu alamehitatud. Rahu ajal mehitatakse nö valmidusüksused 80% ulatuses, varustust on jah, 100%. Ühe pataljoni kopteritega maandamiseks on vaja 5*5 km suurust maaala. Eestis on 28 sobivat maantee lõiku transpordilennukite maandamiseks. Sellise diviisi iseseisev tegutsemisvõime on mitte 2 kuud, vaid 72 tundi. siis on otsas toidumoon, kütus ja ka laskemoon, kui vastutegevust on. Et need kohad, kuhu see dessant maanduda saab on teada ja nagu eelpool kirjeldati - me teame kui nad õhku tõusevad, siis on võimalik nende saabumiseks valmis olla.

Muuseas - mitu soomukit mahub ühte transpordilennukisse ning palju on vaja transpordilennukeid,et terve diivis korraga koos soomukitega kuskil maha prantsataks.

[Kapten Trumm]

Kunagi räägiti mulle ühest võimalikust venemaa rünnaku viisist. Nimelt siis olla peipsi taga kusagil dessant väeosa mille lahingkooseisus on 80000 meest+ transportöör soomukid, väeosa hoitakse täies valmiduses. Häire korral peaks see väeosa suutma 48h hõivata eesti suuremad ja strateegilisemad objektid. Lennukitelt visatakse siis maha mehed koos soomukitega.

Vot sedasi tekivad jutud võitmatust dessandist (homme on veel den dessantnikov ) ja uskujate hulgas valearusaam kaitse võimalikkusest.

Et aru saada öeldu idiootsusest :

1. Tegelikult tähendab 80 000 meest (BMD mahutab 7 in), et selleks on vaja üle 10 000 soomusmasina. Kahtlen, kas sellist arvu üldse olemaski enam on.

2. Il-76D mahutab selliseid masinaid max 6 tk. 80 000 mehe maandamiseks on vaja ühekorraga ca 1700 lennukit.

3. Suurim Il-76D arv oli NSVL ajal 310. VF õhujõududes on nende suurim arv olnud 210

Tegelikult läbib Eesti kaitseväe keskmine ajateenija 100 m iga kell 20 sekundiga. Selle tempoga vallutab autodeta jalavägi ühe ööpäevaga Peterburi

[stilett]

Tegelikult põhjendas kolleeg Madis22 kõik väga ilusasti ja täpselt ära. Lisaks ainult juurde, et Peipsitagune diviis pole mitte 10 nimetatust väiksem, vaid enamgi veel. Venemaa ise tunnistab, et komplekteerimine nn lepinguliste meestega käib äärmiselt visalt ja inimmaterjali kvaliteet jätab soovida paremat...

[ghost]

Nii need lennukid alla tulevad kui üle koormama hakata. IL-76MD veos normaalolukorras:
Kuni 145 sõdurit + nende varustus (inimesi võimalik ka rohkem vedada, kuid siis varustus kannatab – reeglina siis mehed ja varustus tasakaalus, sõltuvalt autonoomse oleku pikkuse vajadusest), või

БМД 3tk + meeskonnad + varustus, või
БМП tüüpi 3tk + meeskonnad + varustus, või
БТР tüüpi 2tk + meeskonnad + varustus.

Mõningaid numbreid. Standardselt läks vaja ühe dessantdiviisi vedamiseks ühe diviisi koosseisu lennukeid IL-76MD. 3 masinat lennukis + 21 meest + nende varustus. Vastavalt siis 81-108 lennukit olenevalt mõlema poole komplekteeritusest. Siia juurde veel planeeringus lennukitega teisele ringile minek, millega tuuakse kohale kõik edasiseks tegutsemiseks vajalik.
Kaheksakümnendate lõpus oli N-Liidul üle 400 IL-76 erinevate modifikatsioonidena puhtalt transa jaoks. Nendele lisaks veel spetslennukid IL-76 baasil.

[Kapten Trumm]

Il-76 kasutamine dessandi maandamiseks vastase territooriumi kohal eeldab ikka täielikku kontrolli õhus toimuva üle, vastasel juhul on tegemist iga hävituslenduri/ÕT rakettide operaatori unelmaga, suured, aeglased ja hästi plahvatavad sihtmärgid

Nüüd on võti NATO käes, kui nad saadavad siia paar eskadrilli hävitajaid, siis võib sellise asja samahea kui unustada.

Tegelikult on isegi kahtlane see, kas Nõukogude armee oleks suutnud oma dessantdiviise kuskile NATO territooriumile reaalselt maandada, kui õhus oleks lääs esimest viiulit mänginud.

Tegelikult ei ole adekvaatne taktika hakata dessandiga maa peal sõdima. Adekvaatne taktika on dessant hävitada õhus - nii on võimalik hävitada minimaalse pingutusega maksimaalselt vastase sõjajõudu - 1 rakett ja roodu enam pole...

Selleks, et dessanti hävitada õhus, peab omama selleks vastavaid relvi - "külma sõja vanarauda" - need on aga tunnistatud meil ametlikult mõttetuks kraamiks.

[S-2]

Küsimus siis selles, et kas Venemaa omab stealh tehnoloogigaga lennukeid või mitte? Kui jah on asi ikkagi teoreetiliselt ja eelpool öeldut arvestades tehtav.