www.militaar.net

Kerge pommitaja SAAB A-36

20. sajandi neljakümnendate kõige viimases otsas hakkas Rootsi välja töötama oma isiklikku tuumarelva, lennukit SAAB A-36, mis toona kandis veel nime "Projekt 1300”, hakati projekteerima 1952 aastal kui 600-800 kilogrammise kaaluga vabaltlangeva taktikalise tuumapommi kohaletoimetajat. Pomm oli mõeldud põhiliselt viimaks rivist välja põhjapiirkonnas asuvaid nõukogude lennuvälju. Kuid kui kuuekümnendate lõpul Rootsi tuumaprogramm peatati, suleti ka see huvitav projekt. Lennuk oleks olnud deltakujulise tiivaga, millel noolsust 62 kraadi (hiljem leidis see plaan kasutamist hävitaja Draken juures) ning tuumapommiga kere sisesektsioonis. Mootorina plaaniti kasutada varianti pommitajal Vulcan asuvast mootorist Bristol Olympus. Lennukit loodi kahes versioonis, õhukogujatega kas kere all või peal.

Arvestuslikud tehnilised andmed:

Maks. stardikaal .16 000 kg(Wiki 15 000 kg)
Tühikaal 9 000 kg
Veojõud 44 kN
Maks. Kiirus 2 200 km/h
Lennulagi 18 000m
Tegevusraadius 410 km
Stardimaa 490 m
Relvastus Üks taktikaline tuumapomm kaaluga 600-800 kg




http://alternathistory.org.ua/neudavsha ... ka-saab-36

http://en.wikipedia.org/wiki/Saab_36

See lennuk oleks vist olnud kõige kergem ülehelikiirusega aeroplaan tuumarelva kohaletoimetaja omal ajal. Väga huvitav projekt.

Aga taoline lennuk oleks aktuaalne ka tänapäevases Rootsis, Eestist rääkimata. Tuumapommi asemel vaakumpomm või isegi pommid. On ka muid võimalusi, mis väga palju ei kaalu, aga on suure purustusjõuga.

Mis moodi see lennuk oli kõige kergem taktikalise tuumarelva kandja, kui samal ajal oli NLiidus kohandatud tuumarelva kandmiseks kõik mis suutis õhku tõusta, alates transpordilennukitest ning lõpetades metsavahidega?

Eriti lõbusad variandid a la Davy Crocket jne me isegi ei aruta siin.

Tegevusraadius na tiba väike. Nagu Saksamaal baseerunud F-104'jad... ühe otsa töö nö öelda.

denis23 kirjutas:Mis moodi see lennuk oli kõige kergem taktikalise tuumarelva kandja, kui samal ajal oli NLiidus kohandatud tuumarelva kandmiseks kõik mis suutis õhku tõusta, alates transpordilennukitest ning lõpetades metsavahidega?

Taktikaline tuumarelv on nüüdsel ajal juba õige pisike ja kerge. Ei pea, enam kaugelti niipalju "tuumamaterjali" koos olema, et kriitiline mass tekitada. Kohverpommilood ei ole müstika...

Noh, ka aegu tagasi olid venelased suutelised nii MiG-21 kui ka Su-7le tuumarelva alla riputama. Need oleksid mõlemad rootslasest kergemad massinad

denis23 kirjutas:Mis moodi see lennuk oli kõige kergem taktikalise tuumarelva kandja, kui samal ajal oli NLiidus kohandatud tuumarelva kandmiseks kõik mis suutis õhku tõusta, alates transpordilennukitest ning lõpetades metsavahidega?

Eriti lõbusad variandid a la Davy Crocket jne me isegi ei aruta siin.

Su-7--kui paberi peal andmeid võrrelda, aeglasem, lennulagi madalam.


Internetis tuli välja, et esimene MiG-21, mis suutis tuumapommi kanda oli 1971 aastal loodud -21bis.

Часть самолетов МиГ-21бис оснащена оборудованием для подвески ядерной бомбы

МиГ-21бис - Истребитель создан в 1971 г.

Würger 190G kirjutas:

denis23 kirjutas:Mis moodi see lennuk oli kõige kergem taktikalise tuumarelva kandja, kui samal ajal oli NLiidus kohandatud tuumarelva kandmiseks kõik mis suutis õhku tõusta, alates transpordilennukitest ning lõpetades metsavahidega?

Eriti lõbusad variandid a la Davy Crocket jne me isegi ei aruta siin.

Su-7--kui paberi peal andmeid võrrelda, raskem ja aeglasem, lennulagi madalam.


Internetis tuli välja, et esimene MiG-21, mis suutis tuumapommi kanda oli 1971 aastal loodud -21bis.

Часть самолетов МиГ-21бис оснащена оборудованием для подвески ядерной бомбы

МиГ-21бис - Истребитель создан в 1971 г.

Siiski, siiski...

Тактические ядерные бомбы могли нести даже МиГ-21 (подфюзеляжный бомбодержатель БДЗ-55Т, проходил испытания в 1961 г.

Ja raskuse osas- rootslase max stardikaal oli mäletatavasti 16 000 kg, Su-7 omad aga

# Нормальная взлётная масса: 11 983 кг
# Максимальная взлётная масса: 13 043 кг

Ka ei ole kiiruste vahe eriti suur- lõppkiiruses 80 km/h rootslaste arvestusliku kasuks, 2200 km/h vrs 2120 km/h

Kahtlane kas kummagi kiirus üle 2M kui tuumapomm küljes ning julgen arvata, et -21 lennukaugus/tegevesraadius langeb veel rohkem kui paberi peal oleva rootslase. Sama Su-7ga. Need maks kiirused vist puhta lennuki puhul õiged?

Samas ei tea me ju ka, kas svenssoni oletatavad andmed kehtivad plangule või täiskaalule. See on loomulikult õige, et võrrelda tuleb võrreldavaid suurusi. Point lihtsalt selles, et sedapuhku paistab Denissil õigus olevat.

Ma tahtsin võrrelda ainult üle 2M suutvaid (kas või puhtalt) kergeid aeroplaane tuumapommi kandjaid. Ja snesson võib isegi üle 2M minna kuna:

ядерной бомбой во внутреннем отсеке

Nii MiG-21 kui ka Su-7 pidid oma jurakat välispidiselt kandma ning sellega kukkus kohe nii Vmax kui ka lennukaugus/tegevusraadius ning lennulagi, lisaks veel mõlemad olid hea ilma lennukid.