www.militaar.net

Paluks teie abi kaasfoorumlased, nimelt materjalide otsimisel.

Oleks hea, kui te oskaksite mulle soovitada kirjandust ja artikleid seoses Saaremaal 1941 aastal toimunud lahingutega.

Kui kellelgi leidub mõne asjaosalise isiklikke memuaare seoses nende lahingutega, siis oleks ka nendega tutvumisest huvitatud.


Ette tänades,

Art

Kas tõesti keegi ei oska aidata?

http://www.militaar.net/viewtopic.php?t ... w=previous

Äkki leiad selle teema alt midagi

Eks viidete andmise hulk sõltub soovi eesmärgist.

Saaremaal elades tuleks minna kahte (või õigemini kolme kohta):

1) Saaremaa Keskraamatukogu. Maakondade raamatukogud (varasemad rajoonide keskraamatukogud) on koostanud oma piirkonna koduloolisi kartoteeke. Nõukogude ajal olid olulised teemad neis ka sõjasündmused, mida hoolega sedeldati. Saaremaa Keskraamatukogu veebilehelt selgub, et

"Saare Maakonna Keskraamatukogu on kogunud raamatuid ja artikleid Saare Maakonna kohta alates 50ndatest aastatest. Käesoleval ajal on arvutis olemas 1977 – 2004 a. kodulooline andmebaas (ajalehed Meie Maa ja Oma Saar). 2006. aastat bibliografeeritakse jooksvalt." ( http://www.kuressaare.ee/skr/ )

Seega on osa materjali paberil, osa kartoteegis. Eks peab mõne kohapealse tegelasega nõu pidama, mis on kus (näiteks bibliograaf Anneliis Kabeliga suhtlema, tel. 20 729; anneliis.kabel at kuressaare.ee). RIKSi otsinguauku trükkisin sisse numbri "1941" ja sain 393 vastet:

http://www.kuressaare.ee:82/riksweb/ind ... action=204

[NB! Viit ei näita tulemusi, trükkige vasakule üleval otsinguauku ise 1941]

Võimalik, et "Märksõnade" all saab kuidagi parema piiritluse, näiteks "Teine maailmasõda" on millegipärast kahe märksõna all:

http://www.kuressaare.ee:82/riksweb/ind ... AS%C3%95DA

http://www.kuressaare.ee:82/riksweb/ind ... 01939-1945

ja "Suur Isamaasõda" samuti kahe märksõna all:

http://www.kuressaare.ee:82/riksweb/ind ... AS%C3%95DA

http://www.kuressaare.ee:82/riksweb/ind ... 01941-1945

Eks peate need ise üle vaatama ja vajaliku sealt välja valima. Seal midagi ikka on.

"Saaremaa Muuseumi" kaheaastaraamatu üks Teid huvitav lugu on saadaval siin:

http://www.saaremaa.ee/est/history/default.htm ja sealt edasi "Võõras võim Saaremaal" all on Muhu vallutuslugu 1941.

2) Teine koht on Saaremaa Muuseum. Kogude ülevaade on siin: http://www.saaremaamuuseum.ee/kogud.htm . Võimalik meilikontakt: Kultuuriharidustöö osakonna juhataja Raul Salumäe 45-57541 raul at muuseum.tt.ee .

3) Kolmas koht Saaremaa muuseumi filiaal Arhiivraamatukogu. Fondi kirjeldus on http://www.saaremaamuuseum.ee/arhiivraamat.htm
(võimalik kontakt juhataja Katrin Äär , tel. 45-39671, katrin at muuseum.tt.ee ). Sealt veebilehelt näha, et

"Lugejate kasutuses on järgmised kataloogid:
- raamatud
(süstemaatiline, s.h. eraldi kirjandus Saaremaa kohta ja saarlaste personaalia)
- käsikirjad
(süstemaatiline)
- perioodika
(tähestikuline, s.h. eraldi Saaremaa, välis-eesti ja muu perioodika)
- separaadid ja autoreferaadid
(Saaremaa kohta, personaalia)

Lisaks neile artiklite kartoteegid:
- Saaremaa ja saarlased kohalikus ajakirjanduses enne 1940. a.
(süstemaatiline, personaalia)
- Saaremaa ja saarlased kohalikus ajakirjanduses peale 1940. a.
(süstemaatiline, personaalia)
- Saaremaa ja saarlased eesti ja välismaa ajakirjanduses
(süstemaatiline, personaalia)
- Saaremaa ja saarlased välis-eesti ajakirjanduses
(Saaremaa kohta, personaalia)"

=====

Ühe lingi lisan veel:

http://de.geocities.com/kurlandkessel/i ... oesel.html

=====

See siis, kui peaks olema võimalik Saaremaale minna või Saaremaal elate. Ammendava bibliograafia koostamine on küll sedavõrd aeganõudev töö, et vaevalt seda keegi kõrvaline ette võtab . Kaugemal olles on muidugi keerulisem materjalist ülevaadet saada...

Kui vaid arvuti taga istuda, siis maksab vaadata

1) ISE (Index Scriptorum Estoniae) materjale, kus bibliografeeritud

"Humanitaarteadused" all (alates 1994)

sõna "1941"

http://ise.nlib.ee/huma/lyhi.php?Keel=k ... 1941#Tulem

sõnad "1941 Saaremaa"

http://ise.nlib.ee/huma/lyhi.php?Keel=k ... emaa#Tulem

"Varia" all

sõna "1941"

http://ise.nlib.ee/varia/lyhi.php?Keel= ... 1941#Tulem

sõna "1941 Saaremaa"

http://ise.nlib.ee/varia/lyhi.php?Keel= ... emaa#Tulem

"Majandus, õigus, poliitika" all

sõna "1941"

http://ise.nlib.ee/pik/lyhi.php?BM=on&B ... 1941#Tulem

"Estonica" all

süõna "1941" http://ise.nlib.ee/estonica/lyhi.php?Ke ... 1941#Tulem

Eks neist tuleb siis vajalik välja sõeluda.

2) pagulas- resp. väliseesti ajakirjanduse väga osalisest bibliograafiast (VEART) http://www.tlulib.ee/veart/ vaataksin "1941" ja "Saaremaa" all, aga neid lehti ei saa siia otse lisada, vaid tuleb valida "Otsing" ja siis "1941" ja teisena "Saaremaa".

"1941" annab 42 kirjet (üldse selle aastaga seoses)

"Saaremaa" annab 29 kirjet

Jälle tuleb vaadata, kas vajalikku on.

3) Arhiivide raamatukogust otsiksin samuti NB! vabasõnaotsinguna "1941"

http://www.ra.ee/urram/admin/avalik/bibotsi/Search.php

ja 459-st kirjest vaataksin, mis mulle vajalik.

Valides samast otsingust NB! Märksõna "Saaremaa", tuleb 111 kirjest; "Muhu" annab 11 kirjet.

4) Siis vaataksin raamatukogude elektroonilist kartoteeki

a) Tallinna oma http://helios.nlib.ee/

b) Tartu oma http://merihobu.utlib.ee/

Näiteks Tallinna omas

märksõna "1941"

http://helios.nlib.ee/search*est/d1941/ ... &1%2C25%2C

või siis märksõna "Saaremaa", mis on piiratud pärast 1940 aastat ilmunuga:

http://helios.nlib.ee/search*est/dSaare ... E=T&VALUE=

võis siis märksõna "Muhu", samuti piiratud pärast 1940 ilmunuga:

http://helios.nlib.ee/search*est/dMuhu/ ... E=T&VALUE=

või märksõna "Suur Isamaasõda"

http://helios.nlib.ee/search*est/dSuur+ ... 1%2C316%2C

jne jne

5) Igaks juhuks vaataksin ka Arhiivide Infosüsteemi AIS, trükkides otsingusse

1941 Saaremaa

http://ais.ra.ee/ais/index.php?tyyp=3&s ... bmit2=OTSI

1941 Saare maakonna

http://ais.ra.ee/ais/index.php?tyyp=3&s ... bmit2=OTSI

1941 Muhumaa

http://ais.ra.ee/ais/index.php?tyyp=3&s ... bmit2=OTSI

või mida iganes

00000000000000000

Ja siis kui neist kohtadest olen kirjanduse nimestiku teinud, siis võtaks õlle

Muidugi, arvatavasti on sellest tööst suurema osa teinud ära Saaremaa muuseumid ja raamatukogud, aga võimalik oleks veel minna mõnda suuremasse raamatukokku ja võtta riiulilt järjest "Artiklite ja retsensioonide kroonikaid" ja vaadata sealt "Eesti NSV ajaloo" alt või siis sõjanduse alt. Samuti "Raamatukroonikaist" (neist on ka mitu koondkoguteost "Nõukogude Eesti Raamat" - 1940-1954, 1955-1965, 1966-1970, 1971-1975, hilisemast kahjuks koondatuna pole).

No ja siis vaataksin üle Saaremaa Saksa-aegse ajalehe ning pagulaste "Võitleja"...

Astuksin läbi ka Eesti Rahva Muuseumist ja uuriskin, kas seal on selle perioodi kohta käsikirjalisi mälestusi või ülevaateid. Samuti Kirjandusmuuseumist Eesti Elulugude juhi Rutt Hinrikuse juurest, kes oskaks ehk öelda oma fondi kohta ja samuti esti Muinsuskaitse Seltsi kohta, mille kunagi kogutud materjalid on seal esialgu korraldatud.

Mis puutub aga konkreetsete raamatute osutamisse, või siis mingi artikli osutamisse mingist koguteosest, siis selleks peaks olema rohkem aega ja need jääksid siiski juhuslikeks.

Praegu kukkus küll välja selle järgi, et ära anna mitte kala, anna õng .

Aga kui olete oma nimestiku teinud, siis võiks seda ju siingi lugeda saada .

Estoloog,

Jään Sulle paar õllet võlgu!

Kuidas vabastati Kuressaare
Hirmupäevad ja bolševike hävitustöö linnas enne vabastamist
(1942.a ajaleht “Meie Maa” nr.111 Kuressaare vabastamise I aastapäeva puhul)

Kauge mürin möödunud aasta septembri keskel ja idas tõusvad suitsusambad rääkisid selget keelt, et oli lähenemas Kuressaarele võidukas Saksa sõjavägi. Juba nädalapäevad vedasid bolševikud veoautodel ja hobusevooridel toiduaineid Sõrve, kus otsustati vastuhakku teostada viimseni. Kesknädalal 17.sept. ja neljapäeval 18.sept. pakkisid staabid oma varustused ja materjalid kokku ja sõitsid neljapäeval 18.sept. Sõrve.
Üha lähemale tuli kahurimüra ja öösel olid selgesti nähtavad tulekahjud ja mürskude plahvatuste kuma. Igal pool sõjaväelisis ringkonnis oli ärevus ja peataolek. Ohvitserid ostsid erariideid. Oli võimalus näha juhust, kus keegi nooremleitnant maksis kasutatud pintsaku ja pükste eest nelikümmend pudelit viina. Punane miilits kaotas pea, ehkki olid väljas veel valvepostid. Paljud riietusid erariietesse ja olid lihtsalt kodus. Hirmutisena kihutas autoga ringi vaid miilitsaülem Joh. Mets või – nagu armastas teda kutsuda rahvas – “lihunik”. Parteimehed läksid laiali, igaüks juba varem valmisvarutud peidukoha suunas.
Reedel, 19.sept. lõid kodanikud tänavapoolsed aknad laudadega kinni, et ära hoida bensiinipudelilitega akendest sisse viskamist. Õhtupoolikul lasti Roomassaare karjamaal õhku bensiini- ja laskemoonalaod. Samal päeval ründas rahvas pool-väevõimuga varem rahvalt ära korjatud raadioaparaate, mis olid keset linna ühes endises kaupluses. Linna komandandi eriloaga antigi raadiod välja linnaelanikele, kusjuures pärast rahvas ise pidas eeskujulikku korda. Kättesaadud raadiod viidi kiiresti koju, monteeriti lambid sisse ja esimesne asi oli kuulata Königsbergi saatja kaudu eestikeelseid sõjateateid, mis julgustasid ja andsid lootusi.
Samal päeval käisid pidevalt linna kohal saksa lennukid, mis pardarelvadega tulistasid bolševike õhutõrjepatareisid ja heitsid pomme punasõdurite kogunemiskohtadesse. Paljud punaväelased ei läinud väeosadega kaasa, vaid riietusid ümber ja pugesid peitu, et end hiljem vangi anda.
Saabus jälle öö. Liikusid ringi kuuldused, et tuleb suurem põletamine ja õhkulaskmine. Sõduritest patrullid liikusid ringi.
Laupäeval, 20.sept. hommikul oli kõik endiselt vaikne. Varahommikul anti käsk partei II sekretäri A.Kuuli poolt kaupluste uste avamiseks ja kauba tasuta väljajagamiseks rahvale. Punaväelased olid juba lahti murdnud kaupluste ja ladude uksed ning laadisid kaupu autodele. Ühtlasi anti vaba voli rahvale kaupu laiali viia. Partei sekretäri käsus oli öeldud, et kui kaubad kahe tunni jooksul välja jagatud ei ole, siis pannakse need hävituspataljoni poolt põlema. Võeti siis, mida võtta sai. Suurema osa tallas rahvas puruks. Kahetsusega peab märkima inimeste äärmist jõhkrust ja ahnitsemisiha ülalmainitud ladude rüüstamisel. Niipea kui levis kuuldus, et ladudest võib igaüks keelamata kõike võtta, tormas inimesi, nii jõukaid kui kehvi ladudesse ja asuti kaupade võtmisele. Ei hoolinud keegi teistest, kes oli tugevam tõukas nõrgema eemale ja igaüks ahnitses ja võttis mida jaksas. Ei puudunud ka tõukamised, hoobid ja muud jõhkrused. Mitmed naised lasid kuuldavale oma “hea suuvärgi”. Kuid kõigest hoolimata käis rüüstamine edasi. Turu tänaval M.Trey kaupluse vaateaknalt kiskus üks vanem naisterahvas tänavale maha puust modelli ja rebis sellelt seljasoleva kleidi, pistis põue ja läks. Oli näha mitmeid, kes vaevlesid kojuviidavate riidekangaste ja muu kauba all. Mitmed ägasid pargitud loomanahku enda järel mööda tänavat lohistades. Niipalju oli inimestes hoolimatust ja halba omakasupüüdlikku kirge.
Seejärel pandi põlema endisele Vildenbergi vabrikule kuuluv ait, kus asus punaväe varustus ja laskemoon, mida ei suudetud kaasa viia. Roomasaarest toodi ära õhukaitse patareid ja põletati lennukite remonditöökoda. Taheti põlema panna ka kogu Roomassaare poolne linnaosa, kuid saksa “stukade” ilmumine sundis neid põletajaid kiiresti lahkuma. Viinalattu oli sisse murtud juba eelmisel päeval ja viina suurel hulgal ära veetud. Nüüd märatsesid seal ja loopisid pudeleid vastu seinu punamadrused, kes ise vaevalt püsti jalul. Varsti olid meestel kadunud mütsid, osadel ka relvad ja tänavatel liikusid nad vaid kui lakkutäis kogud, kes lubasid kõiki maha lasta. Üks niisugune joobnud kamp läks tapamajja, kus tapeti püssi- ja revolvrilaskudega kõik seal olevad loomad – lehmad, lambad, sead ja laaditi autodele ning viidi Sõrve.
Kõiki valdas pöörane hirm joobnud madruste ees, kes oli maha jäetud hävitusüksuseks. Viimast korda näitas laupäeval veel miilits Mets oma võimu, käies ringi mööda linna revolver käes ja ajas inimesi tänavailt minema. Samal päeval istus ta lõuna paiku sõidukisse ja kihutas Sõrve poole. Julgemad tegid katset muretseda relvi joobnud madruste käest ja nii mõnelgi see õnnestus. Taheti minna lossi, et vabastada vange, kuid seal püsis ikka veel valve.
Saabus öö vastu 21.sept. 1941. Öö, mis oli koledamaid kuressaarlastele, täis õudu ja hirmu, mida suurendas veelgi lähenev rinne. Arvati nimelt, et bolševike peajõud, mis taganemisel läbivad linna, panevad selle põlema ja tapavad kõik. Laupäeva, 20.sept. hilisõhtul süütasid bolševikud Mierzejevski mudaravila, kus asus lennuväe ladu. Pimedal ööl kerkisid sealt tohutud tulekeeled taeva poole. Sinna sekka kostsid tugevad plahvatused ja kildude hulgumised. Siis üksikud püssipaugud, autode ja hobuvoori põrin. Selle järel oli aga kurjakuulutavalt vaikne ja pime. Kell 24 paiku sõitis linnas ringi mingi tank, mis tulistas kuulipildujatest ja mida vastu tulistati. Visati ka mõned granaadid. Nähtavasti hirmutas see hävitusüksust ja nii jäigi suurem põletamistöö teostamata. Hommiku poole jäi kõik vaikseks, kuna punaväelased olid tõmbunud linnast välja.
Hommikul liikusid veel mõned punaväelased ringi, relvadeta ja särk pükste peal, kuid siiski granaat rihma vahel. Kell seitse hommikul algas lahing linna pärast. Õhus lendasid saksa lennukid. Ettevalmistava suurtükitule järel, mis kestis 2,5 tundi, ründasid linna kolmest küljest sakslased. Juba nähti lähenevaid rohekashalle sõdureid ahelikus liikumas linna poole. Äärelinnas põlesid mitmed majad lahingutegevuse tagajärjel. Suure kiirusega jooksid punaväelased ja hävituspataljonide mehed läbi linna Sõrve poole.
Peagi jõudsid linna esimesed rünnakosad. Elanikud ei suutnud hoida tagasi rõõmupisaraid ja lasid neil vabalt voolata. Teretatakse ja õnnitletakse äsjasaabunud päästjaid. Juba on pritsimaja tornis lehvimas Saksa sõjalipp ja raekoja katusele on heisatud Eesti rahvuslipp. Rahva juubeldus on suur. Õnnitletakse ja kaelustatakse üksteist pääsemise puhul punaste terrorist.
Linna sisse aga marsivad sirgetes ridades uljad ja võidukad saksa sõdurid. Neile järgnevad suurtükivägi ja voorid. Kuressaarlaste nägu särab õnnest, nende palavaim soov on täitunud, nad on jälle vabad!

1941.aastal jõudis umbes 60 punaarmeelast Saaremaalt Rootsi, kus nad interneeriti. Rootsi pages ka Saaremaa peamise maaväe üksuse – 3. üksiku laskurbrigaadi komandör polkovnik Gavrilov koos grupi ohvitseridega. Kas keegi oskab öelda, kust Gavrilovi fotot leida võiks?