Meremiini sarv

[EOD]

Tallinnas, Uuel tänaval on Meremuuseumi filiaal Miinimuuseum. Sealt saad KB kohta kõik vajaliku.
Lühidalt KB - Korabelnaja Bolšaja ehk suur laevamiin. Mehhanism sama, mis väiksemal miinil 08/39 (Hertzi sarved ja hüdrostaatiline kaitsemehhanism), kuid detonaator paikneb laengu küljel, korpuse alumisel poolel oleva korgi all. Lõhkelaeng 230 kg. Osa miine varustati akustilise sütikuga "Krab" või antennsütikuga. Viimasel juhul oli miini tüüp AGSB (Antennaja Glubokovodnaja S priborom "Blok").
Lahingmiinid värviti seda värvi, et meres, kus neid planeeriti kasutada, võimalikult märkamatuks jääksid. Seega erinevate veekogude jaoks eri värvi rohelisest siniseni. Õppemiinid mustaks, ülaosa punaseks/valgeks.

[nod476]

Huvitab selline teema. Kuna sai leitud midagi selle sarnast säärest.
Kas on kellegil häid linke kus võiks leida erinevaid jooniseid läbilõikkeid üldse nende hingeelu puudutavat.

[EOD]

Hingeelu on neil õrn, eriti saksmanni omadel, millistel kasutati mitmeid iselikvidaatoreid ja lõkse (Geheimhalteeinrichtung). Plahvatada võivad mitte ainult sarve muljumisel (kui sel miinitüübil üldse sarvi on), vaid põrutusest, ankrutrossi vabanemisel, pinnale tõusmisel, sütiku või mõne kaane eemaldamisel, valguse sattumisel mõnele aknakesele, mõne juhtme läbilõikamisel jne.. Lootus, et patareid on "surnud", võib olla ekslik, sest näiteks veega kokkupuutumisel võib kuivanud patarei taas "ellu ärgata". Mehaanilised lõksud on ka suure tõenäosusega töökorras.
Pildi või kirjelduse järgi saab ju konkreetse isendi tuvastada, kuid näpud tasub igal juhul eemal hoida. Tegeleb sellise kraamiga Merevägi, maismaale sattunud eksemplaridega ka Päästeamet.

[nod476]

lisan mõned pildid, mis on halva nähtavuse tõttu ka suht kehvad. Ei olnud võimaik võtta terves tükis.
http://www.album.ee/node/11048447/50070173

Väliskest on osaliselt läbi roostetanud.

[EOD]

Mingi ettekujutuse mereväerelvadest saab siit: http://www.navweaps.com/Weapons/index_weapons.htm
Konkreetse miini tuvastamiseks oleks vaja lisaandmeid: läbimõõtu, võimalike sarvede/luukide/korkide/uputuslaengute, ankrutrossi kinnituse paiknemist, seda, kas korpuse sees oli silindriline või kandiline laengukamber jne.

[Tux]

Meremuuseumil on filiaal, nimeks on Miinimuuseum. Asub Tallinnas Paksu Margaretha kõrval. Seal peaks enamik meie vetes leiduvat kraami väljas olema.

[nod476]

tänud

sealt võiks küll läbi astuda ja silmaringi laiendada. kes krt teab mis meres vastu võib tulla. ükskord tuli näkineid vastu aga hiljem selgus, et see võis olla deco laksust tingitud illusioon

[fuusek]

Olen huvitatud meremiinide joonistest-skeemidest.

[EOD]

Külasta Tallinnas Uue tänava miinimuuseumi. On nii jooniseid kui läbilõikeid.
Internetis on mereväerelvastusest suhteliselt vähe materjali.

[andrus]

1) meremiinide teema on antud alajaotuses juba olemas:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=8425

2) viide miinide joonistele/kirjeldustele on samuti siia foorumile juba postitatud:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 7577#97577
(pildikesed hakkavad alates 3. leheküljest)

[PANZER]

Tere


On kellegil mingit linki vene IIMS aegsetest meremiinidest, eriti vajaks pilte nendest sarvedest.


Ette tänades


Vahur

[EOD]

See tegelikult hoopis laiem teema. On miine, millel üldse sarvi pole.
Siin üks Hertzi sarvedega ankurmiini pilt:

Sarvest. Malmist kaitsekübara all, mis miini aktiveerumisel vedru survel ära heidetakse on seatinast sarv. Selle sees kummist kaitses klaasampull happega.

Sarve deformeerumisel voolab hape süsi-tsinkelemendile, tekib elektromotoorjõud. Kui kaitseseadme kontaktid on ühendatud, läheb vool elektridetonaatorisse.
See siis lühidalt ja ainult ühest miiniklassist.

[andrus]

Braavo, juba 3. teema meremiinidest, kus jooniseid küsitakse. Hea töö, jätkake!

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=12744

[andrus]

Kirjadele on ka ilus vastata

Sa ei oska lugeda? http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=23668 See info on muuseas ka varem postitatud. Pisut tüütu on kogu aeg ennast korrata.

T-62 tee mõni informatiivne postitus ka, siis räägime edasi.

[olavsu1]

sarved võetakse ikka ära kui veesatakse. sarved on pronks lülitite katted.

//mul naaberkülas on üks meremiin vaatamiseks väljas...