www.militaar.net

Leo Kunnas on kunagi avaldanud sellise artikli
http://www.epl.ee/?artikkel=411340

Kuna VG teemas läks asi ja "muu" KL peale, siis tegin eraldi teema.

Minuarust Kunnase pakutav ei annaks KL puhul parimat hinna/heidutuse suhet.

Tema ettepanekud:

1. Kaitseliit peaks ajapikku suurendama oma liikmeskonda praeguselt umbes 10 000 liikmelt vähemalt 20 000-ni, kusjuures aktiivsete liikmete arv peaks kasvama 6000–7000-ni. Samas on selge, et isegi liikmete arvu kahekordistamisest ei piisa veel kõigi ülesannetega toimetulekuks. Paratamatult peab kaitseliit kaasama ka umbes 10 000 meest kaitseväe täiendusreservist.

2. Kaitseliidu kaadrikoosseis peaks suurenema proportsionaalselt liikmeskonna kasvuga. Kaadri rotatsioon kaitseväe ja kaitseliidu vahel peaks olema senisest palju intensiivsem. Lüngad kaitseliidu kaadri sõjalises ettevalmistuses ja hariduses on vaja täita. Kaitseliit peaks tegelema senisest palju enam sobivate ajateenistuse läbinud noorte kaitseliitlaste leidmise ja suunamisega lahingukooli ja kõrgema sõjakooli põhikursusele.

3. Kaitseliidu sõjaaja üksused on vaja varustada nüüdisaegsete sidevahenditega. Juhul kui sõjaväevahendite hankimiseks vahendeid napib, on mõistlik esialgu soetada uusi tsiviilsidevahendeid, mis on sõja-väe sidevahenditest viis kuni küm-me korda odavamad.

4. Kaitseliit on vaja järk-järgult varustada Iraagi ja Afganistani sõja kogemuste põhjal moderniseeritud käsirelvade ja öövaatlusseadmetega.

5. Kaitseliidu liikmed on vaja täielikult varustada uue vormiriietuse, isikliku varustuse, kevlarkiivrite ja soomusvestidega.

6. Kaitseliidu varustus on vaja hajutada ja paigutada kaitseliidu malevates kompaniide kaupa merekonteineritesse. Kaitseliit peaks aitama luua tingimused, et iga sõjaaja ametikohaga kaitseliitlane saaks hoida oma isiklikku relva ja lahinguvarustust kodus. Osa sissiüksuste varustust ja laskemoona on vaja paigutada ettevalmistatud peidikutesse.

7. Kaitseliidu malevates on vaja parandada kaitseliitlaste väljaõppe tingimusi, eelkõige laske- ja taktika-alases väljaõppes. Esmajoones puudutab see ohutusnõuetele vastavate lasketiirude ehitamist igas kaitseliidu malevas. Eriti oluline on see neile malevatele, kes paiknevad kaitseväe väeosadest kaugel.

8. Kaitseliidul on vaja, tuginedes kogu senisele kogemustepagasile, kaasa arvatud viimase aja sissivastase tegevuse kogemused Iraagist ja Afganistanist, koostada sissitegevust ja vastupanuliikumist puudutav õppekirjandus.

9. Kaitseliidu sõjaaja üksused on vaja varustada Ottawa konventsioonile vastavate juhitavate isiku- ja veokivastasete miinidega (konventsioon puudutab juhitamatute isikuvastaste miinide keelamist, Eesti on sellega ühinenud). Sisside poolt Iraagis kasutatavad juhitavad veokivastased suundmiinid on osutunud väga tõhusaks võitlusvahendiks.

10. Samuti on vaja kaitseliidu sõjaaja üksused järk-järgult varustada kevlarsoomustatud veoautodega, mis on Iraagi ja Afganistani sõjas päästnud tänaseks ilmselt juba kümnete Eesti sõdurite elu ja tervise. Eesti riik ei tohiks hinnata reservväelase või kaitseliitlase elu odavamaks kaadrikaitseväelase omast. Sõjakogemustest ongi tegelikku kasu vaid niivõrd, kuivõrd neid suudetakse praktikas rakendada

Üritaks teema käigus treida välja alternatiivse kontsepti senisele regulaararmee mängimisele KL poolt. Minu arvamuse kohaselt algaks asi ikkagi elujõulise kontseptsiooni tegemisest ja IMHO senine "augutäite" lahingüksuste punnitamine ei ole jätkusuutlik. Igal juhul tuleb unustada maakaitsepataljonid ja võib-olla ka kompaniid operatiivüksusena. Pigem jääks laeks rühm. Selle poolt räägib juba see, et väljaõppe kõige madalama taseme saavutamiseks peetakse normaalseks 30 päeva väljaõpet aastas, mis pole reaalne isegi kõige eliitsemate üksuste puhul (vähemalt üldreeglina mitte). Järelikult tuleks kas lasta ületamatu latt alla või elada teadmisega, et üksused on olemas paberil.

Kunnas ise kirjutab:
Pädev pole ka arvamus, nagu võiks kaitseliit kompenseerida või asendada ajateenistust. Süsteemse sõjalise ettevalmistuse saamiseks kulub ka minimaalsete nõuetega piirdumise korral vähemalt 180 päeva. Kaitseliitlane peaks siis kuue aasta jooksul igal aastal osalema 30 päeva õppustel. See puudutaks reakaitseliitlasi, pealikud peaksid suutma veelgi rohkem.
See pole reaalne, väga hea on, kui kaitseliitlane suudab aastas õppustel osaleda 12–14 päeva, ka viis-seitse päeva on praeguse elutempo juures arvestatav saavutus

Järelikult on üldise reeglina ka rühma tase saavutamatu (saavutatav ehk eliitsemate üksuste nagu VG-d ja luuregrupid) puhul, põhimass suudaks tegutseda pisemate gruppidena (jaod, pooljaod). Selles kontekstis rääkida kompaniidest või pataljonidest on nagu niisama kastide joonistamine. Sellised pisigrupid ei ole praeguse kantava relvastusega eriti võitlusvõimelised.

tänud lugupeetavale vajaliku teemapostituse eest,

Tõsi, ma ei näe punktide 1-10 mitte midagi sellist mis kpt Trummi sõnade kohaselt: "senisele regulaararmee mängimisele KL poolt" eristuks või prooviks eristuda - Kunnase kontseptsioon on siinkohal siiralt kurvastav "teeme sama".

Hea lugeja, teen korra väikese viite mõnele varasemalt esitatud teemakäsitlustele:

Nimelt muutusele või nihkele mõtlemises, kuidas mõjutada tulemust. Teemaks oli toona "Kuidas kasutada USA partnerlust EKLile käega katsutavaks tulemuseks?" Vastus peaks olema stiilis: "EKL teeb lepingu US-materjalide kasutamiseks" vms

- EKLi väljaõppekeskuste loomine ja projektipõhine töö väikekollektiividega;
- EKLi noorteprogrammid: info/teabe analüüs ja meediasõda; evakuatsioon; mobilisatsioon
- EKLi elavlabori loomine mõne ülikooli juurde (siinkirjutaja mõte, kuna eelmine aasta tuli EKMi uus nägu, kes vajas sisseelamist arendusprojektidega, siis pole jõudnud temaga rääkida. Paraku tõmmati arendusprojektidest eelmine kevad paarkümmend miljonit eelarvest ära. Elik see uus nägu on seal pigem moe pärast). Kunagi räägin sellest punktist pikemalt.
- EKLi ja ettevõtete vaheline partnerlusprogramm (teema lahti seletamiseks toon näite: teetööde ettevõte on huvitatud meeskonnatöö sidususest ja seaks nõudeks kõigi töötajate EKListumise, kusjuures EKLis on neil juba kokkuharjutatud meeskonnad ja tehn baas totaalkaise kriteeriumiteks (sisuliselt kasutavad ettevõtte tehnikat pioneerülesannete täitmisel - hea näide, kuna kasutavad igapäevast tehnikat - elik ei vaja tehn baasi ümberõpet)) Boonusena saaks rakendada ettevõtte "uue tehnika" ostu soodustamist käibemaksude jne soodustustelt, loomulikult lisanõuetega (lisaks mil tehnika kasutamislepingud tsiviilotstarbel - puht tehnilised hetkega teostatavad lepingud).

tervit,
- EKLi

Kunnase artiklites on alati ka kena annus tõde. Näiteks:

8. Kaitseliidul on vaja, tuginedes kogu senisele kogemustepagasile, kaasa arvatud viimase aja sissivastase tegevuse kogemused Iraagist ja Afganistanist, koostada sissitegevust ja vastupanuliikumist puudutav õppekirjandus

Siinpool arvutit tõuseb vaimustunud rahvahulk püsti ja karjub "õige, õige!".

Meil käivad loenguid assümmeetrilisest sõjast pidamas inimesed, kes on õppinud Saksamaal - ja Saksa kogemus tollel ajal oli mis? Partisanide vastane võitlus peamiselt Valgevenes-Ukrainas.

Meil on ju first-hand kogemus olemas, kuidas mingid kirjaoskuseta tondid suurarmeed juba aastaid ahistavad - ja me ei kasuta sellest mitte midagi!

Meie õppekirjanduseks piisaks esialgu ka Alfred Käärmanni "Metsavenna käsiraamat" - igas Tallinna raamatukogus olemas pluss mingi aeg tagasi oli ka Nõmme raadio kodulehel.

Kapten Trumm kirjutas:Kunnas: Kaitseliidul on vaja, tuginedes kogu senisele kogemustepagasile, kaasa arvatud viimase aja sissivastase tegevuse kogemused Iraagist ja Afganistanist, koostada sissitegevust ja vastupanuliikumist puudutav õppekirjandus /.../
Meil on ju first-hand kogemus olemas, kuidas mingid kirjaoskuseta tondid/.../

Küsimus on pigem selles, kuidas selle teabeni siinsamas kodus jõuda.
Meil on olemas kirjaoskajad tondid, kes käinud kõrbeliivas, kuid tähelepanekuid kirjutab vaid 1-2 ja sedagi laia kaarega.

Kas teeme kirjandikirjutamise võistluse või laseme koostada raporti või kutsume nad "kursusele" ning jagame väikerühmadeks - anname igale rühmale ülesande - nad koostavad ise omadele kogemustele baseeruva materjali ja kaitsevad, teised rühmad esitavad vastuargumente ja nad taas kaitsevad oma argumente. Kogu ettevõtmine dokumenteerida ja hiljem toimetada hästi jooksvaks õppematerjaliks. Toimetis jagada mitmeks toimetiseks vastavalt EKLi vajalikele õppekavadele.

Meil on ju first-hand kogemus olemas, kuidas mingid kirjaoskuseta tondid suurarmeed juba aastaid ahistavad - ja me ei kasuta sellest mitte midagi!

Me võime küll ennast kujutada tontide asemele + kirjaoskus, aga meil ei tule kunagi sellisel kujul pistmist teha nimetet suurarmeega. Midagi hoopis õelamat ootab meid. Kui asi peaks niikaugele minema, et siia tungib võõras armee, siis teistkorda sama viga ei tehta ja mingit ENSV laadis ninnu-nännutamist ei tule. Selle võiks lähtepunktiks võtta, selmet kuude kaupa jurada millise telgi ja magamiskotiga metsas kangelaslikku vastupanu osutama hakatakse.

Selliseks sõjaks valmistumise organisatoorsest poolest on kirjutanud muide endine metsavend Käärmann.

-konspiratsioon (grupi liikmed eri piirkondadest, üksteist teatakse vaid hüüdnime järgi
-isiklikud ja ainult tarvitajale teada olevad relva-, moona- ja varustuse varud.

Samuti värvikad näited, kuidas metsavendade staape ja muud sellist (regulaararmee ohvitseride eestvedamisel of koors) viljelenud läti metsavennad kaks korda haledalt vastu nosu said. Samas ka näited, kuidas paljudele teada olevad ettevalmistused ühe mehe kinnikukkumise pärast põrusid.

See viis mind mõttele, et kas regulaararmees teeninud ja regulaararmee väljaõppega KV ohvitseride komandeerimine KL on ikka nii hea kui räägitakse. Vahest on ka see põhjus, miks endiselt hoitakse ülal võitlusvõimetuid struktuure (nt maakaitsepataljon), sest sõjakoolis õpetatakse - peab olema pataljon.

Vot nüüd Trumm paned sa pange!
Esiteks on naeruväärne nimetada Alfred Käärmanni "Metsavenna käsiraamatut" õppekirjanduseks! Isegi esialgseks õppekirjanduseks ei saa seda nimetada. See võib olla kena vahelugemine aga mitte õppekirjandus.
Teiseks ... ei oska isegi kommenteerida. Sõjapidamine ei ole nüüdismuusika festival! Ainult kodus lugemisest ja sõpradega metsavahel jooksmisest ei piisa.

Mul on need 90ndatel kasutatud õpikud ka olemas ning näiteks konspiratsioonist pole seal sõnagi juttu. Pikema vastupanuliikumise alus ongi konspireeritus. Käärman on seni minuteada ainuke raamat, kus räägitakse konspiratsioonist sissisõja võtmes. Minuarust on hullem debiilsus KV-s see, et me osaleme varsti 10 aastat sissisõjas ning meil pole tänaseni ühtegi õpikut, kuidas korraldada väikeüksuste tegevust nt Talibani õnnestumisi ära kasutades. Sõduri, jao, rühma ja kompanii õpikus pole sissisõda poole sõnagagi mainitud.

Sõjapidamine ei ole nüüdismuusika festival! Ainult kodus lugemisest ja sõpradega metsavahel jooksmisest ei piisa.

Ja pataljoni kastide joonistamisest kõrgelharitud ohvitseride poolt, kus 90% isikkoosseisust valdab hädapäraselt ehk jao taset on ju samasugune nüüdismuusika festival? Elukauge jänt.

Ma pole seda väitnudki, et metsajooksust piisab, ma lihtsalt kahtlen, et isikud, kes taovad kriitikavabalt KL-s oma regulaararmee mantrat, ei saavuta edu. KL kaadrit võiks täiesti vabalt koolitada KL koolis ning vastava kallakuga, tuues instruktoriteks nt omamaa kui võõramaa väikeüksuste sissi-, luure-, konspiratsiooni vms spetsialiste ning kaasates neid hiljem missioonidel, et nad oskaks õpetada, mis sissisõjas töötab ja mis mitte.

Ei ole ju keeruline tatti pritsida ja väita:
Teoreetik Trumm ei tea taktikast midagi, ainult möliseb loetud raamatute baasil!
Lisaks sellele, et COINi käsitlevad käsiraamatud/juhendid võõrkeeles olemas on, saab rühma või kompanii õpikut edukalt ISAFis kasutada. Muidugi oleks Iraagi kohta võinud vähemalt kaks määrustikku kirjutada (erinevate aegade kohta). Afgaani kohta võiks jälle vähemalt ühe uue määrustiku kirjutada. Jama on selles, et enne kui jõuad raamatu valmis, pead alustama uuega, sest olud muutuvad. Samas kehtivad kõik reeglid rühma või kompanii õpikust.

Ma pole seda väitnudki, et metsajooksust piisab, ma lihtsalt kahtlen, et isikud, kes taovad kriitikavabalt KL-s oma regulaararmee mantrat, ei saavuta edu.

- kahtlemine vabadus on sõltumata teadmistest
Võib olla teab keegi paremini, kuidas KL on saavutanud suurepäraseid võite lihtsalt improviseerides, mina olen sellise käitumise puhul enamasti näinud vaid peksasaamist.

Ma pole seda väitnudki, et metsajooksust piisab, ma lihtsalt kahtlen, et isikud, kes taovad kriitikavabalt KL-s oma regulaararmee mantrat, ei saavuta edu.

- ma vist olen midagi valesti aru saanud?

Käärman ei kirjuta mitte sissisõja pidamisest, vaid ellujäämisest olukorras, kus puuduvad igasugune varustamine, side, luure ja arusaamine enda ümber toimuvast. Selleks et mingit sõjalist mõju omada on aga side, luure ja laialdane ülevaade toimuvast väga vajalikud. See eeldab struktuuri olemasolu: vaatlejaid, sidepidajaid, koordineerivat struktuuri. Alles siis tekivad võimalused ka vaenlase poolt hõivatud alal suhteliselt rahulikes tingimustes puhata, piisavalt pikk ettevalmistusaeg järgmiseks taktikaliseks ülesandeks, võimalus vajadusel vägesid koondada või hajutada.

Kapten Trumm kirjutas:väga hea on, kui kaitseliitlane suudab aastas õppustel osaleda 12–14 päeva, ka viis-seitse päeva on praeguse elutempo juures arvestatav saavutus

Arvutasin kokku, ise sain kuskil 7 kuud väljaõpet see aasta. 6 kuud teenistuses, ja KL`iga kuu aega, kolmel õppusel. Lisaks veel juurde suvised üritused, tuleks veel mingi 15 päeva. Kaldusin veidike teemast kõrvale, aga see on lihtsalt võrdluseks siia.

Madis22 kirjutas.

Käärman ei kirjuta mitte sissisõja pidamisest, vaid ellujäämisest olukorras, kus puuduvad igasugune varustamine, side, luure ja arusaamine enda ümber toimuvast. Selleks et mingit sõjalist mõju omada on aga side, luure ja laialdane ülevaade toimuvast väga vajalikud. See eeldab struktuuri olemasolu: vaatlejaid, sidepidajaid, koordineerivat struktuuri. Alles siis tekivad võimalused ka vaenlase poolt hõivatud alal suhteliselt rahulikes tingimustes puhata, piisavalt pikk ettevalmistusaeg järgmiseks taktikaliseks ülesandeks, võimalus vajadusel vägesid koondada või hajutada.

Käärma puhul oli juba tegevusvabadus üsna kokku surutud ning grupid olid seetõttu ka üsna väikesed. Ma arvan, et punti võeti vaid neid, keda usaldati. Siit ka küsimus, et keda usaldad Sina tänasel päeval endaga sarnaseid ohtlikke episoode kaasa tegema? See on igasuguste konspiratsioonireeglite puhul peamine. Sa pead enda kaasteelisi usaldama. Reeglina usaldad Sa üsna väikest gruppi inimesi enda ümber. Peamiselt sõpru. Palju on igal inimesel sõpru? Palju on sõpru, kes teeks selliseid tempe? VG teemade all tuututasin peamise aja rakettidest, mida väikesed üksused saaksid kasutada soomuskolonnide vastu. Selles teemas soovitaksin väikestele sõpruskondadele aga 120 mm miinipildujat koos Raytheoni miinidega. Sõpruskond võtab GPS'i, mõõdab ära tema kodukandi võimalikud vastase baseerumise kohad, näiteks Tallinna lennuvälja kauba mahalaadimise kohad, peastaabi, sidepati, vahipati, Tapa linnaku jne koordinaadid. Seda saab ka muidugi jooksvalt sündmuste käigus teha. Sõpruskond saab oma MP ja x arv miine. Tulistab need peale vastase asumist alalistesse peatuspaikadesse välja ning sellega on ka ühe sõpruskonna sõda peetud. Kui selliseid sõpruskondi oleks kasvõi 500, siis oleks kära kui palju.

http://www.raytheon.com/newsroom/techno ... index.html

http://www.youtube.com/watch?v=i3whS2i4c0g

Võib koogeldada ka sõnaühendeid "mortar attack green zone", "mortar attacks kabul", "mortar attack downing street" jne.

Konspiratsioon on aga huvitav teema. Siin on üks minu meelest huvitav lugemine, mis kirja pandud enne 9/11 mõjul paberile pandud manuaale.

http://www.webfilehost.com/?mode=viewupload&id=7203737

PS kui jälgida konspiratsioonireegleid, siis peaks KL tänase päeva kujul kohe laiali saatma.

-konspiratsioon (grupi liikmed eri piirkondadest, üksteist teatakse vaid hüüdnime järgi
-isiklikud ja ainult tarvitajale teada olevad relva-, moona- ja varustuse varud.

Tegu on lihtsalt enese "kangelasliku" varjamisega. Ja sellisest vaprast varjajast on meie maa ja rahvusliku rikkuse himulejal suurarmeel (ja isegi "5. kolonnil") täiesti savi.
Või arvab keegi tõepoolest, et vastasele valmistaksid mingit erilist peavalu siin ja seal "vapralt" üksikult istuvad (suure saladuskatte all, et keegi neist miskit ei tea ja kes ka ise mitte milleski-kellestki miskit ei tea) ja mitte midagi tegevad nn. sissid.

Sõduri, jao, rühma ja kompanii õpikus pole sissisõda poole sõnagagi mainitud.

Ja pole vajagi, sest sellist ulmelist sissivõitlust, missugusest siin foorumis unistatakse, ei tule mitte. Vähemalt Eestis mitte. Unistada ja omakeskis kõvatada on ju hea, aga ... kas on vaja ennast petta? Sissivõitlus on võimalik vaid tagala olemasolul. See tõsiasi on aksioom. Mida see endast kujutab, pole vist tarvis selgitada. See, et tänapäeva Eestimaa silmini võssa kasvanud on, ei ole põrmugi ainus sissivõitluse garant. Võtmeküsimuseks on TAGALA. Lihtsalt suvaliselt metsakasvanud ja inimtühi maa-ala (mida tänase Eesti maapiirkonnad on) ei ole seda mitte!!!
Igatahes arvan ma, et ilma tagalata (mida aga praeguses Eestis pole) ei ole, ega tule ka mingit sissivõitlust. Ja neid praegusi sissindusest unistajaid jätkub peale "X päeva" parasjagu kusagil umbes nädalaks, äärmisel juhul kaheks. Ilma tagalata ei saa see seltskond isegi mitte enese passiivse varjamisega hakkama, rääkimata siis juba mingist vastase kimbutamisest.
Ei saa muidugi pead anda ja võib-olla teen nii mõnelegi oma arvamusega ülekohut, kuid mulle tundub, et paljud kommentaatorid , kes kangelaslikust ja aastaid kestvast sissivõitlusest unistavad, pole ise oluliselt toast välja saanus ja ei oma tõsiselt võetavat metsakogemust. Ja lisage juurde veel, et see nn. võitlus peaks toimuma veel tingimustes, kus igasugune tagalatoetus puudub.
Et asjast tõesem pilt ette tuleks võiks ulmevõitlejatele soovitada esialgu, noh, näiteks paariks-kolmeks päevaks metsa minna. Ja minimaalse varustusega. Nagu üks tõeline siss ikkagi. Ilmad peaksid praegu kah alustamiseks nii enam-vähem olema. Külm ei tapa ja lumi kah viimase sulaga parasjagu kokku vajunud. Seega peaks eelseisev nädalavahetus vägagi hästi sobima.
Ja siis, kui kogemus käes, ning taas koduseinet vahe sooja vanni võetakse, kujutage ette, et kõik see (metsasolek ikkagi) kestakse aina edasi ja edasi, ja edasi, ja ... Aina luuüdini tungiv külmus, kõikjalolev niiskus, väljakannatamatu nälg ja janu, ...

P.S.
Aga et ennetada paratamatult järgnevaid mõnitavas laadis sõnavõtte enese aadressil, siis pean lisama, et mingi eelpoolmainitud kogemus metsas elutsemisest on mul ikka olemas kah ja seega ma ka tean, millest räägin. Ega see minugi kogemus mingi teab mis suur ole, aga midagi ikka. Kõige rohkem olen 1,5 nädalat vastu pidanud. Aga see polnud viimased 4-5 päeva tookord kah juba enam mingi sissimine, vaid enese meeleheitlik hinges hoidmine. Ning mingist enese peitmisest või oma tähelepanu hajutamisest võimaliku vastase kimbutamiseks - noh, kaugel sellest. Kuid just midagi analoogset saaks meie kuulsusrikas sissimine ka tulevikus olema, kui selleks aeg kätte peaks tulema.
See, noh, mõtteaineks, või nii. Võtmesõna on TAGALA.

Ja veel. Mulle endale ülimalt päevakajaline.
Veel eile olin täiesti terve poiss. Üks tühine aps trennis ja ... Juba täna hommikust alates istun kipsis jalaga toas ja ... Aga kujutage ette, kui midagi sama oleks toimunud metsas, üksinda, ilma varudeta, sidevahenditeta, tingimustes, kus ennast peitma peab jne. ! Trööstitu pilt. Minul, näe, on praegu siin TAGALA olemas. Poja toob süüa-juua voodisse. Peldiku koperdan kah kuidagi moodi.
See viimane näide peaks vägagi hästi minu väidet TAGALA olemasolu otsustavast tähtsusest illustreerima.

hillart ütles:

Ja neid praegusi sissindusest unistajaid jätkub peale "X päeva" parasjagu kusagil umbes nädalaks, äärmisel juhul kaheks.

Sul võib olla õigus ja võib-olla ka mitte. Kui mitte midagi ei ole ette valmistatud, siis on alguses šokk. Kui sellest üle saadakse ja on tegevusruumi, siis võib juhtuda nii nagu Iraagis. Kui sinna tungiti märtsis, siis sissimiseks läks vist alles suve teises pooles. Kui aga asja ette valmistada, siis tuleb panna vastase nii pasunasse, et kohe kole, mitte susida IED'de ja vintpüssidega.