www.militaar.net

Sattusin täna netis sellise pildi otsa. Huvitav riist, millal sellised üldse kasutusel olid ja kuidas seda nimetati.Kas neid on veel säilinud ka kusagil ?

http://jjpildid.files.wordpress.com/201 ... .jpg?w=840

http://jjpildid.wordpress.com/

lant kirjutas:Sattusin täna netis sellise pildi otsa. Huvitav riist, millal sellised üldse kasutusel olid ja kuidas seda nimetati.Kas neid on veel säilinud ka kusagil ?

http://jjpildid.files.wordpress.com/201 ... .jpg?w=840

http://jjpildid.wordpress.com/

Esiplaanil on jalgratas, tagapool aurumasin mis veskis seadmeid käitas.

http://en.wikipedia.org/wiki/Portable_engine

Huvitav riist, millal sellised üldse kasutusel olid ja kuidas seda nimetati.Kas neid on veel säilinud ka kusagil ?

automoto foorumist näeb pilte

Raplas

Tabiveres
Ühe sellise tükkideks keevitamist ja vanarauda vedamist mäletan 70-algusest Rasinal. Kõige levinum kasutusala oli vist rehepeksumasina käitajana.

Filmis "Tants aurukatla ümber" sai vistist asja isegi töös näha. Tartu lähedal EPA Põllumajandusmuuseumis peaks neid rehepeksu garnituure käitavaid massinaid (siinkohal tuleb vägisi meelde meite kultuslik Hundisilma talu ja Euroabi korras saadud Viljapeksu garnituur koos tagavararihmadega)ka töökorras olema.

Viljapeksumasin pidada jõude seisma. Eks need, kes Õhtulehte loevad, teavad täpsemalt...

Selle asja nimi on lokomotiiv ehk siis iseliikuv aurumasin. Traktori eelkäija. Et oli ise raske ja liikus aeglaselt, siis millegi vedajana tast eriti asja polnud. Liigutas iseennast ühest kohast teise ja kasutati paikse jõuallikana, peamiselt rehepeksumasinate käitamiseks, nagu juba märgitud.

Eks ikka lokomobiil...See, mis oma jõu saab aurumasinalt ja rööbastel vaguneid veab, on lokomotiiv.

Lemetil õigus jah. "Kurat, naabrimehel sulane masinas, mul jälle mitte midagi"

Eestis on tõepoolest vanemas keelepruugis aurumasina kohta levinud ka nimetus lokomotiiv, inglise keelses ruumis tundub, et selle sõnaga märgitakse rohkem ikkagi raudteel ja ka maanteedel liikuvaid(steamroller) transpordivahendeid

http://en.wikipedia.org/wiki/Steam_locomotive

Meestel (tagant neljas ja esimene) on nagu Eesti sõjaväe vormid seljas.Nii, et pilt on vist pärit kuskilt peale 1930 a.
Masin kindlasti ikka vanem.Arvata võib, et ikka 1800 millegagi.

Aurumasin on ka meil lihtsalt aurumasin, lokomotiiviks jäi kuni lõpuni see iseliikuv rööbasteta põllumajanduslik aurumasin (rööbastel liikuv lokomotiiv oli vedur juba päris varakult eesti keeles). Aurumasinat, mis näit. kuskil meiereis või tehases asus ja millel iseliikumise võime puudus, lokomotiiviks ei kutsutud - see oli lihtsalt aurumasin. Mats Traadil oli ka Tants aurukatla ümber, mitte aurumasina ümber.... Aurumasin on lokomotiivi osa, nagu diiselmootor on traktori osa.
Mis nende riistade kasutamist taludes puudutab, siis esimesed ilmusid 19.saj. lõpupoole ja rohkemal arvul 20. saj. algul ja olid kasutuses kuni EW lõpuni ja viimased nägid kolhoose. Kuid juba enne 1940.a. leiti, et sisepõlemismootor on jõuallikana tasuvam et rehepeksugarnituuri ringi ajada. Aurumasin on võimsusühiku kohta kobakas ja väikese kasuteguriga, sellest hoolimata, et kütet saab aia tagant. Hiljem neid uutena enam ei ostetud, vanad pidasid hästi vastu. Seetõttu ei saa tootmisaasta järgi enamasti öelda, millal mingi lokomotiiv Eestisse jõudnud on. Meile kõlbasid veel siis kui mujal hakkasid juba moest minema, muretseti pruugitult.

Kuulge ärge nüüd oma mälule enam lootke ja võtke nüüd ikka mõni tark raamat ka lahti...

Lokomobiil on paikne või veetav aurumasin ja lokomotiiv on vedur.

Praegu kontrollisin üle: VÕS 1983, Entsüklopeediline Võõrsõnastik 1937, Väike Entsüklopeedia 1938, Meyers Konversation-Lexikon 1897...vaadake ise veel üle, aga ärge neid enam segamini ajage. Kui lokomobiilidest artikleid otsida, siis peale Eino Pillikse neid keegi polegi kirjutanud.

Kindlasti nii ongi, aga kas rehepapp seda võõrsõnastikku, ammugi kedagi meiereid luges üts lokomotiiv puha!

Noh läks natuke segamini... Igaljuhul osa nendest viljapeksumasina ringiajajatest liikusid täitsa ise - aeglaselt ja kolisedes. Võib näha ka filmis, mis on Tants aurukatla ... järgi tehtud. Neid nimetati isesõitjateks, nagu ma praegu käepärast olevast eestiaegsest teatmikust loen. Igal juhul on lokomobiilil rattad all ja aurumasin üks tema osadest. Sorry, lokomotiivid!
Lokomobiili heaks omaduseks loeti nende võimalust ülekoormamiseks, 12 hobujõulisest sai vajadusel kätte 22 hj. Teine hea omadus oli lihtne ehitus ja hooldus - ja see oligi kõik hea.