1. leht 1-st
Laskeväljad ja liikuvad sihtmärgid.
Postitatud: 03 Nov, 2010 18:58
Postitas TTA
Nii laiemale ringile kui ka teadjamatele. Kas on peale taasiseseisvumist meil eksisteerinud lasketiirudes ka liikuvaid sihtmärke. Ma ei mõtle siin HARDI'sid vaid selliseid mille puhul saaks laskja, ka ennaku võtmist harjutada.
Ilmselgelt oleks selline asi just eriti oluline tankitõrjujate puhul, kellel ei ole väga mitu võimalust oma laske korrigeerida.
Teab keegi kas on selleteemalisi arenguid oodata või jääb see hetkel kõik hakkajamate põlveotsas tegemise tasemele?
Postitatud: 03 Nov, 2010 21:38
Postitas soesilm
Põhimõtteliselt jooksevad "sead" jahimeeste lasketiirudes. Võta AK4, lepi klubiga kokku, tee laskekäsk ja lase. Märklauaks võid mida tahes panna.
TT laskmised lõppevad aga laskemoona puudusel just pärast seisva märklaua laskmist.
Postitatud: 04 Nov, 2010 9:56
Postitas Lupus
ÕT laseb ju liikuvaid märke. Aga jalaväes jah on vahel ise üht teist tehtud. Hardyl on muide olemas märklauad millega saab harjutada ka ennaku võtmist .
Postitatud: 04 Nov, 2010 13:05
Postitas Toddie
Need liikuvad märgid mida ÕT laseb on mudellennukid. Võin omast kogemusest öelda, et seda lasta millegi muu kui õhutõrjekahuri/-raketiga on erakordselt keeruline.
Kui proovida mudellennukit kasutada TT või jalaväe lahingrelvade "liikuvaks sihtmärgiks" on tulemuseks uskumatult suur laskemoonakadu (raiskamine) ja ilmselt teatud meelehärm laskjate seas.
Postitatud: 04 Nov, 2010 15:58
Postitas Larry
Sellist liikuvat märklauda, mille tabamiseks tuleb ennakut arvestada näitas esmaspäeval 01.11.10 ETV Aktuaalses kaameras, kui räägiti kaitseotstarbelisest teadus- ja arendustööst:
http://uudised.err.ee/index.php?06218588
Paar sellist komplekti on EKV-l ka olemas, ei tea miks neid nii vähe on- ja kasutatakse, et keskmisel k
aitseliitlaselgi nende olemasolust aimu pole. Mis TT- laskmistesse puutub, siis on olemas sellised suurepärased asjad, nagu alakaliibrid, ei pea harjutustel laskma kipspead või lahingmoona. Kui mälu ei peta, siis tarbis CG alakaliiber Para moona, ainuke konks, et on vaja trassereid kuulilennu visuaalseks jälgimiseks. Igaljuhul ei ole tegemist mingi kalli moonaga TT kontekstis, ühe lahinggranaadi raha eest peaks saama hullumiseni harjutada.
Postitatud: 04 Nov, 2010 16:14
Postitas Kapten Trumm
Kui harjutusel saaks näiteks lasta kipspeaga reaalselt sõitva tanki pihta, on sellel TT õppel ikka teine mekk man kui 9 mm trasseriga mingid paigalseisvat märklauda sihtida. Kui palju meil üldse harjutatakse reaalselt liikuva märgi tabamist mittejuhitavate TT relvadega?
Ma kardan, et lahingus ei seisa vastase tankid sugugi paigal ega liigu mõnusas sirgjoones nagu laadaplatsi tiirus laskja eest läbi. Nagu TT esimese lasu teeb, üritatakse sellest roomikutega üle sõita. Oskuslik TT mees on ikka see, kes tabab ka sõitvat märki reaalselt lendava raketiga iga rakursi alt, mitte ei sihi 10 minutit oma Para padrunit seisva märklaua pihta.
Postitatud: 04 Nov, 2010 16:47
Postitas Lupus
Trummi küsimusele võiks vist vastata ,et vähemalt KL tt harjutab küll ainult seisvate märkide pihta . Kui ta muidugi harjutab sest ühes teatud malevas on juba kahel TT kursusel lõpulaskmine tegemata kuna moona ei ole:-( Samas kursus enne seda sai õnneks lasta nii ,et sõnaotseses mõttes ninast veri väljas
Postitatud: 04 Nov, 2010 16:54
Postitas Lemet
Sellist alakaliibrit trasseriga kasutati ka vene sõjaväes polügoonidel nii RPG kui ka 100 mm (T-12A, need, mis ka Kloogal olid) tankitõrjesuurtüki treenimiseks oksendamiseni. Üle terve laia kodumaa. RPG jaoks olin 7,62 mm, suurtüki jaoks 14,5 mm.
Postitatud: 04 Nov, 2010 22:20
Postitas Larry
Ma seda räägingi - tahaks ise ka teada, miks neid horisontaalis liikuvaid märklauasüsteeme nii vähe on ja miks neid nii vähe kasutatakse, ka tankitõrjujate õpetamisel. Tanki mõõtmed on ju teada, tehtagu vaid märklaud ja hakatagu ükskõik mis kaugustelt laskma! Saab ka selle trasseriga harjutada enne kipspea/ terava juurde asumist, minu arust lausa peaks kõigepealt harjutama kõvasti trasseriga. Küll siis, peale vilumuse saavutamist, hakkavad ka need lahinggranaadid tabama. Reaalse tanki pihta, kus meeskond sees, minu teada ohutuse kaalutlustel ei lasta, sest mujal maailmas on niimoodi balvankaga pihta saades tankis sees viga saadud. Aga tunne oleks loomulikult teine nii tanki sees kui väljas

!
Postitatud: 04 Nov, 2010 23:34
Postitas UR
Vene nänn on laiali tasitud, enda nänni vähe.
Laskeväljale miskit jätta ei saa, tassitakse laiali. Nii ongi, et kui tahad miskit teha, siis tuleb ise teha, valvata, siis lahti vötta ja minema viia. '
Et no ei ole höisata see asi.
Postitatud: 05 Nov, 2010 9:56
Postitas Kapten Trumm
Larry kirjutas:Ma seda räägingi - tahaks ise ka teada, miks neid horisontaalis liikuvaid märklauasüsteeme nii vähe on ja miks neid nii vähe kasutatakse, ka tankitõrjujate õpetamisel. Tanki mõõtmed on ju teada, tehtagu vaid märklaud ja hakatagu ükskõik mis kaugustelt laskma!
Aga miks peaks? Mugav on ju seisvat lasta või lihtsalt simulaatoril teha, liikuva asja laskmine nõuab kiirust ja inimestevahelist koordinatsiooni koordinatsiooni (nt relva keeramisega muutub kohe ju ohuala asukoht). Ja jooksev metssiga on üks pagana keeruline sihtmärk, kiirus on päris suur.
Jahimehed on ammu asja lahti jaganud, et seisva asja pihta põmmutamine on vähekasulik dünaamilise märgi tabamise harjutamiseks.
Jääb vaid loota, et vastane on nii lahke, et seiskab oma masinad 250 meetri kaugusel TT paarist ja jääb tabamist ootama.
Postitatud: 05 Nov, 2010 10:52
Postitas Kapten Trumm
Pole mingit talente, olen nii mõndagi TT ka reaalselt lasknud, mitte ei kaaguta "allikate" põhjal

Postitatud: 05 Nov, 2010 13:34
Postitas Kapten Trumm
corvus kirjutas:lennuki tüüri juurde
Sa ikka tead, mis asi lennukil tüür on? Kähku googeldama!