Kaadrimuudatused

[Health]

Mul PM-i kontot ei ole. Aga üldiselt on selline anonüümne klatš ajakirjanduses väga häiriv Võiks olla ikka mingi vahe Keskerakonnal ja Kaitseväel ses mõttes.

Eks see mõneti näita, et EKV on tavaline osa ühiskonnast ning selles toimuvad muudatused pakkuvad piisavalt huvi ka tavainimestele, või vähemalt auväärsemate Kroonika kloonide lugejatele.

[an2]

Ise mõtlen sama. Siis kui ta 1. brigaadi juhatas polnud ju mingit kriitikat tema vastu.

Olen kuulnud kriitikat - ta ei meeldinud paljudele.

Algne tekst muudetud. Jääb ainult, et kriitikal võib olla alust.

[Martin Herem]

Ausalt öeldes väga kummaline ja ootamatu sisuga artikkel.
Ajakirjanik teenib loomulikult leiba ning teadmata KV sisu, võibki nii kirjutada kui ... autoriteetne allikas või allikad talle sellist infot annavad.
Mulle tundub, et nendele allikatele ei meeldi mitu asja. Kindlasti ei meeldi Palm. Aga mulle tundub, tema on vaid vahend. Mingil põhjusel ei meeldi väga paljudele aga ka Diviis. Möödunud kuude jooksul on avaldatud mitu artiklit, mis üsna ümmarguse jutuga ja kohati ka teadmatust demonstreerides, kritiseerivad Diviisi loomist. Nii et ma ei teagi, kas tegemist on järjekordse Diviisi sarjamisega või mustatakse lihtsalt järgmise KVJ kandidaati.
Põhimõtteliselt on artiklis paar totakat väidet.
1) Ükskõik kui ebameeldiv inimene on Diviisi ülem, diviisi staabi komplekteerimine käib inimeste määramisega, mitte konkursiga vms. Seepärast ei saa üksuse ülema iseloom väga palju mõjutada üksuse komplekteerimist.
2) Samas põhjusel ei saa rääkida, et Diviisi "värbamine" pole kulgenud hästi.
3) -20% personali viitab aga üldisele probleemile, mitte sellele kas Diviis või selle ülem tegevväelastele meeldib.
See näitab, et allikas ei ole kursis KV protsessidega, kuid hinnanguid tahab väga anda.

Et Palm on suhted brittidega tulikuumaks ajanud ja nõuab taktitundetult mingeid asju, on minu arvates küll väljamõeldis. Kuidas keegi sellise järelduse on teinud või miks nii väidab, on mulle päris arusaamatu. Kellegi mustamiseks võib muidugi igasugu soga ajada. Ja mis see üldse olla võiks mida selliselt nõutud on, ei kujuta ma ka ette.

Minu ametiaeg peaks kestma detsembrini 2025. Uus KVJ määratakse ära mitte hiljem kui jaanuaris 2025. Kas keegi alustas juba "valimiskampaaniaga" või on siseinfot, et uut KVJi on vaja varem? Kui kampaaniat teha, siis tuleks oma fookus suunata riigikaitsekomisjonile ja valitsusele. Sellise "mainekujunduse" tegemine avalikus meedias ei too kellelegi kasu. Kui see just polegi eesmärk - mustata kaitseväge. Ühes olen ma päris kindel, ükski tegevteenistuses olev kindral, sh kommodoor, sellist kampaaniat ei korralda.

Seda, et mina olen leebe, on muidugi tore lugeda. Aga "väga leebe" ja "... ei ütle midagi halvasti väljas" näitab, et allikas vastandab sihilikult või ... pole asjadega kursis.

Kokkuvõttes tahan ma aga juhtida tähelepanu hoopis teisele asjale.
KV on tänaseni arenenud päris hästi. "Tugitoolisportlased" võivad ju kritiseerida ja osalejad ise unistada aga väga palju paremini seniste ressursside ja motivaatoritega poleks minu arvates jõudnud.
Kaks aastat tagasi hakkas aga olukord drastiliselt muutuma. Tegelikult olime juba alates 2019 alustanud teatud arusaamiste ümberkujundamisega - kaitseväe põhiülesanne on võita sõda. Kuni sõda pole, tuleb selleks ettevalmistuda. Kõik muu on vähetähtis. Mäletate - orkester, sportlased,kaplanid ... tavavormid jne. Enne Ukraina sõja eskalatsiooni 2022 aasta alguses hakkas ka lisaressurss tulema. Ühel hetkel märtsis 2022 ütlesime väga konkreetselt, et vanade meetoditega enam ei saa. Kui enne võis loota, et Venemaa ei võta ette suurt sõda ja olukord maailmas ei soosi seda, siis nüüd muutus või paistis olukord palju hullem.
Täna on materiaalset ressurssi rohkem kui kunagi varem. Inimesi aga eriti rohkem pole. Mina arvates tuleb samas eesmärke saavutada oluliselt kiiremini kui siiani oleme harjunud. Selleks on vaja teisi meetodeid. Siiani võisime hüpata unepealt 2.20, kuid võiduks on vaja 2.50 ehk maailmarekord. Ja tänaste meetoditega seda ei saavuta.
Vot nüüd ongi konflikt. Iga muutus on ebameeldiv. Kui motivatsioon (võimaliku sõja reaalsus) on ka erinev kui ülemal, kuid viimane ikka kõvasti nõuab, siis on olukord päris pingeline. Võimalik, et KV juhtkond paneb segast. Võib olla on meetodid valed. Võib olla pole selle materjaliga üldse võimalik 2.50 hüpata. Võib olla ...
Täna on KV inimesed ja üksused saanud käsu KVJ-lt:
Diviisi staap olgu hinnatud 2024.
Diviisi "tuled" (K9, HIMARS, Harpy) olgu võimelised funktsioone täitma 2025.
Diviis täiendav lähimaa ÕT (Piorun) olgu kasutuses alates 2023.
KMÕT peab olema valmis oma funktsioone täitma alates 2025.
Maakaitsele olgu lisatud täiendavad 10 000 võitlejat kergejalaväerühmadena malevate, malevkondade ja komaniide alluvuses 2023
Laevatõrje peab olema võimeline funktsioone täitma alates 2024.
... ja need on ainult avalikud detailid.
Seda konflikti iseloomustab hästi kangelaspioneeri väide ühes teises teemas:

Lisaks on paljudel peale ajateenijate kantseldada ka reservüksus (selle varustus, lahinguplaanid ja koosseis), mis mõnel juhul on ise pea täiskohaga töö. Taaskord- põhitöö arvelt.

Mul tuleb ahastus peale kui keegi nimetab reservüksuse - SÕJAAJA ÜKSUSE ülesandeid lisaülesanneteks põhitöö arvelt ... "väga leebe KVJ" hakkab siin lihtsalt lõugama. Ongi lõuanud. Ikka on leebe.

[Smith]

Minu ametiaeg peaks kestma detsembrini 2025. Uus KVJ määratakse ära mitte hiljem kui jaanuaris 2025.

Vabandan oma ajaloo mittetundmist, aga mis põhjusel on KVJ ametiaeg piiratud 5+2 aastaga? Martin Herem on 49 aastane, Eesti Vabariigis hetkel karjääridelil nii kõrgel, kui see üldse võimalik on. President võib kaks ametiaega järjest olla, KVJ mitte. Kui inimesel on tulevikuvisooni, enesekindlust, autoriteeti ja tervist, siis kuidagi imelik Ta ametiaeg lõpetada, sest lihtsalt seadus on selline. Minu arvates on Martin Herem vaieldamatult taasiseseisvunud Eesti parim KVJ ja isiklikult on kahju, kui teda tuleb välja vahetada. Kaks järjestikust ametiaega oleks igati okei.

[Runkel]

7 aastat tipus on kõva tegemine igal juhul. Kuigi osad poliitilised jõud tahtsid akf Heremit varem maha võtta, siis mu meelest tähtis küsimus on, mis saab edasi. Võimalik, et kaasatud on juba karjäärinõustajad ja muud spetsialistid, kes uusi radu avavad. Tahaks loota. Võib-olla soovib KVJ kõndida peale ametit mööda metsi nagu Fred Jussi. Nii aastakese. Aga kuidas neid oskusi riik või liitlasstruktuurid saaks edasi kasutada? Kurb küll, kui tuleb jälle poliitik. Kuigi mul nt hr Terrase vastu ta poliitilises tegevuses pole vähimatki (kui siis roheskepsis), ja ma kaalun europarlamendivalimistel tõsiselt taktikalist hääletust tema kui EKREIKE poolt vastupidiselt eelmisele korrale, siis sooviks ikkagi midagi etemat...

[Martin Herem]

Täna on ülivähetähtis mida kunagi hakkab tegema tänane KVJ.
Minu jaoks on ainult üks küsimus oluline kuni viimase päevani teenistuses: Kuidas me võidame sõja, mida alustab meie vastu VF?
Kui selle küsimuse vastuseks on järgmise KVJ nimi, siis sellest saan ma aru.
Aga kindlasti ei mängi siin rolli see, mida teeb Herem pärast KVJi ametit.

[Poti soldat]

7 aastat tipus on kõva tegemine igal juhul. Kuigi osad poliitilised jõud tahtsid akf Heremit varem maha võtta, siis mu meelest tähtis küsimus on, mis saab edasi. Võimalik, et kaasatud on juba karjäärinõustajad ja muud spetsialistid, kes uusi radu avavad. Tahaks loota. Võib-olla soovib KVJ kõndida peale ametit mööda metsi nagu Fred Jussi. Nii aastakese. Aga kuidas neid oskusi riik või liitlasstruktuurid saaks edasi kasutada? Kurb küll, kui tuleb jälle poliitik. Kuigi mul nt hr Terrase vastu ta poliitilises tegevuses pole vähimatki (kui siis roheskepsis), ja ma kaalun europarlamendivalimistel tõsiselt taktikalist hääletust tema kui EKREIKE poolt vastupidiselt eelmisele korrale, siis sooviks ikkagi midagi etemat...

Eks Terrast ju üritati alguses saada ka mingitele kõrgetele EL ja NATO militaar ametitele, see poliitikukarjäär oli rohkem varuvariant. Europarlamendis tiksumine on KVJ kaliibriga isikule muidugi juba selgelt varajane pensionipõlv.

[tuna]

5+2 süsteem tekkis, kui KVJ võeti välja põhiseadusest. Kui nüüd mälu alt ei vea, siis oli ühes esimestest eelnõudest otse kirjas, et KVJ tohib olla ametis ainult ühe viieaastase ametiaja. Kuna aga samal ajal taheti ära kaotada ka ülemjuhataja institutsioon, siis tekkis veider olukord. Viimane määrati teatavasti ametisse sõja ajaks. Kui aga ülemjuhatajat ei ole ja on ainult rangelt viis aastat ametis olev KVJ, siis mis saab sõja ajal? Lahingud käivad, KVJ on hiilgav väejuht, aga viis aastat saab täis ja kõik. Tühja sest sõjalisest edust, seadus on seadus. Seda ma mäletan, et lugesin järjest kasvava imestusega uusi eelnõu variante, kus seda probleemi püüti lahendada igasuguste intellektuaalselt huvitavate ettepanekutega. Lõpuks jäädi 5+2 süsteemi juurde. See kahtlemata lahendas probleemi, mis saab sõjas siis, kui KVJ on lõpetamas oma viie-aastast perioodi. Aga mis saab siis, kui tal saab täis seitse aastat, sellele pole vastust tänapäevani.

[gorilla]

Täna on ülivähetähtis mida kunagi hakkab tegema tänane KVJ.
Minu jaoks on ainult üks küsimus oluline kuni viimase päevani teenistuses: Kuidas me võidame sõja, mida alustab meie vastu VF?
Kui selle küsimuse vastuseks on järgmise KVJ nimi, siis sellest saan ma aru.
Aga kindlasti ei mängi siin rolli see, mida teeb Herem pärast KVJi ametit.

Jookseb.

[Smith]

Kuidas me võidame sõja, mida alustab meie vastu VF?
Kui selle küsimuse vastuseks on järgmise KVJ nimi, siis sellest saan ma aru.

KVJ’l on keskne roll võitmises nii enne sõda kui ka sõja ajal,
selles ei tohiks kellelgi kahtlust olla. Igatahes tobe seadus, mis probleemi see lahendab on minu jaoks segane. Asi peaks ikkagi olema nii, et saab viis aastat täis, vaadatakse kõik kandidaadid uuesti üle, kui ametis olev KVJ on endiselt parim siis jätkab. Miks valida vägisi keegi muu?
Ukraina sõda näitab meile ka ilmsekalt seda, mis roll on liidritel ja nende autoriteedil võitlejate motivatsioonile, seda siis mõlemal pool.

[Kapten Trumm]

Siin foorumist on see kuidagi mööda jooksnud. 21. juuli Postimehes oli pikk artikkel akf VVP raskustest diviisi tegemisel ja selle protsessi mõjust tulevase KVJ isikule.

Äkki mõni osanvnäpp võtab selle üles otsida.

[muhgel]

Siin foorumist on see kuidagi mööda jooksnud. 21. juuli Postimehes oli pikk artikkel akf VVP raskustest diviisi tegemisel ja selle protsessi mõjust tulevase KVJ isikule.

Äkki mõni osanvnäpp võtab selle üles otsida.

Tegelikult ei ole, vaata lihtsalt eelmist lehte.

[Kapten Trumm]

Ausalt öeldes väga kummaline ja ootamatu sisuga artikkel.
Ajakirjanik teenib loomulikult leiba ning teadmata KV sisu, võibki nii kirjutada kui ... autoriteetne allikas või allikad talle sellist infot annavad.
Mulle tundub, et nendele allikatele ei meeldi mitu asja. Kindlasti ei meeldi Palm. Aga mulle tundub, tema on vaid vahend. Mingil põhjusel ei meeldi väga paljudele aga ka Diviis. Möödunud kuude jooksul on avaldatud mitu artiklit, mis üsna ümmarguse jutuga ja kohati ka teadmatust demonstreerides, kritiseerivad Diviisi loomist. Nii et ma ei teagi, kas tegemist on järjekordse Diviisi sarjamisega või mustatakse lihtsalt järgmise KVJ kandidaati.

Tahtmata siin lahata kellegi isikuomadusi (olen siin VVP-ga sarvi ristanud mõnda aega), siis juhtimise teemal on üldiselt see, et sellised Elon Muski tüüpi inimesed püsivad ametis vaid talle endale kuuluvas firmas, suhtlus huvigruppidega (nii sisemiste kui välimistega) on tänapäeval üsna tähtis kriteerium. Et see on ekstra vajalik kunst kõikidega normaalselt läbi saada ja kui vaja, siis kannatlikult seletada, miks nii ikka vaja on.

[Runkel]

Mõnele võib põhjalik ja hea argumentatsiooniga vastamine olla ka küsimusi tekitav, mõnitab vä? Tollest PM artiklist suurt tulu pole, ma arvan. Mind drilliti kunagi, et feedback is a gift, siis eks see nii olegi, et konstruktiivne kriitika on väärtus. VVP jätab igatahes avalikkusega suheldes ja siin väga hea mulje. Üldisemaltki, kaitseväe kõneisikud sõjaajal on suhtlemisel avalikkusega jätnud mulle isegi ootamatult tugeva ja hea mulje - ja see ring on lai! Tsiviilametites võiks neil samuti menu olla. Loodetavasti tunnetatakse kaitseväes sees seda ka valdavalt nii.

[A4]

5+2 süsteem tekkis, kui KVJ võeti välja põhiseadusest. Kui nüüd mälu alt ei vea, siis oli ühes esimestest eelnõudest otse kirjas, et KVJ tohib olla ametis ainult ühe viieaastase ametiaja. Kuna aga samal ajal taheti ära kaotada ka ülemjuhataja institutsioon, siis tekkis veider olukord. Viimane määrati teatavasti ametisse sõja ajaks. Kui aga ülemjuhatajat ei ole ja on ainult rangelt viis aastat ametis olev KVJ, siis mis saab sõja ajal? Lahingud käivad, KVJ on hiilgav väejuht, aga viis aastat saab täis ja kõik. Tühja sest sõjalisest edust, seadus on seadus. Seda ma mäletan, et lugesin järjest kasvava imestusega uusi eelnõu variante, kus seda probleemi püüti lahendada igasuguste intellektuaalselt huvitavate ettepanekutega. Lõpuks jäädi 5+2 süsteemi juurde. See kahtlemata lahendas probleemi, mis saab sõjas siis, kui KVJ on lõpetamas oma viie-aastast perioodi. Aga mis saab siis, kui tal saab täis seitse aastat, sellele pole vastust tänapäevani.

Minu mäletamist mööda ei olnud see 5+2 aastat teema seotud ülemjuhataja institutsiooniga või küsimusega sellest, mis saab siis, kui sõda või sõjaoht tabavad meid kaitseväe juhataja ametiaja lõpus. Seda juba ainuüksi sel lihtsal põhjusel, et +2 aastat ei lahenda probleemi juhul, kui sõjaoht peaks meid tabama sellesama kahe „lisa-aastase“ ametiaja lõpus, st selles mõttes pole ju vahet, kas kaitseväe juhataja ametiaeg on 5 või 5+2 aastat – täpselt sama „probleem“ võib meid tabada mõlemal juhul, kusjuures selle 2 „lisa-aasta“ määramiseks tuleb ikka läbi teha täpselt samasugune juriidiline protseduurika, mis 5 „põhi-aasta“ puhul – selleks on vaja kaitseministri ettepanekul tehtavat Vabariigi Valitsuse otsust ja enne seda veel Riigikogu riigikaitsekomisjoni (mittesiduva) seisukoha ärakuulamist.

Minu mäletamist mööda tekkis see „lisa-aastate“ teema hoopis järgnevalt. Esiteks, täna seda enam keegi eriti ei mäleta, kuid kuni 2006. aastani ei olnud kaitseväe juhataja ametiaeg ajaliselt mitte millegagi piiratud (v.a. piirvanusega, mis näiteks selliste suhteliselt noorte inimeste nagu Kert ja Kõuts, või ka hiljem Terras ja Herem polnud üldse teemaks). St tegemist oli peaaegu nagu eluaegse ametiga, millest lahkuti vaid siis, kui presidendil mõõt täis sai (Einseln, Kert), või siis, kui inimene ise suvatses lahkumisavalduse sisse anda (Kõuts). See asi tuli kõigile ootamatult meelde 2006. aasta sügisel, kui Riigikogu hakkas ametisse nimetama järgmist kaitseväe juhatajat (Laaneotsa) – siis tehti Riigikogus kiirkorras valmis ja kiideti kõigi fraktsioonide poolt harvaesineva üksmeelega heaks kaitseväeteenistuse seadus, millega määrati kaitseväe juhataja ametiaja pikkuseks 5 aastat ja punkt. Oleks toona rohkem aega olnud, oleks võibolla jõudnud mõelda selle peale, miks just 5, aga mitte 4, või 2x5, või hoopis kohe 7 nagu mõnedel teistel „põhiseaduslikel institutsioonidel“. Aga juhin tähelepanu sellele, et 2006. aasta sügisel ei olnud Põhiseaduse muutmine, ülemjuhataja institutsiooni kaotamine vms veel teemaks, vaid Laaneotsa ametisse nimetamine toimus samamoodi nagu eelmistel kordadel, st presidendi ettepanekul Riigikogu hääletusega. Taheti vaid kiirelt lahendada probleem, et kaitseväe juhataja ametiaeg poleks piiramatu (asja iroonia seisneb selles, et erinevalt nt Kerdist ja Kõutsist oli Laaneots 2006. aasta sügisel juba üsna lähedal kõrgema ohvitseri toonasele piirvanusele, mistõttu muudeti kaitseväeteenistuse seadust toona kiiruga veel selliselt, et Laaneots saaks oma piirvanust ületades siiski 5 aastat kaitseväe juhatajana ära teenida. Aga saadi targalt ja ettenägelikult aru, et järgmine kaitseväe juhataja võib taas tulla „poisikeste“ seast).

2007. aasta kevadel algatas president Toomas Hendrik Ilves põhiseaduse muudatuse, millega kaotati Põhiseadusest kaitseväe juhajata (ja ülemjuhataja) senine ametissenimetamise kord ja üleüldse need mõisted. Iseenesest oleks võinud „ülemjuhataja“ institutsiooni sarnaselt kaitseväe juhatajale säilitada Põhiseadusest madalamatel asuvates õigusaktides, kuid toona leiti (ja mina arvan, et see oli õige), et kaitseväel võiks olla üks ja ainus juhataja nii rahu kui sõja ajal, st see inimene, kelle Vabariigi Valitsus parajasti on sellesse ametisse määranud. Ja mis puudutab seda „järjepidevust“, siis iseenesest ei olnud toona kuskil määratud, et rahuaegne kaitseväe juhataja ja sõjaaegne ülemjuhataja peavad olema üks ja sama isik – president oleks võinud, kui oleks tahtnud, teha ettepaneku nimetada Riigikogu poolt ülemjuhatajaks (või määrata ise sõja korral) hoopis keegi teine, kui see, kes eelmised aastad oli kaitseväge juhtinud.

Kuna presidendi põhiseaduse muutmise ettepanek ei saanud 2007. aastal konstitutsiooni koheseks muutmiseks vajalikku 80+ häält, kinnitati muudatused uuesti ja reaalselt jõustusid 2011. aastal Riigikogu järgmise koosseisu poolt. Umbes nendel aegadel valmistati ette ka mõningaid muudatusega seotud teisi seadusemuudatusi, sh vaadati otsa kaitseväe juhataja ametiaja pikkusele. Leiti – ilmselt põhjendatult – et senine „5 aastat ja punkt“ on liiga piirav, eriti olukorras, kus enamike teiste Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatud asjapulkadel (kantslerid, riigiasutuste peadirektorid) oli kõigil võimalus kaheks 5-aastaseks ametiajaks (mis jälle teistpidi võttes on minu isiklikul hinnangul liiast – harva, kui teine 5-aastane ametiaeg kellelegi veel au ja kuulsust toob). Toodi igasuguseid (teoreetilisi) põhjendusi, miks võiks kaitseväe juhatajal olla võimalus ka pikemaks ametiajaks (nt mis saab siis, kui mingid tema alustatud reformid on pooleli, või mis saab siis, kui pole parajasti väärilist järeltulijat võtta jne). Mängiti igasuguste erinevate variantidega, sh vist 2x5, aga ka näiteks 5+1+1+1+1 (st võimalus ametiaega ühe aasta kaupa pikendada kokku 4-ks aastaks) ja lõpuks jäädi selle 5+2 juurde. Ei välista (aga ei mäleta), et põhjendusena kasutati toona ka seda „ülemjuhataja“ küsimust, aga veelkord – mina nende asjade taga sisulist ja loogilist seost ei näe.

Praktikas on see „mis saab siis, kui sõda puhkeb juhataja ametiaja lõppedes vms“ lahendatud muuhulgas läbi selle, et alates alates Terrasest on nii järgmise kaitseväe juhataja määramine kui ka olemasoleva kaitseväe juhataja ametiaja pikendamine 2 aasta võrra faktiliselt ja juriidiliselt ära otsustatud umbes aasta enne muudatuse „jõustumist“, st nii Terrase kui Heremi ametiaja pikendamine otsustati valitsuses ära aasta enne „lisa-ametiaja“ reaalset algust ja Heremi määramine otsustati valitsuses ära pea aasta enne reaalset ametisse asumist. Seda tehakse eelkõige selleks, et varakult ja eos lõpetada igasugused kaitseväe-sisesed või ka poliitilised „tõmblused“ teemal, et kellest saab järgmine nr 1, kui ka selleks, et uus inimene oleks varakult teada ja tal oleks piisavalt aega uue ametiga tutvuda jne. Aga muuhulgas tagab selline „vähemalt aasta ette määramine“ selle, et igal hetkel on ametis kas „täisvolitustega“ kaitseväe juhataja, või siis pikalt ette teada inimene, kes kaitseväe juhataja funktsioonid vajadusel päevapealt üle võtab, isegi kui selline asi peaks toimuma sõjaohu tingimustes.