Kriegslokomotive BR-52
Postitatud: 08 Nov, 2010 18:45
Vahelduseks lennukitele otsustasin kätt proovida ühe veduri mudeli kokkupanekuga. Palatikaaslased on seda osaliselt protseduuritoas näinud aga lõpuks on ta nüüd lõplikult koos. Tegu siis HobbyBossi 1/72 tootega. Detailide viimistlus väga peen aga täpsetest mõõtudest ei peeta lugu - sõrmed/tapid liiga suured ja augud kuhu need minema peavad liiga väiksed. Tuuletiivad vist hiinlaste endi poolt välja mõeldud, vähemalt sellistega pole originaalis neid vedureid toodetud (jätsin panemata). Veduri veorataste kinnitus vähe niru ja vasaku poole sidetiislite sõrmed ei lähe kokku aukudega kuhu nad peavad minema. Norida võiks nii mõnegi asja kallal veel aga tont sellega, kokku ma ta sain.
Ajaloost niipalju, et vedurite ehitust alustati 1942. Tootsid neid siusliselt kõik Saksamaa veduritehased kokku üle 8000 masina. Ehitati neid spetsiaalselt sõja jaoks, mistõttu olid ainult olulised pinnad ja detailid töödeldud, sellega võideti aega ja hoiti kokku raha ning materjali. Leida võib neid tänapäeval pea kõigist Euroopa riikidest, ka Venemaalt. Sibul kahmas suurel hulgal neid vedureid peale sõda endale ning tegi oma laiusele ringi. Piirilinnades (nagu Brest jne) olid osa vedureid ka euro laiusele (teadagi miks). Sõja ajal liikus Tapa depoos 6 BR 52 vedurit, Tallinnas neid polnud. Peale sõda tõi venelane neid suuremal hulgal Eestisse, viimane neist on säilitatud Haapsalu raudteemuusuemis.









Ajaloost niipalju, et vedurite ehitust alustati 1942. Tootsid neid siusliselt kõik Saksamaa veduritehased kokku üle 8000 masina. Ehitati neid spetsiaalselt sõja jaoks, mistõttu olid ainult olulised pinnad ja detailid töödeldud, sellega võideti aega ja hoiti kokku raha ning materjali. Leida võib neid tänapäeval pea kõigist Euroopa riikidest, ka Venemaalt. Sibul kahmas suurel hulgal neid vedureid peale sõda endale ning tegi oma laiusele ringi. Piirilinnades (nagu Brest jne) olid osa vedureid ka euro laiusele (teadagi miks). Sõja ajal liikus Tapa depoos 6 BR 52 vedurit, Tallinnas neid polnud. Peale sõda tõi venelane neid suuremal hulgal Eestisse, viimane neist on säilitatud Haapsalu raudteemuusuemis.








