www.militaar.net

USAs toimusid 10 detsembril edukad relsotroni katsetused. Tegu on suurtükiga, mis annab mürsule kiirenduse elektriimpulsside, mitte plahvatusgaaside abil. Katsetused tunnistati edukateks, uut relva plaanitakse kasutada USA Mereväe perspektiivsetel mudelitel, kaasa arvatud projekt DDG-1000 Zimwalt tüüpi miiniristlejatel. Katsetused toimusid Mereväe veepealse relvastuse väljatöötamiskeskuses Dahlgrenis Relva katsetati võimsusel 33 MJ. Vastavalt arvestustele võimaldab selline võimsus tulistada metallmürsku kuni 203,7 km kaugusele, kusjuures lõpp-punktis on metalljuraka kiiruseks kuni viis Machi (5 600 km/h). Toimunud katsetused olid omamoodi rekordilised- suurtüki võimsus ületas kolm korda esimeste katsetuste käigus 2008 aasta jaanuaris saavutatud näitajaid. Ja üleüldse on taolise relva loomise ajaloos tegu suurima saavutusega. Millal suurtüki väljatöötamine lõpule jõuab, esialgu ei teatata.
Relsotron on suurtükk, mis kasutab algselt elektriahela osaks oleva mursu liikumapanekuks elektromagnetjõudu. Oma nimetuse sai ta tänu kahele kontaktrelsile, mille vahel nendega kokku puutudes mürsk liigub. Tänasel päeval on nende kasutamine laevadel esialgu võimatu, kuna lasuks vajatakse märkimisväärsel hulgal energiat, täpsus on veel väike ja seade ise liiga suur.




http://www.arms-expo.ru/site.xp/0490511 ... 55049.html

PS. Noorpõlv tuleb meelde, kuullaagri kuuli pani starteri tõmberelee mähis päris valusalt lendama...nagu ka 10 at. suruõhk voolikusse topitud kuuli...töökoja metalluksel siiani mõlgid näha Ja ei olnud väga õhuke see plekk, nii 4-5 mm...

Lemet kirjutas: PS. Noorpõlv tuleb meelde, kuullaagri kuuli pani starteri tõmberelee mähis päris valusalt lendama...nagu ka 10 at. suruõhk voolikusse topitud kuuli...töökoja metalluksel siiani mõlgid näha Ja ei olnud väga õhuke see plekk, nii 4-5 mm...

Advanced töökojapätid panevad ikka padruni treipinki ja sõidavad tsentripukiga tongi pihta...

Tõmberelee mähis oleks muidugi pull kann küll, eriti kui lisada sinna mähise keskele, kus kuuli kiirus suurim, panna kontakt, mis kokkupuutel kuuliga voolu ära katkestab kuniks kuul hooga läind on. Muidugi võiks tagantpoolt juba järgmised kuulid kontaktide kokkulangemist ootamas olla jne

Soobel kirjutas:

Lemet kirjutas: PS. Noorpõlv tuleb meelde, kuullaagri kuuli pani starteri tõmberelee mähis päris valusalt lendama...nagu ka 10 at. suruõhk voolikusse topitud kuuli...töökoja metalluksel siiani mõlgid näha Ja ei olnud väga õhuke see plekk, nii 4-5 mm...

Advanced töökojapätid panevad ikka padruni treipinki ja sõidavad tsentripukiga tongi pihta...

Tõmberelee mähis oleks muidugi pull kann küll, eriti kui lisada sinna mähise keskele, kus kuuli kiirus suurim, panna kontakt, mis kokkupuutel kuuliga voolu ära katkestab kuniks kuul hooga läind on. Muidugi võiks tagantpoolt juba järgmised kuulid kontaktide kokkulangemist ootamas olla jne

Ehita siis juba parem . Toksi googlesse "coilgun" ja juttu tuleb.

Kurjam kirjutas:Toksi googlesse "coilgun" ja juttu tuleb.

Idanaabrite rahvatarkus ütleb, et vaesus teeb leidlikuks. Vaatasin neid muuvisid. Selgub, et igavus teeb vahel sama. Oleks ma paarkümmend aastat noorem, hakkaks kohe ehitama. Aga ei viitsi. Pealegi ei kasva vist isegi salamandritel kaotatud silma asemele uut ja mul neid ainult kaks tükki ongi.

Iseenesest hea mõte aga kui ma mõtlen koletute kondekate, mida sellise matsu saamiseks vaja läheb, ja nende laadimise peale, siis läheb veel üksjagu aega enne laiemat levikut. Käsirelval peaks abiline käruga akusid järel vedama, et laskur mõistliku kiirusega kärtsutada saaks.

Toimusid elektromagnetkahuri teise prototüübi katsetused.



Aasta algul oli jutuks, et USA mereväe teadusuuringute ametkond (Office of Naval Research, ONR) viis läbi BAE Systemsi poolt konstrueeritud ja valmistatud relsotroni prototüübi katsetusi. Tegu pole siiski teps mitte ainukese mängijaga sel väljakul ning antud hetkel alustab ONR teise prototüübi katsetusimis on loodud San Diegos asuva firma General Atomics poolt.
Katsetused toimuvad samas kohas, kus katsetati ka esimest prototüüpi, Virginia osariigis asuval Surface Warfare Center (NSWC) polügoonil.



Erinevalt tavalistest relvadest ei kasuta relsotron keemilisi aineid nagu püssirohi mürsule algkiiruse andmiseks. Selle asemel kasutatakse ebatavalise kujuga ja elektrit juhtivast materjalist mürsku, mis on surutud kahe metallrelsi vahele. Niipea, kui neisse relssidesse suunatakse vool, hakkab magnetväli mürsku tõukama ja kiirendab selle kujuteldamatu kiiruseni.
Kiirenduse saanud mürsk lendab relsside vahelt minema kiirusega 7250-9000 kilomeetrit tunnis, sestap sobivad sellised relsskahurid paremini kui ükski teine suure tabamiskaugusega relvasüsteemidesse. ONR-i programmi lõppeesmärgiks on lahingukõlbliku relsskahuri väljatöötamine, mille saaks paigaldada sõjalaevadele ja mille laskekaugus oleks 100-200 km.



Kahjuks puudub käesoleval ajahetkel igasugune informatsioon selle kohta, mille poolest ja kuivõrd kardinaalselt erinevad teineteisest kakks prototüüpi. Kuid Roger Ellis, ONR poolne programmi kuraator, andis teada:
" Mõlemad meeskonnad demonstreerivad väga sarnaste andmetega suurtükke, mis täielikult vastavad püstitatud tingimustele. Sealjuures on kasutatud insener- ja tehnilised lahendused mõlemal relval täiesti unikaalsed. Firmad jätkavad töid oma relva tehniliste näitajate täiustamise osas ja tegelevad hetkel mürskude automaatse laadimissüsteemide loomisega."

Lähemal ajal viib ONR läbi General Atomicu suurtüki laialdased katsetusedd ning seejärel, viinud läbi saadud andmete hoolika ja igakülgse analüüsi, valitakse aasta lõpuks välja firma, kes konkursi võitjaks kuulutatakse niong kes saab lepingu töödeks oma relsskahuri täiustamisel.

http://www.dailytechinfo.org/military/4 ... udiya.html

Veidi ka venelaste samalaadsetest katsetustest

"... Oleme maha jäänud, kuid mitte lootusetult...

Turumajanduslikud reformid pidurdasid järsult töid relsotroni loomisel. Kuid vaatamata elektromagnetrelva arendamistööde rahastamise vähendamisele ei seisa kodumaine teadus siiski ühel kohal. Selle tõenduseks on iga-aastasel elektromagnetkiirenduse alase konverentsi EML Technology Symposium materjalides ilmuvad vene nimed
Ka Šaturis toimuvad katsetused tunnistavad meie edasiliikumist antud suunal. USA ja Venemaa võimaluste võrdluses antud valdkonnas nähtub, et kolmekilose mürsu kiirendasid ameeriklased 2,5 kilomeetrini sekundis, (mis on lähedane püssirohu impulsile), meie mürsk on 1000 korda väiksema kaaluga (3 grammi), kuid lendas kaks ja pool korda kiiremini, 6,25 km/sek.
Erinevalt hinnatakse ka perspektiive.
"Kaasaegsetel laevadel, nii USA kui Venemaa omadel, selliseid kahureid kasutada ei saa, lihtsalt energiat ei jätku. Tuleb luua uute laevade põlvkond uue energiasüsteemiga, mis kindlustab vooluga nii laevade mootorid kui ka relvad," teatatakse VF Sõja-merelaevastiku relvastuse ekspluatatsiooni ja hoolduse valitsuse trükitud avalduses. Samal ajal ilmuvad ameerika militaaržurnaalides juba esimese laeva maketid, mida plaanitakse uue relvasüsteemiga vaarustada. 21 sajandi miiniristleja DDX peab ilmuma 2020-ks aastaks...

http://svpressa.ru/society/article/40331/

Nagu allolevalt pildilt näha, toob relsskahur kaasa tohutu soojuseralduse, mis toob alati kaasa nii relva raua kui projektiili ablatsiooni. Kuidas seda kompenseerida kavatsetakse on minu jaoks siiani arusaamatu.