BE-200 efektiivsusest.
Postitatud: 16 Okt, 2010 21:55
Veidi OT, aga vast huvitab...Eks me mäletame kõik sellesuviseid metsatulekahjusid Venemaal ja naaberriigi suurt puudust kustutusvahenditest. Vaevalt jäi ka kahe silma vahele peaminister Vladimir Putini kenitlemine kustutuslennuki Be-200 komandöriistmel
Ja jätkuv kiidulaul tuntud headuses, mille võib kokku võtta tuntutd väljendiga “…не имеет аналогов в мире…”
Prantsuse nädalaajakiri “Air et Cosmos” võttis ilmutada Pjotr Butovski artikli, mis võib ka lugupeetud foorumlastele huvi pakkuda. Artikkel pealkirjaga “Küsimused Be-200 kohta” on pühendatud lennuki, mida kasutati sel suvel suuremõõduliste metsatulekahjude kustutamisel Venemaa keskrajoonides, efektiivsuse analüüsile ning Eriolukordade Ministeeriumi kavatsusele osta täiendavalt kaheksa sedasorti masinat.
Nagu märgitakse artikli alguses, osutusid kõik hinnangud turuosa kohta , mida uue amfiiblennuki programmi käivitamisel silmas peeti, ebaõigeteks. Pessimistlike hinnangute kohaselt hinnati turu mahtu Be-200 jaoks ekspertide poolt 400 masina kanti, optimistlike prognooside kohaselt aga 800 lennuki ümber. Siiski osutusid mõlemad numbrid reaalsusest kaugel olevaks. Ühinenud Lennukiehituskorporatsiooni presidendi Aleksei Fedorovi sõnul ei osutunud Be-200 lennundusturul populaarseks. “Hindame maailmaturu mahtu Be-200 jaoks järgmise 15 aasta jooksul 50-70 lennuki suuruseks” arvab praegusel hetkel A. Fedorov.
Välismaalt on lennukit alates 2004 aastast paar korda rentinud Itaalia ja Portugal. Mitmel korral on seda esitletud ka Prantsusmaal, Kreekas ja Saksamaal. Kuigi lennuki väljatöötajad lootsid, et pärast mitmekordseid esitlusi suudetakse masinat maailmaturul realiseerida, ei olnud neil lootustel määratud täituda.
Kui lähtuda Be-200operatiivkasutuse võimalustest, siis põhipuuduseks on sellele lennukile sobivate veevõtukohtade, mida meeskond saaks paakidesse vee varumiseks kasutada, vähesus. Portugalis sai Be-200 kasutada vaid 13 veekogu, samal ajal kui amfiiblennuk “Canadair” sai vett võtta 63 veekogul.
Samal ajal , kui Be-200 tegevustsoonis oli kuni 10 km kaugusel veekogu, suutis vana lennuk heita põlengukoldesse tunni jooksul 69 tonni vett. Sama aja jooksul suutis lennuk CL-215 visata vaid 23 tonni vett,
CL-415 aga 27 tonni
Žurnaal toob eraldi võetuna näitliku statistika Be-200 ja CL-415 kasutamisest Samaara lähedal toimunud metsatulekahjude kustutamisel. Sealt on näha, et 5 ja 6 augustil viskas üks Be-200 tulekoldesse 60 reisiga 483 tonni vett , s.t. igapäevaselt heideti alla 242 tonni vett. Sealjuures suudeti ühe käiguga mööda veepinda korjata vaid 8 tonni vett, mitte 12, nagu väitsid masina väljatöötajad.
Järgmise kolme päeva jooksul viskasid kaks Itaalia lennukit CL-415 tulest haaratud metsamassiividele kokku alla 1713 tonni vett, sooritades sealjuures 290 väljalendu. Ümber arvestatuna ühe lennuki kohta tuleb välja, et igapäevane veepuistamise norm oli 285 tonni, kusjuures ühe käiguga veepinnal tangiti keskmiselt 5,9 tonni.
Sel kombel, esitades võrdleva analüüsi kokkuvõtted, tuvastas ajakiri, et CL-415, olles oma massi ja gabariitide poolest Be-200 enam kui kaks korda väiksem, osutus kokkuvõttes vene lennukist efektiivsemaks.
Ja jätkuv kiidulaul tuntud headuses, mille võib kokku võtta tuntutd väljendiga “…не имеет аналогов в мире…”
Prantsuse nädalaajakiri “Air et Cosmos” võttis ilmutada Pjotr Butovski artikli, mis võib ka lugupeetud foorumlastele huvi pakkuda. Artikkel pealkirjaga “Küsimused Be-200 kohta” on pühendatud lennuki, mida kasutati sel suvel suuremõõduliste metsatulekahjude kustutamisel Venemaa keskrajoonides, efektiivsuse analüüsile ning Eriolukordade Ministeeriumi kavatsusele osta täiendavalt kaheksa sedasorti masinat.
Nagu märgitakse artikli alguses, osutusid kõik hinnangud turuosa kohta , mida uue amfiiblennuki programmi käivitamisel silmas peeti, ebaõigeteks. Pessimistlike hinnangute kohaselt hinnati turu mahtu Be-200 jaoks ekspertide poolt 400 masina kanti, optimistlike prognooside kohaselt aga 800 lennuki ümber. Siiski osutusid mõlemad numbrid reaalsusest kaugel olevaks. Ühinenud Lennukiehituskorporatsiooni presidendi Aleksei Fedorovi sõnul ei osutunud Be-200 lennundusturul populaarseks. “Hindame maailmaturu mahtu Be-200 jaoks järgmise 15 aasta jooksul 50-70 lennuki suuruseks” arvab praegusel hetkel A. Fedorov.
Välismaalt on lennukit alates 2004 aastast paar korda rentinud Itaalia ja Portugal. Mitmel korral on seda esitletud ka Prantsusmaal, Kreekas ja Saksamaal. Kuigi lennuki väljatöötajad lootsid, et pärast mitmekordseid esitlusi suudetakse masinat maailmaturul realiseerida, ei olnud neil lootustel määratud täituda.
Kui lähtuda Be-200operatiivkasutuse võimalustest, siis põhipuuduseks on sellele lennukile sobivate veevõtukohtade, mida meeskond saaks paakidesse vee varumiseks kasutada, vähesus. Portugalis sai Be-200 kasutada vaid 13 veekogu, samal ajal kui amfiiblennuk “Canadair” sai vett võtta 63 veekogul.
Samal ajal , kui Be-200 tegevustsoonis oli kuni 10 km kaugusel veekogu, suutis vana lennuk heita põlengukoldesse tunni jooksul 69 tonni vett. Sama aja jooksul suutis lennuk CL-215 visata vaid 23 tonni vett,
CL-415 aga 27 tonni
Žurnaal toob eraldi võetuna näitliku statistika Be-200 ja CL-415 kasutamisest Samaara lähedal toimunud metsatulekahjude kustutamisel. Sealt on näha, et 5 ja 6 augustil viskas üks Be-200 tulekoldesse 60 reisiga 483 tonni vett , s.t. igapäevaselt heideti alla 242 tonni vett. Sealjuures suudeti ühe käiguga mööda veepinda korjata vaid 8 tonni vett, mitte 12, nagu väitsid masina väljatöötajad.
Järgmise kolme päeva jooksul viskasid kaks Itaalia lennukit CL-415 tulest haaratud metsamassiividele kokku alla 1713 tonni vett, sooritades sealjuures 290 väljalendu. Ümber arvestatuna ühe lennuki kohta tuleb välja, et igapäevane veepuistamise norm oli 285 tonni, kusjuures ühe käiguga veepinnal tangiti keskmiselt 5,9 tonni.
Sel kombel, esitades võrdleva analüüsi kokkuvõtted, tuvastas ajakiri, et CL-415, olles oma massi ja gabariitide poolest Be-200 enam kui kaks korda väiksem, osutus kokkuvõttes vene lennukist efektiivsemaks.
