Arvestada tuleb seda, et suurlinna evakueerimine ei toimu tundidega mõõdetavas skaalas. Orkaani trajektoorid ei ole eriti täpselt prognoositavad. Sellist poliitikut on vast raske leida, kes korraldab "ennetava" evakuatsiooni nt 72 tundi ette ja 32 tundi enne H-hetke selgub tõsiasi, et orkaan nõrgeneb 2 kategooriani või suundub mujale. Miljardilised kahjunõuded, poliitikukarjääri lõpp ja vangla supp elu lõpuni võib olla alternatiiv.
Tulem nõustuda, et Katariina aegne föderaalne tegevus oli...nõrk. Samas, mis on meile sellest teadmisest kasu, kas õigustamaks seda, et meil oleks nõrgem? Sest teatud osad toimisid ja kogu pesuveega ei maksa last üle parda heita - enamik elanikest jõudis ohutusse kohta, kohalejäänutele olid varjendid ja nagu mehhanism käivitus, algas ka epitsentrist kannatanute evakueerimine (1. päeval 42 000 inimesest - suures osas airliftiga).
Kas Eestis on täna olemas emergency broadcasting 10 suurima ohu kohta - häiresignaalid, raadiosse/telesse minevad ettevalmistatud teadaanded? See on kriisivalmiduse veepealne ja kõige odavam osa? Siin ühtes teemas oli arutuse all - Eestil on olemas radar, mis suudab jälgida ballistilise raketi lendu. Noh venelane katsetab Iskanderi meie peal näiteks. Aga mis selle teadmisega peale hakata, kui operaatori laual puudub nupp, mis paneb sireenid huugama ja mispeale lähevad kohe eetrisse vastavad broadcastid?
Meil on tänaseks mis? Tallinna rahadega hangitud mõned Päästeametile allutatud sireenid Tallinnas ja riigi rahadega, peale Pärnu jama ostetud sireenid Pärnus, mõlema nupp Päästeametis. Mis on kasu avastamise võimest ja varakult määratud impact point'ist, kui seda infot pole kuskile anda - ja kui annaks, siis pole ka kuskile peitu pugeda.
Minuarust kipume siin teemas vaatama teiste riikide prohmakaid, õigustamaks mittemillegi tegemist (seal on kah vilets - loogika). Samas läheb laps koos pesuveega üle parda - tänases seisus oleks sellises olukorras EV käpuli omadega ja ohvrite arvu võid kümnega korrutada - ma ei tea, et täna oleks Eestil võimekus evakueerida kümneid tuhandeid inimesi ööpäevas. Kas Eestis on olemas pre-equipped varjendid?
See, et Eesti sooritus oleks võrreldavas proportsioonis suurõnnetuse puhul
(veel) nõrgem ja ohvreid oleks tõenäoliselt rohkem, sellest saab iga mõtlev inimene aru ilma midagi tõestamata.
pidanuks evakuatsioon toimuma juba selgelt valitsuse vahenditega ja organiseerimisel
USA valitsusel ei olegi mingeid vahendeid, millega suurlinn havi käsul tühjendada, sest mäletatavasti elab USA-s oluline osa rahvastikust valglinnastutes, kus puudub igasugune ühistranspordivõrk massiliseks evakuatsiooniks, samuti puudub selleks vajalik transport ka relvajõududel. USA evakuatsiooniplaanid olid juba külma sõja ajal arvestusega, et elanikud evakueeruvad oma autodega, vastavalt kindlatele marsruutidele ja riiklikult on selle lihtsustamiseks ette nähtud meetmed nagu kiirteede tagurpidi käima panemine ja eelnevalt ettevalmistatud teede ümbersuunamise vahendid. Telepildis võis neid ka Katariina ajal näha. Kes ei jõua või ei saa evakueeruda, nendele on ette nähtud varjendid.
NSVL strateegia oli seevastu riiklikult organiseeritud transport, mille tippnäiteks on vast terve Pripjati linna evakueerimine 1200 rekvireeritud bussi kasutades ühe päevaga. Vahe on selles, et Pripjat oli suht väike linn. Näiteks tuumaohu korral oli Eestis ette nähtud Tallinna evakueerimine, kohapealseid varjendeid oli ca 60 000 inimesele. Ülejäänud pidid lahkuma.
Laulame, mehed....
