Teema, kui selline on ülimalt oluline. Põhiline analüüs tuleb teha juba otsusest, kui hakati mingeidki soovitusi/lootusi saama EL-iga liitumiseks. Euroskeptikute nurinatest ja hinnangutest mindi lihtsalt üle ja õiguskantsler andis vastuse(küsimus, kas kartis konflikti minna ja kogu protsessile vee peale tõmbamisega, kui oleks selgunud PS vastasus), ei olda vastuolus EV PS-iga. Põhineb ju EV sellel dokumendil, mille tõlgendamine on nüüdseks sisuliselt selle dokumendi väärtuse põhja viinud. Naljanumber on mõnel pool õeldud. Igat asja saab tänapäeva moodsas mõttes ju tõlgendada vastavalt endale kasulikus suunas. Hetkel on seadusi ja nende parandusi tuhandeid. Palju on inimesi, kes jälgivad seaduste täitmist ja tegemist pidevalt??? Peale juristide vahest mõned üksikud erialad. Tavainimene ei tea tegelikult peaaegu ühtegi seadust ja ega teda ei huvitagi. Kui palju on viimasel ajal tulnud välja praaki riigikogu töös? Korraks on asi mõnes artiklis üleval ja kõik. Eemaldatakse sealt teatud huvigruppide surve all või lihtsalt topitakse infomüras tahapoole. See võimaldab, aga tegelikult toota seadusi, mis ongi PS vastased.
Ega eraõigusliku(teatud liikumise/MTÜ poolt näiteks) poolt antud dokumentatsiooni kogu läbitöötamine on tohutu maht. Samas on euroskeptikud ja muidu huvilised EL-iga liitumist pidanud PS vastaseks teoks. Nende hinnangud ja hoiatused on hakanud täide minema. Skeptikute väide oli, et ülimuslikud hakkavad olema. Vastaste ja võitjate poolt dikteeritud, et EV PS jääb ülimuslikuks.
Juhul, kui loodaks mõne kohtulahendusega pretsedent, kus osutuks, et antud liitumine oli PS vastane siis tuleks ju kuulutada kõik, kes seda ajasid riigivastasteks. Ja siis hakkab saama nalja. Pretsedent, kui selline võimaldaks panna kinni kõik praktiliselt kõik poliitikas osalenud riigivastase tegevuse eest. Küsimus on selles, kes on see julge ja juristiharidusega inimene(inimesed), kes suudab selle mõnes kohtus läbi viia. Meie kohtute pikki otsustusaegu arvestades peab sellel inimesel olema euroseljakott ja vähemalt sama kotijagu kingi. Riigi vastu kohtusse minemine tähendab, aga sattumist põlu alla mitmetes kohtades. Lõplik kohtuinstants on Euroopa inimõiguste kohus. Kas EL-i kõrgeim kohtuasutus nimetab ühe oma liikme liitumise temaga seadusevastaseks???
Siit tekib oma küsimus, kas rahvusriigil(no 2/3 osas) on tuleviku? Kas eestlane, kui selline on enam huvituv rahvusriigist ja EV PS-ist? Kaotame ära riigikogu, presidendi, kaitseväe ja keele ja no on meil neid vaja? Ettepanekud riigikeele, presidendi ja parlamendi kaotamiseks on juba tehtud. KV-st tahtis ka RE palgaarmeetaja Ligi lahti saada. Mis siis veel alles jääb? Lipp või? Õeldakse, et eestlane peaks muutma oma PS-i. Kas eestlane peaks muutma oma PS-i või lõpetama riigikogus selle PS-i lõputu oma võimulolijate heaks tõlgendamise? Või nagu antud juhtum näitab siis peale kummitempli polegi enam kohapeal erilisi õigusi.
Et, kui tuleb otsus EL-i poolt võtta EL-i territooriumile Vene baasid, siis kas peaksime nõus sellega olema? Kas iga käsk ja korraldus, mis Brüsselist tuleb on meie jaoks koheselt PS kooskõlas või mitte? Selleks võib ka olla võimalik tulevane viisavabaduse leping Venemaaga. Sel juhul tehakse kohalike omavalitsuste valimistel 1:0 eestlastele...
Mart Helme artikleid tänases delfi.ee-s võib nimetada luuludeks
aga küsimus on siiski rahvusriigi säilimises.
Tsiteerides EV PS-i:
"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...."
Mina oleks pannud sinna juurde-eesti rahvuse, keele, riigi, ja kultuuri...
Huviga jälgides teema arengut. Loodan, et mingi iva siin selle põhiseaduse § 54 osas selgust saab.
PS-ise hääletasin EL-iga liitumise vastu ja olen seda siiani.
Lihtsalt olles kord kuulnud kellelegi Marksi Karlale omistatud ütelust, et riik - see on vägivalla monopol, käsitlen ma kaitseväge ja kaitseliitu kui riiklikku vägivalda haldavaid struktuure. Kaudseimgi viide kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kohustustele korra/julgeoleku/põhiseaduslikuse tagamisel tundub seega alati osutavat vägivalla tarvitamisele.